← Eesti

4-25-1154/16

Obsah (8)§ 2612§ 131§ 80§ 341§ 249§ 130§ 246§ 217

4-25-1154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-1154 (2780,25,003874) Kohtunik Marina Ninas

§ 2612

lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 600 eurot Menetlusalune isik Jaan Jürgens – isikukood: 36208132735; elukoht: XXX; e-post: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse ametnikud Tarvo Säälik ja Taivo Rosi RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas:

  1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna
  2. märtsi
  3. a otsus väärteoasjas nr 2780,25,003874 ning Jaan Jürgensi kaebus rahuldamata.
  4. Rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 600 eurot tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti otsuses märgitud arvelduskontole 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, märkides ära Politsei- ja Piirivalveameti otsusest nähtuva kohustusliku viitenumbri.
  5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD 1 4-25-1154 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur tegi
  7. märtsil 2025 kiirmenetluse otsuse. Selles heidetakse Jaan Jürgensile ette järgmisi rikkumisi: 1) Juhtis mootorsõidukit, koos haagisega (haagis Schmitz Cargobull, reg-märk XXX XXX ) teostas veose (metallkonstruktsioonid) vedu. Veduki ja haagise pikkus kokku oli koos veosega 18,6 m. Lubatud suurim pikkus 18 m. (Majandusja kommunikatsiooniministri
  8. juuni
  9. a määrus nr 42 lisa 1 kood 1102.) Ületas eriveoloal märgitud mõõdet, rikkudes sellega eriloa tingimusi. 2) Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu
  10. jaanuaril 2025 kell 06.18 kehtestatud 11 tunni pikkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus
  11. jaanuaril 2025 kell 20.21 kuni
  12. jaanuaril 2025 kell 06.18 oli 9 tundi ja 52 minutit. 3) Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ööpäevase puhkeperioodi lõpu
  13. veebruaril 2025 kell 06.03 ja sellele järgneva ööpäevase puhkeperioodi alguse
  14. veebruaril 2025 kell 19.36 vahele jääval ajal kasutas ettenähtust 9 tunnist kuni 2 tundi pikemat sõiduaega, rikkudes ööpäevase sõiduaja nõudeid. Summeeritult ööpäevase sõiduaja kestvus mitte vähem kui 9 tundi ja 59 minutit. Nädala jooksul on kaks korda pikendanud sõiduaega üle 9 tunni, kuid mitte üle 10 tunni. 4) Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul
  15. veebruar 2025 kell 09.36 kuni
  16. veebruar 2025 kell 07.45,
  17. veebruar 2025 kell 08.51 kuni
  18. veebruar 2025 kell 08.59 ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.
  19. Kirjeldatud käitumisega rikkus J. Jürgens vaidlustatud otsuse kohaselt liiklusseaduse (

) § 80 lg-t 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 8 lg-t 2, art 6 lg-t 1,

§ 131lg-t 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 art 34 lg-t 3.

Politsei- ja Piirivalveamet kvalifitseeris rikkumised

§ 2612lg 1, § 249 lg 1, § 246 lg 1 ja § 217 lg 1 järgi. Kohaldades Kar

S § 63 lg-t 1 määras kohtuväline menetleja J. Jürgensile

§ 2612lg 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 600 eurot.

  1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik J. Jürgens. Ta taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on ta autojuht ja teadis, et veose 2 4-25-1154 veoks on olemas eriluba. Vesteldud logistikuga, kes tunnistas eksimust. Juht ei saanud kasutada sõidumeerikut, sest sellel ilmnesid vead, signaal nõrk ja koordinaadid hangusid. Veok oli teel remondifirmasse GNSS signaali tuvastama. Kaebusele on lisatud Scania Eesti AS analüüs tahhograafile.
  2. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsuse. Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumised on toime pandud, kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks alust ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Esimene etteheide –

§ 2612lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumine 6.

