← Eesti

1-24-3685/35

Obsah (9)§ 424§ 184§ 65§ 68§ 76§ 50§ 24§ 16§ 56

Kriminaalasi 1-24-3685 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Harju Maakohus 31.03.2025 Tallinnas 1-24-3685

§ 424

lg 2 järgi Prokurör Ilona Litvinova Süüdistatav Mihkel Rink – isikukood: 38310300344, elukoht xxx; kodakondsus xxx, emakeel xxx keel, xxx, töökoht: xxx, varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi 4, viimati 19.02.2020 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud otsusega nr 1-19-10296 ja karistatud

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 01.04.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust,

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja alguseks 15.07.2019.

Kohtuotsus jõustus 06.03.2020. 03.11.2022 Tartu Maakohtu määrusega vabastati Mihkel Rink karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega

§ 76lg 5 alusel katseajaga kuni 27.11.2025. Kohtumäärus jõustus 19.11.2022, vabastatud reaalselt 21.11.2022. Tõkend – Kr

MS § 217 alusel kinni peetud 10.04.2024, vahistatud 11.04.2024 määrusega, 07.06.2024 pikendati vahi all pidamise tähtaega kuni 10.07.

  1. Kohtu alla anti 26.06.2024 mil tõkend vahistamine jäeti muutmata. 26.08.2024 asendatud tõkend vahistamine KrMS § 135 alusel kautsjoniga ning 15.01.2025 tühistati tõkend vahistamine ning kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld aadressile xxx. Kaitsja Indrek Repnau Menetluse liik Üldmenetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg 1, 3, § 311- § 313, § 315 kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada Mihkel Rink

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

2.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 19.02.2020 otsusega 119-10296 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 3 aastat ja 6 päeva ning mõista Mihkel Rinkile liitkaristuseks vangistus 6 aastat ja 6 päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.04.2024-15.01.2025 s.o 9 kuud ja 5 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 aastat 3 kuud ja 1 päev. 4. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise aeg. 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Mihkel Rinkilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) aastaks. Vastavalt LS § 127 on Mihkel Rink kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada Liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

  1. Mihkel Rinki suhtes kohaldatud tõkend vahistamise asendamise kautsjoniga - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Mihkel Rinkile kautsjon 3000 miinimumpäevamäära, s.o. 30 000 eurot, mis on tasutud Rahandusministeeriumi arvele. Kautsjoni määramisega kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Jätta rahuldamata Mihkel Rinki kaitsja Indrek Repnau taotlus hüvitada Mihkel Rinkile süüteomenetlusega SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 alusel tekitatud kahju summas kokku 18349.30 eurot.
  3. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: puuduvad.
  4. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde järgmised teabekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures: CD-plaat politseiniku kiirusmõõturi salvestisega (asitõendi vaatlusprotokolli 06.03.2024 lisa); DVD-plaat politseiniku vormikaamera salvestistega (asitõendi vaatlusprotokolli 07.03.2024 lisa); DVD-plaat politseiniku vormikaamera salvestistega (asitõendi vaatlusprotokolli 03.04.2024 lisa); CDplaat fotodega sõidukist ja seda juhtivast süüdistatavast (asitõendi vaatlusprotokolli 09.04.2024 lisa). Mootorsõiduk xxx, mis teisaldati 12.03.2024 Tallinnas tagastatud 18.03.
  6. Rahumäe tee 6/1 parklasse on Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Mihkel Rinkilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha summas 1329 eurot, joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud kokku 548 eurot ja riigi õigusabi kulud (Alar Neilandi kaitsjatasu) kohtueelses menetluses kokku 490.44 eurot. Menetluskulusid kogusummas 2367.44 eurot on võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vastavalt maksegraafikule vähemalt 197.29 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, 2 kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
  7. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbriga Mihkel Rinkile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdistatava kulu lepingulisele kaitsjale jätta süüdistatava kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav
  8. aprill
  9. Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  10. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav
  11. aprill
  12. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. I Süüdistus
  13. 23.01.2024 kella 13:40 ajal juhtis Mihkel Rink isikuna, kes oli eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid, tahtlikult uuesti ehk korduvalt Tallinnas Paldiski mnt Ehitajate tee ja Mõisa tänava vahelisel teelõigul suunaga Mõisa tänava poole mootorsõidukit xxx reg-nr xxx, olles joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt tuvastati Mihkel Rinkil kokaiini, metamfetamiini ja amfetamiini tarvitamisest tingitud narkootiline joove (joobeseisundi tuvastamise saatekirjad nr 24T-AOT00070 ja 24T-TXT00419 koos lisaga 2).
  14. 12.03.2024 kella 14:22 ajal juhtis Mihkel Rink isikuna, kes oli eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid, tahtlikult uuesti ehk korduvalt Tallinnas Kadaka teel Mustamäe tee ja Laki tänava vahelisel teelõigul suunaga Mustamäe tee poole mootorsõidukit xxx reg-nr xxx, olles joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt tuvastati Mihkel Rinkil kokaiini ja amfetamiini tarvitamisest tingitud narkootiline joove (joobeseisundi tuvastamise saatekirjad nr 24T-AOT00162 ja 24T-TXT01225 koos lisaga 2).
  15. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. 3
  16. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Mihkel Rink tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis.
  17. Seega pani Mihkel Rink tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, see on

