Obsah (4)

§ 371§ 459§ 372§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Kohtujurist Anneli Alaveer Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-9014 Tsiviilasi U.O hagi I.M vastu ela

) § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohus selgitab hagejale, et kehtiva perekonnaseaduse (PKS) kohaselt ei ole võimalik esitada nõuet elatise võlgnevusest vabastamiseks. Kohustatud isikul on võimalik esitada mõjuvaid põhjuseid elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas summas juba elatise vaidluses 1 ning sellega väljamõistetavat elatist vähendada (vt PKS § 102 lg 2). Võlgnevuse tasumisest vabastamise nõuet kehtiv õigus aga ette ei näe. Kui kohustatud vanem leiab, et temalt elatise võla sissenõudmine ei ole mingil põhjusel õiguspärane, on tal võimalik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas täitemenetluse seadustiku § 221 alusel. Seda saab teha eelkõige siis, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarveldatud. Elatise asjas tähendab see eelkõige seda, et hageja on täitnud ülalpidamiskohustust muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega (vt nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p-d 11 ja 12). Praegusel juhul ei ole hageja väitnud, et ta on kostja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Vastupidi, hageja on välja toonud, et ta ei ole kostja elus osalenud. Praegusel juhul ei ole hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka esitanud, mistõttu kohus seda ka sellisena ei käsitle ega jäta puuduste kõrvaldamiseks käiguta.
2. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud kohtulahendit on võimalik muuta

§ 459lg 1 alusel.

Käesoleval juhul esitas hageja kohtule elatise tasumise kohustusest vabastamise nõude. Kohus selgitab hagejale, et elatise tasumisest vabastamiseks puudub seaduses sätestatud õiguslik alus. Kehtiv PKS ei näe ette lapse vanemale elatise tasumisest vabanemist. Elatise tasumisest vabastamiseks ei anna alust ka hageja suhted lapsega. Alaealise lapse ülalpidamine on üks vanema põhikohustusi ning seadus ei võimalda teda sellest vabastada. Kohus märgib, et kui hageja ei saa töö puudumise tõttu elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt täita, tuleb tal seda teha tagantjärele. Kuigi elatise väljamõistmisel võib hageja sattuda selle kohustuse täitmisega viivitusse, on lapse huvides säilitada talle nõudeõigus (vt TlnRnKo 28.06.2024, 2-23-4194, p 25.3; 22.08.2023, 2-21-19506, p 17; TrtRnKo 28.08.2024, 2-23-2186, p 10; 26.03.2021, 2-20-2899, p 9; 20.02.2020, 2-19-5072, p 9). 6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal ei ole võimalik esitada nõuet elatise võla kustutamiseks ega elatise tasumisest vabastamiseks. Kohus keeldub neil põhjusel hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

7. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

8. Menetluskulud jäävad

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 9.

§ 372

lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 2