Väärteoasjas esitatud tõenditega on tuvastatav, et J. Jürgens juhtis

  1. märtsil 2025 kella 15.46 paiku mootorsõidukit Scania R580 registreerimisnumbriga XXX XXX . Mootorsõidukil oli haagis (Schmitz Cargobull, reg-nr XXX XXX ). J. Jürgens teostas veose (metallkonstruktsioonid) vedu. Veduki ja haagise pikkus oli koos veosega 18,6 meetrit. Viidatud asjaolud on tõendatud J. Jürgensi ütlustega ja lineaarmõõteseadme kasutamise protokolliga. Viimatimainitud protokolli kohaselt oli veduki ja haagise lubatud kogupikkus 18,000 meetrit. Mõõdetud lugem oli 18,630 m, laiendmääramatus 0,030 m ja lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 18,600 meetrit. (Mõõtja G.R oli eelnevalt läbinud mõõtealase koolituse, vt
  2. juuli
  3. a teatis.) Veoki, haagise ja veose fotod on lisatud väärteoasja materjalidele, millest nähtub, et metallkonstruktsioonid ulatuvad üle haagise tagaosa.
  4. J. Jürgensi kohtus antud ütlustest nähtuvalt toimus
  5. märtsil 2025 metallkonstruktsioonide laadimine Karksi-Nuia alevis. Laadimisaadress oli Kõvaküla, Mulgi vald. Laadimisega tegeles rauaettevõtte, kraanadega tõsteti koorem peale. Tema roll oli laadimise juures jälgimine ja koorma kinnitus. Eriluba veose veoks taotles logistik, kes kohapeal ei viibinud. Koorma pikkuse detailid andis logistikule rauaettevõte. Metallkonstruktsioonid ulatusid üle haagise ääre tagantpoolt välja. Logistik saatis talle teabe, et üks detail on pikem, aga tegelikult oli mitu detaili pikemad. J. Jürgens kohapeal veduki ja haagise ning üleulatuva osa pikkust üle ei mõõtnud. Ta ei küsinud logistikult eriloa tingimusi üle, vaid usaldas teda. Vastutus, et kohapeal peab laadimise tulemusena koorem jääma 18 m sisse, on autojuhi peal. Mõõdulint on tal olemas. Probleem oli selles, kuidas koorem kohapeal peale laeti. Logistik eksis teoreetiliselt. Logistik ei näe konkreetset laadimist, vaid teeb teoreetilise pikkuse.
  6. Vastuseks kohtuvälise menetleja küsimusele, et kui pikk võib olla ilma eriloata masin, vastas J. Jürgens, et 16,5 m. Peast ei osanud ta öelda, kui pikk haagis ja veoauto tal oli. Sama haagist ja veoautot on ta varem kasutanud. Ta ei ole mõõtnud veoautot ja haagist, millega ta sõitis.
  7. Kohtu hinnangul on J. Jürgensi ütlused usaldusväärsed. Need haakuvad teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehe kohaselt toimus kauba peale 3 4-25-1154 laadimine Kõvakülas, Mulgi vallas. Saatja oli XXX ja saaja XXX . Samuti on väärteoasja materjalide hulgas väljatrükk eriloa andmetest. Neist nähtub, et
  8. märtsil 2025 väljastas Transpordiamet eriloa nr
  9. Taotlus esitati
  10. märtsil 2025 kell 14.
  11. Eriluba kehtis
  12. märtsist kell 15.39 kuni
  13. märtsini 2025 kell 23.
  14. Eriluba oli antud XXX vedukile Scania R580 reg-nr XXX XXX ja poolhaagisele Schmitz Cargobull reg-nr XXX XXX . Koormaks oli konstruktsioon, mille lubatud pikkus oli 18,0 m, üleulatumine tahapoole 1,5 m. Märgitud oli ka lubatud veotee. 10.