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Prokuröri seisukoht: 16. Prokurör leidis, et M. Rink süü süüdistuses toodud kuriteo toimepanemises on tõendatud ning taotles M. Rinki karistamist

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Vastavalt

§ 65

lg 2 taotles prokurör suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.02.2020 otsusega nr 1-19-10296 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat ja 6 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 6 aastat 6 kuud ja 6 päeva vangistust. Vastavalt

§ 68

lg 1 arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 10.04.2024 kuni 15.01.2025 ehk 9 kuud ja 5 päeva ning lõplikuks karistuseks lugeda 5 aastat 9 kuud ja 1 päev vangistust. 17. Samuti taotles prokurör

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta M.

Ringilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. III Kaitsja seisukoht:

  1. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused M. Rink suhtes on täielikult tõendamata ning tema kaitsealune tuleb esitatud süüdistustes õigeks mõista.
  2. Kaitsja hinnangul ei ole M. Rink eitanud enne süüdistuses märgitud kuupäevadel narkootiliste ainete tarvitamist, kuid ta ei nõustu etteheitega, et ta süüdistuses märgitud aegadel oli joobeseisundis, kuna ta oli tarvitanud narkootilist ainet mitu päeva enne sõiduki juhtimist. M. Rink tunnistas, et tal on sõltuvus narkootiliste ainete tarvitamisest. Kaitsja hinnangul ei saa narkootilise või psühhotroopse aine tarbimist õiguslikult samastada narkojoobega. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, mille kohaselt tuleb eristada narkootilise aine tarvitamist ja tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoovet. Kaitsja hinnangul ei tähenda narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine automaatselt narkojoovet.
  3. KorS § 37 lg 3 kehtestab joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ning nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnimetatud sättes sisaldub viide sotsiaalministri 26.06.2014.a. määrusele 37 Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid. Nimetatud määruse § 2 lg-s 1 on sätestatud isiku võimalikule joobeseisundile viitavad tunnused. Siit määrusest nähtub üheselt, et § 2 lg 1 nimetatud tunnused võivad muuhulgas esineda ka joobes oleval isikul, mistõttu peab joobeseisundi kohta hinnangu andja olema veendunud, et üks või teine tunnus esineb isikul just joobe tõttu.
  4. Joobeseisundile viitav tunnus annab aluse kahtluseks isiku võimalikule joobeseisundile, mitte ei kinnita 100%, et isik, kellel on üks või teine võimalikule joobeseisundile viitav tunnus on kindlasti ka joobeseisundis.
  5. Korrakaitseametnik fikseerib kirjalikult tunnused, mida ta isiku välisel vaatlusel täheldab. Korrakaitseorgan ei selgita välja ega anna hinnangut, kas nimetatud tunnus esineb isikul joobetõttu või muu asjaolu tulemusena. Ka haigla meditsiinitöötaja tuvastab üksnes 4 asjaolud ja teostab vastavad uuringud/katsed, mitte ei anna hinnangut s.t. ei võta seisukohta isikul joobeseisundi esinemise osas.
  6. EKEI eksperdi xxx poolt 19.02.2024.a. koostatud kirjalikus hinnangus M. Rinki 23.01.2024.a. episoodi osas joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta teeb hinnangu andja üksnes lakoonilise kokkuvõtte: Lähtudes eeltoodust, esineb uuritaval M. Rink narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joove. Järeldus: Esineb joove.“
  7. Ka teine kriminaalasja materjalide hulgas olev kirjalik hinnang on koostatud EKEI eksperdi xxx poolt 28.03.2024.a. M. Rinkil 12.03.2024.a. episoodis joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta on sama järeldusega.
  8. Kummastki dokumendist ei nähtu hinnangu andja arutluskäik, selgitused jms kuidas hinnangu andja jõuab enda erialaseid teadmisi kasutades järeldusele, et konkreetsel isikul esineb joove. Ei nähtu, et hinnangu andja oleks välistanud mõne sümptomi, kuna nimetatud sümptomid võivad uuritaval isikul olla püsivalt. Seega ei ole hinnangu andja seisukoha kujunemine kõrvaltvaatajale arusaadav ega jälgitav.
  9. Kohtuistungitel uuritud videosalvestistelt nähtub, et M. Rinkil mingeid tasakaaluhäireid ei olnud ja ta käitus täiesti adekvaatselt. Samuti nähtus, et M. Rink tegi arsti poolt ettenähtud harjutusi probleemideta ja vastas nii menetlejate kui ka meditsiinitöötajate küsimustele adekvaatselt. Wismari Haiglas 23.01.2024 arst I P poolt koostatud protokollist nähtub, et M. Rinkil artikulatsioon ja pulss olid normis, rombergi asend oli stabiilne, sõrmenina katse täpne, kand-varvas kõnd sirgjoonel stabiilne, täpsemad liigutused olid täpsed.
  10. Seega on käesolevas kriminaalasjas olnud põhjendatud kaitsja taotlus kuulata üle asjatundja, kes oleks saanud kinnitada või lükata ümber kohtule esitatud eksperdi hinnanguid M. Rinki joobe esinemise kohta.
  11. Kaitsja seisukoha kohaselt ei saa M. Rinki käsitleda isikuna, kes oli 23.01.2024.a. kella 13:40 ajal ja 12.03.2024.a. kella 14:22 ajal joobeseisundis, mistõttu esineb põhjendatud alus M. Rinki õigeks mõistmiseks. IV Kohtu järeldused:
  12. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära prokuröri, süüdistatava ja tunnistajate ütlused asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on M. Rink süü

