← Eesti

2-25-108843/16

Obsah (4)§ 96§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuasja number 2-25-108843 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2025, Jõhvi Kohtuasi D S ja D S hagi V S vastu elati

) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

  1. Välja mõista V Sult hageja D S kasuks alates
  2. aprillist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx elatis 216,10 eurot kuus (sh baassumma 282,21 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ning pool lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahega ja seejärel kolmega s.o 37,50 eurot; kuna laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, väheneb teise lapse elatise summa 15% võrra), elatise summa muutub lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest iga aasta
  3. aprillil (esimest korda
  4. aprillil 2026) vastavalt perekonnaseaduse (

) § 1

(5)101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  1. Jätta välja mõistmata elatis D S ja D S kasuks alates 21.03.2025 kuni 30.03.2025, lugeda see makstuks V Su poolt märtsis tasutud elatise arvelt.
  2. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja H P arveldusarvele xxx jooksva kuu
  3. kuupäevaks, selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu nimetuse ja lapse nime, mille/kelle eest elatis on tasutud.
  4. Arvestada kohtumenetluse ajal V Su tasutud elatise makseid.
  5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD
  6. D S ja D S (hagejad) esitasid hagi V S (kostja) vastu elatise nõudes. Kostja ei ela perekonnas alates 2022.a. Hagejad elavad emaga, kostja laste vastu huvi ei tunne. Hagejad nõuavad elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas alates hagi esitamisest. Lisaks kasvab peres veel üks, laps, kes on V S poolt lapsendatud, kuid pole tema bioloogiline laps. Hagile on lisatud konto väljavõte, milles kohaselt on kostja tasunud lastele elatist ajavahemikus 22.11.2024-27.03.2025 kokku 1797 eurot. Kostja esitas kohtule 13.05.
  7. a vastuse hagiavaldusele, milles ei nõustu hagiga ja on nõus maksma elatist kummalegi lapsele 172,50 eurot kuus, kokku 345 eurot kuus. Kostja on esitanud hagile vastuväite põhjusel, et tema palgast ei piisa suurema elatise tasumiseks. Peale kokkuleppelise elatise maksmist kogusummas 345 eurot kuus ja igapäevaste kohustuste katmist jääb kostjale iga kuu kätte 35 eurot ettenägematuteks kulutusteks. Kostja ei suitseta ega tarvita alkoholi, seega ei ole kostjal mingeid täiendavaid isiklikke kulutusi. Kostja lisas vastusele ka viimase 12 kuu palgatõendi ning võlgniku andmete loetelu sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta. Kuna pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, tegi kohus 04.06.2025 määruse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks. 2
(5)11.06.2025 esitas hageja esiundaja kohtule täiendava seisukoha, milles selgitab, et ametlikult V.S lapsendas xxx. V.S ei ole xxx bioloogiline isa. Seega ei taotle xxx elatisraha. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, seaduses sätestatud minimaalses suuruses. 3.

§ 96

ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

  1. Kostja on sünnitõendite järgi hagejate isa, kes ei ela hagejatega koos, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejatele elatist.
  2. Hagejad nõuavad elatist seadusega kehtestatud miinimumsummas, märkides, et D Sule nõutakse elatist 265 eurot ja D Sule elatist 225,25 eurot kuus. 6.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4).
  2. Indekseeritud baassumma on 01.04.2025 seisuga 282,31 eurot. 3% keskmisest brutokuupalgast (1981 eurot) on 59,43 eurot. 8.

§ 101lg 5 alusel arvatakse elatisest maha pool lapsetoetusest.

Kuna hagejate esindajal on kokku 3 alaealist last ning hagejad on vastavalt

  1. ja
  2. laps, siis on D S lapsetoetus on 80 eurot ja D S lapsetoetus 100 eurot kuus. Samuti saab perekond suurpere toetust summas 450 eurot kuus kolmele lapsele. Kohus arvestab, et pool lasterikka pere toetusest tuleb jagada kahega ja seejärel kolmega s.o 37,50 eurot ühe lapse kohta.
  3. Mahaarvamisteks

§ 101lg-te 6 alusel alust ei ole.

Kumbki pool ei ole väitnud, et hagejad viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Hagiavaldusest nähtub, et isa ei veeda lastega üldse aega. 10.

§ 101

lg 7 alusel vähendatakse mitmele lapsele elatise tasumisel järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes, kui laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Kuna hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, siis tuleb D Sule välja mõistetava elatise summat vähendada 15% võrra. 11. Elatise miinimumsumma on seega D Sul 264,24 eurot (282,31+59,43-40-37,50) ning D Sul 216,10 (282,31+59,43-50-37,50-15%) 3

(5)12.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks töövõimetu. Kostja on kohtule esitanud viimase 12 kuu palgatõendi, millest nähtub, et V S tööandjaks on xxx ning tema aastaseks netosissetulekuks on 13 213,51 eurot, mis teeb keskmiseks kuu netosissetulekuks 1101,13 eurot. Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ning leidma endale töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Hageja seaduslik esindaja märkis, et ta on xxx. Hagejatele kuluvaks summaks kuus kokku 451 eurot. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimumsummas, ei ole nende kulusid vaja tõendada.
  2. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks teine laps, kes elatise väljamõistmise korral miinimumsummas osutuks vähem kindlustatuks kui hagejad. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hagejate esindajal ja kostjal kokku kolm last, kes kõik elavad hagejate esindajaga. Samas on hagejate esindaja märkinud nii hagiavalduses, kui ka 11.06.2025 kohtule esitatud arvamuses, et ta ei taotle elatist kolmandale lapsele xxx, kuna tegu ei ole kostja bioloogilise, vaid lapsendatud lapsega. Kohus märgib, et seaduse järgi on vanem kohustatud ülal pidama ka enda lapsendatud last, kuid antud juhul on hagejate enda otsustada kellele ja mis ulatuses elatist kostjalt nõuda. Seega puudub alus elatise vähendamiseks, kuna kostjal puuduvad teised lapsed, kes jääksid elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda. 15.

§ 100lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

  1. Hagile on lisatud konto väljavõte, milles kohaselt on kostja tasunud lastele elatist ajavahemikus 22.11.2024-27.03.2025 kokku 1797 eurot. Kostja märkis oma vastuses, et on igakuiselt tasunud elatist kokku 345 eurot. Konto väljavõtte kohaselt tasus kostja märtsis 2025 elatist 400 eurot. Seega saab kohus järeldada, et ka aprillis, mais ja juunis on kostja elatist tasunud, mida saab maksmata elatise summa arvutamisel arvesse võtta.
  2. Eelneva pinnalt saab järeldada, et elatise väljamõistmine seadusega kehtestatud miinimumsummas vastab laste huvidele, kostja ei ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis õigustaks elatise vähendamist. Madal töötasu ei ole antud juhul põhjendatud asjaoluks.
  3. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et vanem peab lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma sissetuleku, vajadusel müüma endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks.
  4. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus 4

(5)
  1. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  2. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
  3. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Larissa Prokopenko Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.