§ 80

lg 3 sätestab, et sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

  1. juuni
  2. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ § 2 lg 1 p 1 sätestab, et alates
  3. jaanuarist
  4. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud punktis 3, 4 ja 5 toodud sõidukid, kehtivad nõuded on toodud sama määruse lisas
  5. Viidatud lisa kood 1102 punkti 11 kohaselt on poolhaagisega autorongi lubatud suurim pikkus 16,5 m (vt lisa lk 111). 11.

§ 80

lg 2 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada sama seaduse §-s 341 kehtestatud korras.

§ 341lg 1 kohaselt on erivedu raske- või suurveose liiklemine teel.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel.

  1. Eeltoodust nähtub, et J. Jürgens juhtis
  2. märtsil 2025 mootorsõidukit koos haagisega, mille pikkus veosega kokku ületas eriloal märgitut, mistõttu rikkus ta erivedu tehes Transpordiameti
  3. märtsil 2025 väljastatud eriloal märgitud tingimusi, rikkudes sellega ühtlasi

§ 80lg-t 2 ja § 341 lg-t 2.

  1. Kohtus andis ütluseid Euroopa Tanspordi OÜ logistik T.L. Tema ütluste kohaselt sai ta tellijalt informatsiooni, et kaup on 15,1 m pikk. Tellimuse andis ta juhile edasi töökorraldusena, kus on peale laadimine, kus on maha laadimine ja kui pikk kaup on. Juht sõitis kohale, laadis ära, kinnitasid ära. Enne Tartut J. Jürgens helistas, et politsei pidas kinni, veoluba ei vastanud auto kogupikkusele. Veoloa tegemisel logistik sisestab andmed, kui pikk sõiduk on, kui palju on kaubarongist üle, et saada veoluba. Viga tuli sellest, et logistik arvestas sõiduki pikkuseks 16,5 m, kauba pikkus oli 15,1 m ehk 1,5 m üle haagisest. Kogupikkus oli tal märgitud 16,5 m pluss 1,5 m ehk kokku 18 m. Autorongi pikkus ei olnud tegelikult mitte 16,5 m, vaid 17 m. 16,5 m on täiesti tavaline autorongi pikkus, see on standard. See konkreetne auto ei olnud aga 16,5 m, vaid 17 m. Eelnevalt talle keegi ei öelnud, et autorongi täispikkus on pikem ja ta ei küsinud ka. Andmed selle kohta, kui pikad on metalltalad, edastas logistikule klient XXX. Logistikut kohapeal ei ole. Kui juht märkab, et nad leppisid kokku, et 1,5 m on üle ja tuleb 2 m, siis suhtlus peaks käima nii, et juht annab logistikule info edasi ja siis vaadatakse, kas tehakse luba ümber või ei saa üldse seda peale võtta.