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ning M.

Rink tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi mõista. Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust vaid juhul, kui kohtualuse süülisus on tõendatud ja kohtumenetluse käigus kohtul on kujunenud usaldusväärne ja kontrollitav teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindas tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtus kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. 30.

§ 424objektiivne koosseis nõuab kahe tunnuse esinemist.

Esiteks peab olema tegemist sõiduki juhtimisega. Sõiduki juhtimine on igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Teiseks peab juhtimine toimuma joobeseisundis. Koosseisutunnus joobeseisund 5 muudab

§ 424kuriteokoosseisu blanketseks. Joobeseisund on alates 01.07.2014 määratletud korrakaitse seaduse (edaspidi Kor

S) § 36 lg-s

  2. M. Rink on süüd mõlemas kuriteos kategooriliselt eitanud. Ta on nõus, et sõitis joobetunnustega, aga mitte joobes. Ta selgitas 13.11.2024 kohtuistungil, et tal on diagnoositud sõltuvushäire kokaiini tarvitamisest. Ravi ta saanud ei ole. On ainult läbinud Tartu Vanglas programmi ning talle on määratud tugiisik. Ta vabanes Tartu Vanglast 2022 novembris ning määratud kriminaalhooldusele kohustusega mitte tarvitada narkootilisi aineid. Seda kohustust ta rikkus, vabandas seda nõrga iseloomuga ning oli sellega seoses nõus minema ravile ka Viljandi haiglasse.
  3. 23.01.2024 osas selgitas M. Rink, et tol päeval sõitis ta koju Paldiski maanteel, Rocca al Mare juures sõidukiga xxx ning politsei peatas ta seoses kiiruse ületamisega, mida ületas tähelepanematusest. Narkootilisi aineid ta tarvitanud ei olnud, kuid oli tarvitanud kokaiini möödunud nädalavahetusel. Muid aineid ta tarvitanud ei olnud. Miks uriiniproov näitas ka amfetamiini, öelda ei oska. Politseinik suunas ta parkalasse, kuna kahtlustas, et on tarvitanud midagi. Küsiti, kas ta on nõus kiirtestiga, millest M. Rink keeldus, kuna ta ei ole nende õigsuses veendunud. Auto vaadati läbi ning ta viidi Wismari haiglasse. Seal vaatas arst ta üle. Palus kõndida ühe joone peal ning nina käega puudutada. Kõik oli korras. Peale seda paluti tal anda uriiniproov, mida süüdistatav ka tegi. M. Rink selgitas, et ta ei suuda urineerida ajal, kui keegi seisab tal selja taga, siis see võttiski kaua aega. Esimene proov, mille andis ja mille arst väitis olevat mitte uriin, oli tegelikult GHB ning süüdistatav pani selle ise proovitopsi. Ta ei mõelnud olukorda täpselt läbi ning hakkas kartma, kuna oli katseajal ning oli nädalavahetusel narkootikume tarvitanud. GHB oli tal taskus, see tuli tal WC-s olles meelde ning valas selle uriinitopsi. Samas väitis M. Rink, et GHB-d ta tegelikult ei tarvita ning see oli lihtsalt nädalavahetusest pükste taskusse jäänud. Peale uue proovi andmist läksid nad välja politseiautosse pabereid vormistama ning peale seda läks ta koju.
  4. 12.03.2024 sõitis ta taas koju, seekord sõidukiga xxx. Ka sel päeval ei olnud ta tarvitanud kokaiini, kuid oli seda teinud nädalavahetusel. Muid aineid ta tarvitanud ei olnud. Sõiduki peatamise põhjuseks oli kinnitamata turvavöö ning telefoniga rääkimine. Politsei kontrollis dokumente ning ütles, et kuna tal on varasem kokkupuude narkootikumidega olemas, tuleb tal teha kiirtest, millega seekord M. Rink nõustus. Test näitas kokaiini, kuid süüdistatav selgitas politseinikele, et kahtleb selle usaldusväärsuses. Vormistati kiirtesti tegemise protokoll ning ta viidi Wismari haiglasse. Jällegi arst vaatas ta üle ja palus teha koordinatsiooni teste. Samuti pidi ta andma uriini analüüsi. Esimene kord läks kiirelt, kuid jällegi see millegipärast ei sobinud. Tema seda ei manipuleerinud. Teise korraga sai ta uriiniproovi antud, kuid sellega läks väga kaua aega. Peale seda sai ta koju minna.
