← Eesti

3-25-315/18

Obsah (10)§ 144§ 28§ 146§ 207§ 155§ 204§ 104§ 151§ 145§ 127

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 11.07.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-315 Haldusasi T.G kaebus P

) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. T.G esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 12.12.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12409110069 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks taotluse uueks läbivaatamiseks.
  2. Tallinna Halduskohus määras 17.03.2025 määrusega kohtuistungi toimumise ajaks 08.04.2025 kl 10.00 ja kohustas kaebajat kohtuistungile isiklikult ilmuma ning hoiatas, et 3-25-315 kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisel jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Kaebaja kohtuistungi kutse toimetatakse kätte tema esindajale, kes on kohustatud selle edastama kaebajale ja selgitama istungile ilmumise kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärgi.
  3. Kaebaja esindaja teavitas 28.03.2025 halduskohut, et esindajal pole õnnestunud kliendiga kontakti saada, mobiiltelefonid on välja lülitatud, isik kinnipidamiskeskuses ei viibi ning e-kirjale ei vasta.
  4. Kaebaja 08.04.2025 kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jätmise põhjust. Kaebaja esindaja selgitas kohtuistungil, et tal puudub kaebajaga igasugune kontakt.
  5. Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2025 määrusega kaebaja kaebuse läbi vaatamata.

§ 144

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile.

§ 28

lg 5 kohaselt on menetlusosaline kohustatud ilmuma kohtuistungile isiklikult, kui kohus seda nõuab. Kaebaja isiklik kohalolek kohtuistungil oli vajalik tema küsitlemiseks rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. Kaebaja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud põhjust, mis takistas istungile ilmumast. Kaebaja kohtuistungile ilmumata jätmine takistab asja läbivaatamist.

§ 146

lg 2 kohaselt võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Kaebaja palub määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada ning saata asi halduskohtule lahendamiseks. Kohtuistungi toimumise ajal puudus kohtul tõend selle kohta, et kaebaja oleks teadlik istungi toimumisest ja sinna ilmumise kohustusest. Kohtul puudus menetluslik alus lugeda kaebajat teavitatuks istungi toimumise ajast. Kaebajal polnud seetõttu tekkinud kohustust ilmuda istungile. Kaebaja esindaja taotles kohtuistungil kirjaliku menetluse läbiviimist, mistõttu oli kohtul võimalik asi kirjalikus menetluses läbi vaadata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 155

lg 5), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204lg 1) ning seda on võimalik menetleda.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

  1. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. Halduskohus kohustas 17.03.2025 määruse resolutsiooni p 2 alusel kaebajat isiklikult ilmuma kohtuistungile 08.04.2025 kl 10.
  3. Puudub vaidlus selle üle, et kaebaja esindaja ei saanud enne kohtuistungit kaebajaga ühendust ning kohtukutset pole kaebajale isiklikult kätte 2

(3)3-25-315 toimetatud.

§ 151

lg 2 p 3 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui kaebaja puudub kohtuistungilt

§-s 144 sätestatud tingimustel.

§ 144

lg 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile. Kohus ei jäta

§s 144 sätestatud juhul kaebust läbi vaatamata mh juhul, kui kaebajat ei kutsutud nõuetekohaselt kohtusse (

§ 145

p 2) või kaebajat ei ole hoiatatud istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest (

§ 145p 3).

Kohus võib kohustada menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma (

§ 127lg 5).

Haldusasjas kohtuistungi määramise, menetlusosaliste kohtuistungile kutsumise ja kohtuistungi pidamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 341–346 sätestatut. TsMS § 346 lg 3 kohaselt tehakse isiklikult kohtusse ilmumise kohustus kutsega teatavaks menetlusosalisele isiklikult, isegi kui ta on määranud endale menetluseks esindaja. Seega, kui menetlusosalist kohustatakse isiklikult kohtuistungile ilmuma, peab kohus kutse kindlasti kätte toimetama menetlusosalisele isiklikult (vt Villu Kõve, jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.

  1. § 346 p 3.3). Praegusel juhtumil pole kaebajale isikliku kohtusse ilmumise kohustust kutsega teatavaks tehtud, samuti pole kaebajat hoiatatud istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest. Seetõttu puudus halduskohtul alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Üksnes esindaja teadmisest kohtuistungi toimumise ajast ja istungile ilmumata jätmise tagajärgedest ei piisa kaebuse läbi vaatamata jätmiseks olukorras, kus kaebajal neist asjaoludest teadmine puudus.
  2. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.