  2. Kohtu hinnangul ei väära järeldust rikkumise kohta väide, justkui oleks eksinud logistik. Hoolsuskohustus veendumaks, et haagisele laaditud koorem ja see, kuidas see on haagisele laaditud, samuti et juhitava veduki ja haagise kogupikkus vastab lõppkokkuvõttes eriloa 4 4-25-1154 tingimustele, lasub mootorsõiduki juhil. Seda vaatamata tõigale, et eriloa taotlemisega tegeleb logistik. Andmed selle kohta, mida haagisele laaditakse, sai logistik tellijalt (antud asjas XXX ). T. Leetuse ütlustest nähtuvalt lähtus tema eriloa taotlemisel tellijalt saadud teabest koorma pikkuse kohta. Autorongi pikkuseks võttis ta standardpikkuse. Nii J. Jürgensi kui ka T. Le ütluste kohaselt ei viibi logistik aga koorma laadimise juures. Sellega tegeleb juht. Ka J. Jürgensi ütlustest nähtuvalt oli tema roll laadimise juures jälgimine ja koorma kinnitus. Seejuures nähtub logistiku ütlustest, et kui juht märkab, et veduki ja haagise pikkus nõuetele lõpuks ei vasta, peab ta sellest logistikule teatama ja siis otsustatakse asjade edasine käik. Seega, kuigi eriloa taotlemine võib olla ettevõttes (konkreetsel juhul mitme ettevõtte vahel) tööjaotusega kindlaks määratud logistiku ülesandeks, peab kohapeal veduki ja haagise ning koorma kogupikkuse vastavust eriveo nõuetele kontrollima ikkagi sõiduki juht.
  3. Et konkreetses asjas oli põhjust veduki, haagise ja koorma kogupikkust eriti tähelepanelikult kontrollida, nähtub mitmetest asjaoludest. Esmalt oli tegemist haagise tagant üleulatuva koormaga (metallkonstruktsioonid). Sellisel juhul võib üleulatuva osa pikkus sõltuda ka sellest, kuidas koormat laaditakse (ja kinnitatakse). J. Jürgens selgitas istungil, et logistik eksis teoreetiliselt, sest logistik ei näe konkreetset laadimist. Logistik arvutab teoreetilise pikkuse. Lisaks andis J. Jürgens kohtuistungil ütluseid, et logistik saatis talle informatsiooni, et üks detail oli pikem. Aga tegelikult olid mitu detaili pikemad. Seega on võimalik, et tellija poolt logistikule saadetud andmed ei haaku täiel määral tegelikult laaditava kaubaga. Logistikul ei ole võimalik seda kontrollida, sest ta ei viibi kohapeal.
  4. Teiseks on oluline, et J. Jürgens juhtis sel päeval autorongi, mille kogupikkus ilma koormata oli juba standardist ehk lubatud 16,5 m pikem. See ei saanud talle olla üllatus, sest selle sõidukiga on ta sõitnud korduvalt ka varem. Logistikule oli see asjaolu aga teadmata, sest standardpikkus on 16,5 m. Ka see asjaolu koostoimes haagisest üleulatuva koormaga räägib selle kasuks, et veduki ja haagise pikkust koos koormaga tulnuks enne veo alustamist kontrollida. 17.