  5. Seega ei ole käesolevas asjas ei ole vaidlust kuritegude toimepanemise ajas ning kohas, samuti puudub vaidlus selles, et M. Rink 23.01.2024 kella 13:40 ajal juhtis Tallinnas Paldiski maanteel Ehitajate tee ja Mõisa tänava vahelisel teelõigul suunaga Mõisa tänava poole mootorsõidukit xxx, reg.märk xxx, ning 12.03.2024 kella 14:22 ajal juhtis taaskord Tallinnas Kadaka teel Mustamäe tee ja Laki tänava vahelisel teelõigul suunaga Mustamäe tee poole mootorsõidukit xxx, reg.märk xxx.
  6. M. Rink kinnitas, et tarvitab narkootikume regulaarselt, kuid nimetatud kuupäevadel ta narkootilise aineid ei tarvitanud, vaid oli seda teinud eelnevalt nädalavahetusel ning seega ei saanud ta sõidukit juhtida joobeseisundis. 6
  7. Kohus loeb M. Rinki sellekohased väited paljasõnaliseks kuivõrd kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid tema väiteid ei kinnita. Paljasõnalised on M. Rink väited ainuüksi seetõttu, et mitte millegagi ei ole väiteid võimalik kontrollida osas, millal ta narkootilisi aineid tarvitas. Väide, et tarvitas nädalavahetusel tähendaks justkui tarbinuks ta narkootikume ca 2-3 päeva tagasi (juhtimiselt kõrvaldamised toimusid mõlemal päeval teisipäevasel päeval ning M. Rink väitis, et tarbis nädalavahetusel). Kohus loeb M. Rinki väited narkootikumi tarvitamise kohta eelnevatel päevadel kohut eksitavaks sooviga vabaneda vastutusest.
  8. Vaidlus on selles, kas M. Rink 23.01.2024 kella 13:40 ajal ning 12.03.2024 kella 14:22 ajal juhtis mootorsõidukeid, olles narkootilise joobe seisundis ning kas ta tegi seda tahtlikult. 23.01.2024 kell 13:40 toimepandud kuritegu
  9. Lisaks M. Rink enda ütlustele kinnitavad sõiduki juhtimise fakti sel päeval tunnistajana ülekuulatud politseinik R R.
  10. Tunnistaja R. R andis 12.11.2024 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötas 23.01.2024 pealelõunal politseinikuna liiklusjärelevalvetalituses ning koos paarimees M Higa pidasid nad süüdistatava seoses kiiruse ületamisega kinni Paldiski mnt-l loomaia parkalas. Kiirust mõõtis grupijuht M V, peatajakas oli R V ning parklasse suunas süüdistatava R V.
  11. Tunnistaja R. R ütlused tõendavad sõidukit juhtinud M. Rinki kinnipidamisel tuvastatud tervislikku seisundit. Tunnistaja ütluses puudub kohtul alus kahelda. On tuvastatud, et tegemist oli tavapärase liiklusjärelvalve teostamisega, kus kontrolliti mootorsõidukite kiirust. Just kiiruse ületamisega jäi M. Rink politsei vaatevälja ja tema suhtes teostati tavapärast kontrolli.
  12. 23.01.2024 toimepandud kuriteo osas selgitas tunnistaja R. R, et kontrollis süüdistava dokumente. M. Rink tundus talle kahtlane, tema olek oli närviline ning autost väljudes olid tal koordinatsioonihäired, jäi mulje, et isik võib olla narkojoobes -tema silmad olid punetavad ja läikivad, pupillid olid ahenevad ja reageeris valgusele aeglaselt, samuti esines tal nüstagm (silmatõmblus). Andmebaasi kontrollimisel selgus, et isikul on erinevate rikkumistega suur register, ka narkootikumidega seotud rikkumised. Samuti kontrollisid nad pulssi, see oli kõrge

