) § 152 lg 1 punki 4 alusel. Samuti esitas kaebaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 899,15 eurot, millele lisanduvad riigilõivud summas 40 eurot. Kaebaja põhjendab menetluskulude hüvitamise taotlust järgmiselt: Kaebuse esitamise tingis PPA õigusvastane tegevus elamisloa taotluse menetlemisel. PPA pikendas taotlust kokku seitsmel korral ning menetluse pikkus ületas seaduses ettenähtud võimalikku maksimaalset menetluse pikkust. Kaebajale ei olnud elamisloa menetluse pikkus ettenähtav ning menetluse venimise tõttu aegusid ka kaebaja isikut tõendavad dokumendid. PPA andis haldusakti kaebuse esitamise järgselt ning pärast kaebusele vastamist. 5. PPA vaidles 24.07.2024 seisukohas menetluskulude hüvitamise taotlusele järgmistel põhjendustel vastu: Kaebaja elamisloa taotluse menetluse lõppemine 20.06.2024 ei olnud seotud käesolevas haldusasjas kohtusse pöördumisega. Elamisloa taotluse menetlus oli sedavõrd pikk põhjusel, et PPA-l ei õnnestunud välja selgitada kaebaja isikut. Isegi kui menetluskulud osalt välja mõista, siis on alus nende vähendamiseks. Haldusasjas nr 3-24-785 ei ole advokaadibüroo enne 18.07.2024 esitanud ühtegi dokumenti, mistõttu saab hüvitatav olla vaid 18.07.2024 esitatud dokumendi koostamiseks kulunud aeg. KOHTU PÕHJENDUSED 6.
lg 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust
lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (
7. PPA lahendas kaebaja elamisloa taotluse 20.06.2024 otsusega ehk kaebuses nõutav haldusakt on antud. Ehkki PPA keeldus kaebajale elamisloa andmisest, siis asjaolu, et menetluse lõpptulem kaebajat ei rahulda, ei ole menetluslikult selliseks asjaoluks, mille tõttu peaks kohus menetlust jätkama. Kaebaja õiguste kaitse on võimalik 20.06.2024 otsuse vaidlustamisega ning seda on kaebaja ka teinud (haldusasi 3-24-1946). Sel põhjusel ei nähtu 2 kohtule ka asjaolusid, mistõttu oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik minna üle tuvastamisnõudele (
Selliseid asjaolusid ei nähtunud ka kaebajale, kuna kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega. 8. Eelnevast tulenevalt ning võttes aluseks kaebaja 19.07.2024 antud nõusoleku, siis lõpetab kohus haldusasja menetluse
9. Vastavalt
lg-le 6 ja § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Menetluskulude jaotamine 10. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 899,15 eurot, millele lisanduvad riigilõivud summas 40 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulude osaline hüvitamine kaebajale
Vaidlust ei ole, et vastustaja lahendas kaebaja elamisloa taotluse pärast seda, kui kaebaja pöördus kaebusega kohtusse, kusjuures enne seda oli PPA taotlust menetlenud enam kui poolteist aastat. Kohtu hinnangul ei saa konkreetse vaidluse asjaolusid aluseks võttes väita, et kaebuse esitamine oleks olnud ennatlik või põhjendamatu, mistõttu ei saa ka lõpuni väita, et kaebaja pöördumine kohtusse ei mõjutanud lõppastmes PPA otsustamisprotsessi. 11. Eelnevast tulenevalt tuleb menetluskulud kaebajale hüvitada jätmiselt: 11.1. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastatakse kaebajale
11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.