§ 2612

lg 1 sätestab väärteona muu hulgas sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise. Kohtu hinnangul on J. Jürgens rikkunud eriveo tingimusi. Seejuures ei olnud tal väärteoasjas tuvastatud asjaoludel alust eeldada, et logistik, kes küll tegeleb eriloa taotlemisega, kuid kauba laadimise juures ei viibi, saab lõppkokkuvõttes kontrollida, et veduki, haagise ja koorma kogupikkus vastab eriloal märgitud tingimustele. (Vrdl Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus asjas 4-23-2703.)
  3. Väärtegu on toime pandud hooletusest (KarS § 18 lg 3). J. Jürgens ei teadnud, et tema juhitava veduki, haagise ja koorma kogupikkus ületab eriveoloal märgitut, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korra oleks ta pidanud seda ette nägema. Tal oli olemas mõõtelint, samuti võimalus veenduda nii eriveoloa tingimustes kui ka veduki, haagise ja koorma tegelikus kogupikkuses. Teine etteheide –

§ 249

lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumine 19.

§ 130

lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 5 4-25-1154 561/2006 (edaspidi määrus nr 561/2006), mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/

  2. Väärteoasja materjalidest (mh J. Jürgensi ütlustest) nähtub, et J. Jürgens juhtis 16.–
  3. jaanuaril 2025 sõidukit Scania R580, reg-nr XXX XXX . Vaidlust ei ole, et sõidukis oli kohustuslik kasutada sõidumeerikut. Tegemist oli veose veoks kasutatava üle 3500kilogrammise täismassiga sõidukiga.
  4. Määruse nr 561/2006 art 19 lg 2 kohaselt võimaldab liikmesriik asjaomastel ametiasutustel määrata sanktsioon veoettevõtjale ja/või sõidukijuhile sama määruse rikkumise eest, mis tuvastati liikmesriigi territooriumil, kui nimetatud rikkumise eest ei ole veel sanktsiooni määratud, seda ka juhul, kui rikkumine pandi toime mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil. Asja materjalidest ei nähtu, et J. Jürgensit oleks etteheite sisuks olevate rikkumiste eest juba karistatud.
  5. Määruse nr 561/2006 art 8 lg 2 sätestab, et 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24-tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks.
  6. TachoScan väljatrükilt nähtuvalt algas J. Jürgensi tööpäev
  7. jaanuaril 2025 kell 06.
  8. Tema puhkeaeg algas TachoScan väljatrüki kohaselt
  9. jaanuaril 2025 kell 21.56, kuid sinna juurde tuleb arvestada ka sellele eelnenud puhkeaeg 1 tund 26 min. 24 tundi tööpäeva algusest sai täis
  10. jaanuaril 2025 kell 06.18, mis hetkeks oli puhkeaeg kestnud seega 9 tundi ja 52 minutit (1 tund 26 min + 8 tundi 22 min).
  11. J. Jürgens andis kohtuistungil ütluseid, et arvestada tuleks sisse ka enne puhkeaja algust olnud puhkust (kail seismist). TachoScani väljatrükilt nähtuvalt eelneski kell 21.56 alanud puhkeajale 1 tund 26 minutit puhkeaega ja seda on kohtuväline menetleja juba puhkeaja arvestamisel arvesse võtnud.
  12. Määruse nr 561/2006 art 8 lg 4 sätestab, et juht tohib kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi. Artikkel 4 punkti g kohaselt on lühendatud ööpäevane puhkeperiood vähemalt 9-tunnine, kuid lühem kui 11-tunnine puhkeperiood. J. Jürgensi 16.–
  13. jaanuaril 2025 puhatud aega ei saa siiski lugeda lühendatud puhkeperioodiks. Nimelt nähtub TachoScan väljatrükilt, et puhkeperioodi on korraks katkestatud umbes kella 21.55 vahel. Määruse nr 561/2006 art 9 lg-st 1 aga nähtub, et parvlaevadele minekuks sätestatud erand, et puhkeperioodi võib katkestada, lühendatud puhkeperioodi puhul ei kohaldu. Seega ei tohi katkestada 9-tunnist puhkeperioodi, vaid see tuleks puhata järjest.
  14. Eeltoodust tulenevalt on õige kohtuvälise menetleja järeldus, et J. Jürgens on ajavahemikul
  15. jaanuar 2025 kell 06.18 kuni
  16. jaanuar 2025 kell 06.18 puhanud vaid 9 tundi ja 52 minutit, kuigi oleks pidanud puhkama 11 tundi. Sellega rikkus ta määruse nr 561/2006 art 8 lg-t
  17. 6 4-25-1154
  18. J. Jürgensi rikkumine on kvalifitseeritav

§ 249

lg 1 järgi, mis sätestab väärteona kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise mootorsõidukijuhi poolt. Tegu on toime pandud hooletusest (KarS § 18 lg 3), sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanuks ta töö- ja puhkeaja nõudeid järgima.