(120). Nad pakkusid isikule teha kiirtest, millest M. Rink keeldus, peale mida otsustati sõita Wismari haiglasse ekspertiisi. Enne seda vaatas tunnistaja sõiduki isiklikult läbi -auto tagaistmel oli seljakott, mille sees nukirauad, mille M. Rink võttis omaks. Isiku läbivaatuselt leidsid nad taskust ka läbipaistva minigrip kotikese, mille sees oli valge pulbrilise aine jäägid. Seega kinnitavad tunnistaja ütlused, et M. Rinkil esinesid narkojoobele viitavad välised tunnused.
  1. Tunnistaja ütlusi kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll. On fikseeritud, et 23.01.2024 ei nõustunud M. Rink indikaatorvahendi kasutamisega, kuid esinesid joobeseisundile viitavad tunnused - kõnnak kergelt taaruv, suurenenud uudishimu, rahutus ja meeleolu kiire vaheldumine, häiritud koordinatsioon, pupilli ahenenud ning reaktsioon valgusele aeglane, nüstagm, pulss
  2. Samuti kinnitab tunnistaja ütlusi igakülgselt asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 23.01.2024 politsei vormikaamera salvestist M. Rinki kinnipidamisest ja Wismari haiglasse ekspertiisi toimetamisest. Videosalvestisel nähtub kogu protsess alates sõiduki kinnipidamisest, seejärel juhtimiselt kõrvaldamisest, sõiduki läbivaatusest ja leitud esemetest kui ka Wismaris proovi andmise ning arsti vastuvõtust. 7
  3. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja EKEI uuringu nr 24T-TXT00419, protokoll ja lisa 2 tõendab, et M. Rinkil tuvastati uuringu läbiviimiseks 23.01.2024 kell 14:35 võetud proovist narkojoove (ainetele kokaiin, metamfetamiin, amfetamiin). Ekspert jõudis järeldusele, et 23.01.2024 esines M. Rinkil narkootilise- või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joove.
  4. Kirjalike tõenditena esitati kohtule veel sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis kinnitab, et 23.01.2024 oli M. Rink on kõrvaldatud mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juhtimiselt. Samuti asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub 23.01.2024 kell 13:40 kiiruse mõõtmine mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx liikumisest. Liiklusregistri õiend tõendab lisaks sõiduki andmetele, et süüdistataval on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus.
  5. Joobekahtluse korral testib politseiametnik juhti esmalt indikaatorvahendiga. Seejärel toimetatakse ta tervishoiuasutusse või ekspertiisiasutusse ning alles seal tuvastab juba arst, kas inimene on kaine või on tal narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või on ta tarvitamisest põhjustatud joobes.
  6. Tunnistaja R. R ongi selgitanud, et kuna isik ise eitas narkootilise aine tarvitamist, toimetati ta Wismari haiglasse. Wismari haiglas läks päris kaua aega, kindlasti üle tunni, kuna isikul ei tahtnud uriin tulla. Koos paarmehega nad valvasid teda kordamööda ning esmalt täitis M. Rink proovitopsi valge läbipaistva vedelikuga. Kust vedelik pärines, tunnistaja ei näinud, kuid kui süüdistatav selle talle ulatas oli kohe näha, et topsi sees ei ole uriin. Ka arst vaatas topsi üle, nuusutas seda ning ütles, et tegemist ei ole uriiniga, andis süüdistatavale uue topsiku ja käskis selle uriiniga täita. Sellega läks väga kaua aega ning vahepeal anti talle juua nii vett kui kohvi. Uriini topsikust pakendamist nägi tunnistaja ise pealt ning vajalikud dokumendid vormistati Wismari haigla juures.
  7. Seega nähtub üheselt tunnistaja ütlustest, et oli piisav alus mootorsõiduki juhtimiselt kinnipeetud M. Rinki joobeseisundi kontrollimiseks, mis on lubatud KorS § 37 lg 1 p 1 alusel. Narkootilise aine tuvastamiseks toimetati isik raviasutusse KorS § 46 lg 1 järgi lubatud seaduslikul alusel.
  8. Kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et M. Rink allutati pärast tema mootorsõiduki juhtimiselt kinnipidamist menetlustoimingutele alkoholi- ja narkojoobe kindlaksmääramiseks vastavalt KorS-is ettenähtud korrale. Joobeseisundi tuvastamisele, samuti narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tuvastamise kontrollile allutatud M. Rinkile selgitati tema õigusi eelnimetatud seaduse § 38 ja § 41 lg 6 järgi, mida M. Rink on kinnitanud oma allkirjaga. Raviasutusse toimetamine narkootilise aine tuvastamiseks on toimunud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga. M. Rink toimetati 23.01.2024 Wismari haiglasse Tallinnas narkootilise aine tuvastamiseks ning bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks.
  9. 07.03.2024 koostatud ning kohtus vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 23.01.2024 väljudes proovi andmiselt toimetab M. Rink meditsiinitöötajale uriinitopsi, milles on näha läbipaistvat vedelikku. Meditsiinitöötajate ja politseiametnike (vt ka käesoleva lahendi p 46) sõnul tegemist ei ole uriiniga, ning annavad M. Rinkile uue uriinitopsi ja suunduvad tagasi WC-sse ekspertiisiproovi võtmiseks. Videosalvestuse lõpuni politseiametnik seisab ekspertiisiproovi andva mehe selja taga.
  10. Samuti nähtub videolt, et M. Rink väljub wc-st, et juua kraanist vett. Politseiametnik seejärel pöördub meditsiinitöötajate poole ja annab neile teada, et seal on mingi süstal. 8 Meditsiinitöötaja vastab, et see on ekspertiisi andva mehe süstal ja meditsiinitöötaja võtab kinda, millega võtab wc poti taga maas oleva süstla. M. Rink teatab, et ei tea sellest midagi ja tema pole mingit süstalt kuhugi pannud. Kohtuistungil M. Rink tunnistas, et tegelikkuses üritas ta proovi manipuleerida, proovides uriini asendada GHB-ga.
  11. Indikaatorvahendi kasutamine on üks esimesi toiminguid, mida politsei joobekahtlusega juhi suhtes teeb. KorS § 37 lg 1 ls 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. KorS § 41 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Nimetatud toimingud oli M. Rink suhtes läbi viidud.
  12. Hinnang joobeseisundi kohta vormistatakse joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisana. Hinnangu annab EKEI ekspert, lähtudes terviseseisundi kirjelduse protokolli kantud kirjeldusest ning joobeseisundi tuvastamise saatekirja kolmandasse osasse kantud bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemusest. Hinnang kirjutatakse vabas vormis. Viimasena kirjutab ekspert, kas esineb joobeseisund või mitte.
  13. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert-arst-toksikoloog xxx koostas hinnangu (24T-AOT00070 ja 24T- TXT00419, protokoll ja lisa 2) ja jõudis järeldusele, et M. Rink oli 23.01.2024 narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joobes.