  1. Kaebuses leitakse, et sõidumeeriku nõuetekohast toimimist võisid segada tõrked GNSS (Global Navigation Satellite System) signaaliga. Kohtus selgitas J. Jürgens, et probleemid GNSS signaaliga olid juba tükk aega. Tuli teavitus, et koordinaadid on kättesaamatud. Ei lugenud viibimiskoha riiki õigesti. Tõrked said alguse juba eelmisest aastast.
  2. märtsil 2025 vahetati sõidumeerikut. Kaebusele on lisatud Scania Eesti AS arve, millest nähtuvalt tehti sõidukile Scania R580 XXX XXX hooldust. GNSS signaal puudub. Veakoodide lugemine. Vigade põhjal GPS signaal nõrk ja koordinaadid hanguvad. Viga tahhograafi sisene ja juht seda mõjutada ega parandada ei saa.
  3. Kohtu hinnangul on J. Jürgensi ütlused, et kohati esines sõidumeerikul GNSS signaaliga tõrkeid, usaldusväärsed. Siiski nähtub kohtuvälise menetleja kohtuistungil esitatud TachoScan väljatrükkidelt, et sõidumeerik asukohariikide koordinaate siiski luges. Nii nähtuvad väljatrükilt märked EST (asukoht Eesti) ja S (asukoht Rootsi). Seega ei saanud tõrked olla valdavad.
  4. Samas, isegi kui tõrkeid GNSS signaaliga esines, sai seetõttu häiritud olla vaid asukohaandmete lugemine ja salvestus. Tegemist ei ole asjaoluga, mis segaks sõidumeerikul töö- ja puhkeaegade arvestuse pidamist. Töö- ja puhkeaegade arvestus ei põhine GNSS signaalil (nt GPS-il), vaid sõidumeeriku sisemisel süsteemil ja juhi sisestustel. Kolmas etteheide –

§ 246lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumine 31.

Vaidlust ei ole selleski, et ka 6.–

  1. veebruaril 2025 juhtis J. Jürgens sõidukit, milles oli kohustuslik kasutada sõidumeerikut. Muu hulgas on see tõendatud TachoScan väljatrükkidega.
  2. Väljatrükkidest nähtub, et
  3. veebruaril 2025 algas J. Jürgensi tööaeg kell 06.
  4. Puhkeperiood algas
  5. veebruaril 2025 kell 19.
  6. Sellel ajavahemikul ehk tööpäeva alguse ja puhkeperioodi alguse vahele jääval ajal oli tema sõiduaeg 9 tundi 59 minutit.
  7. Määruse nr 561/2006 art 6 lg 1 sätestab, et ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi. Mitte rohkem kui kaks korda ühe nädala jooksul võib seda aega pikendada 10 tunnini.
  8. TachoScani väljatrükilt nähtub, et jooksval nädalal ajavahemikus
  9. veebruar kuni
  10. veebruar 2025 oli J. Jürgens juba kahel korral pikendanud oma sõiduaega 10 tunnini. Seda tegi ta
  11. veebruaril ja ka
  12. veebruaril
  13. Seega ei olnud
  14. veebruaril 2025 enam 9-tunnise sõiduaja pikendamine lubatud.
  15. J. Jürgensi kohtuistungil selgitatu, et sõidumeerik ei näidanud talle, et ta on ületanud 9-tunnist sõiduaega, rikkumist ei õigusta. Erinevad sõidumeerikud võivad olla seadistatud erinevalt – näiteks ei kuulu ooteaeg üldjuhul puhkeaja sisse, kuid sõidumeerik võib olla seadistatud nii, et ta selle puhkeajaks loeb. Juht peab sõidumeeriku seadistusi teadma ja vajadusel ise töö- ja puhkeaja üle järge pidama. 7 4-25-1154
  16. Rikkumine on toime pandud hooletusest. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanuks juht teadma, et kolmandat korda sel nädalal 9-tunnise ööpäevase sõiduaja pikendamine ei ole lubatud.
  17. Tegu on kvalifitseeritav

§ 246

lg 1 järgi, mille kohaselt kehtestatust kuni kaks tundi pikema ööpäevase sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt karistatakse rahatrahviga. Neljas etteheide –

§ 217

lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumine 38.

§ 131

lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 (edaspidi määrus nr 165/2014) artiklite 32–37 kohaselt. Määruse art 34 lg 4 sätestab, et kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud, (

  1. a)kui sõiduk on varustatud analoogsõidumeerikuga, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata või, (
  2. b)kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. Määruse art 34 lg 5 punkti b alapunktidest ii, iii ja iv nähtuvalt tuleb teha kanne muu töö, valmisoleku aja, vaheaegade ja puhkuse kohta. 39. TachoScani väljatrükist nähtuvalt puuduvad süsteemis J. Jürgensi kohta andmed ajavahemikus 1. veebruar kell 09.36 kuni 3. veebruar 2025 kell 07.45 ja 15. veebruar kell 08.51 kuni 17. veebruar 2025 kell 08.59. Kohtuvälise menetleja poolt istungil esitatud väljatrükist on näha, et viidatud ajavahemiku juures on kujutatud puhkeaja märk küsimärgiga. See tähendab, et andmed on sisestamata. 40. Kohtuistungil selgitas J. Jürgens, et tegemist võis olla nädalavahetusega. Ütlustest nähtuvalt sisestab ta andmed päeva alustamisel ja lõpetamisel. Konkreetsel juhul ei oska ta öelda, millal andmed sisestas. 41. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda TachoScan väljatrükkidelt nähtuvaga, et viidatud perioodidel olid tegevused sisestamata. Samas ei ole kohtul alust kahelda ka J. Jürgensi ütlustes, et ta üldjuhul sissekandeid teeb. Kohus järeldab, et tegemist ei olnud pahatahtliku rikkumisega, vaid eksimusega. Teisisõnu jäid need andmed konkreetsel juhul hooletusest sisestamata. 42. Sellegipoolest on tegemist

§ 217

lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumisega.

§ 217

lg 1 sätestab väärteona mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise. Karistus 43. Kohtuväline menetleja on juhindunud KarS § 63 lg-st 1 ja määranud karistuseks

§ 2612lg 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühikut ehk 600 eurot. 44. Kar

S § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et J. Jürgensile etteheidetavad rikkumised on karistusõiguslikult üks tegu. 8 4-25-1154

  1. Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. septembri
  3. a otsus asjas nr 1-19-7473, p 32).
  4. Kohtu hinnangul võib ühtse teona käsitada rikkumisi, mis seonduvad töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisega, samuti sõidumeerikusse andmete sisestamata jätmisega. Samas on kaheldav, kas sama teona võiks olla käsitatav ka umbes kuu aega hiljem toimunud eriveo tingimuste rikkumine. Siiski ei oma see määravat tähtsust. Nimelt ei ole reformatio in peiuskeelu põhimõttest lähtudes lubatud isiku kaebuse alusel tema olukorda raskendada. See põhimõte tuleneb ka VTMS § 132 p-st
  5. Karistusõiguslikult mitu erinevat väärtegu toob kaasa ka mitu karistust, mille puhul oleks tegemist isiku olukorra raskendamisega. Seetõttu jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ses osas muutmata.
  6. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 48.

§ 2612lg 1, mille alusel on kohtuväline menetleja määranud J.

Jürgensile karistuse, näeb ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Sanktsiooni keskmine määr on rahatrahvi puhul ca 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on seega määranud karistuse alla sanktsiooni keskmist määra.

  1. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Rikkumine oli lühiajaline. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on väärteo toimepanemise aeg
  2. märtsil 2025 kell 15.
  3. Eriluba kehtis aga alles samal päeval alates kell 15.39 (eriluba taotleti kell 14.25). Tegemist oli hooletusega, mis viitab väiksemale süüle. Samas oli tegemist päevase ajaga, mil liiklejaid teel eelduslikult rohkem ja nõuete järgimine liiklusohutuse tagamiseks eriti oluline. Samuti heidetakse J. Jürgensile ette mitmeid liiklusseaduse rikkumisi. Järelikult ei saa karistus jääda päris minimaalmäära lähedale.
  4. J. Jürgensil puuduvad kehtivad süüteokaristused. (Kuigi karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on tal üks kehtiv väärteokaristus, on tegemist kõnesoleva väärteoasjaga, milles tehtud otsus ei ole jõustunud.)
  5. Seega on karistus alla sanktsiooni keskmist määra põhjendatud.
  6. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VTMS § 132 p-st 1, jätab kohus J. Jürgensi kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 9 4-25-1154 (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.