  14. 23.01.2024 esinenud joobe tuvastamisel on ekspert kirjeldanud, et lähtus talle esitatud dokumenditest ning tuvastatud asjaoludest. Ekspert kirjeldas, et lähtudes patrullpolitseiniku R. Ri ettekandes fikseeritud 23.01.2024 esinevatest joobele viitavatest fikseeritud tunnustest on tuvastatud M. Rinkil narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joove. Täpsemalt on kõik tunnused ka välja toodud. Nimelt 23.01.2024 kell 13:41 olid joobele viitavateks tunnusteks: rahutus, pupilli reaktsioon aeglane, ahenenud pupill, silmad punased ja märjad ja läikivad, silmadel esineb nüstagm, tasakaaluhäired, kiire pulss 120 x/min....). Kell 13:50 indikaatorvahendi kasutamise protokollis on fikseeritud M. Rinkil esinevatest joobeseisundile viitavad tunnused: sõidukist väljumisel oli tasakaal häiritud; kõnnak oli kergelt taaruv; füüsiliste eripäradena on märgitud häiritud koordinatsioon. Samuti on fikseeritud, et M. Rinkil oli suurenenud uudishimu, meeleolude kiire vaheldumine, samuti oli mees rahutu. Kontrolliti pupilli reaktsiooni valgusele, see oli aeglane, esines nüstagm. Pulss oli kiire - 120 x/ min. Kehaliselt on fikseeritud veel silmade sidekestade punetus ning asjaolu, et silmad olid, märjad, läikivad, rahutud, ekslevad, pupillid olid ahenenud. Ekspert on arvestanud joobe tuvastamisel ka vormikaamera 23.01.2024 salvestisest nähtuvatest joobele viitavatest tunnustest. Täpsemalt kella 14:02 ajal on fikseeritud kiirenenud liigutused, pidev liikumine, rahutus. Samuti on tuvastatud märkimisväärselt kiirenenud kõne, asjaolu, et M. Rink oli seismisel ebakindel, tuikus kergelt, kõnnak oli veidi ataktiline. Samuti silmi on kirjeldatud unise, läikiva, sagedase pilkumisega. Eeltoodus veendus ka kohus videosalvestisi vaadates. Samuti on M. Rinkil fikseeritud esinev suukuivus — M. Rink niisutas keelega huuli. Kella 14:42 ajal fikseeriti N. Rinkil laienenud pupillid, silmad unised, ,,seisavad“, läikivad; kiirenenud kõne. Märgitud küsimärk ajatajuhäire juurde. On tuvastatud värinad lihastes, silmalaugudes, kätes, lisaks näolihastes värinad ja tikid. On fikseeritud, et M. Rinki kõnd on ebakindel, tuikuv, esineb suukuivus. Kell 15:23 tuvastatud M. Rinki seismine kui ebakindel, kõnnak veidi ataktiline; autoukse avamine ebakindel; liigutused kiirenenud; rahutus; kõne kiirenenud. Kell 14.35 fikseeritud joobele iseloomulikud kliinilised leiud Wismari Haigla AS 9 Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr. 4/
  15. Sellest nähtub, et viimase 24 h jooksul oli M. Rink tarbinud pregabalini 15 mg. Samuti fikseeritud arsti poolt aeglustunud pupillide suurus ja reaktsioon valgusele, esinev nüstagm. Märgitud, et M. Rink sõnade järgi tarvitas viimati uimasteid või alkoholi 20.01.24, tarvitas kokaiini. Märgitud, et muu kliiniline leid oli normis ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 24T-TXTO0419 fikseeritud uriinist leitud ainetest (kokaiin, metamfetamiin, amfetamiin), esineb M. Rinkil narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joove.
  16. Kuivõrd M. Rink ei nõustunud temal tuvastatud joobe esinemisega ning seadis joobe tuvastanud eksperdi järeldused kahtluse alla pidas kohus vajalikuks kutsuda eksperdi kohtusse.
  17. EKEI kohtuekspert-toksikoloog M T selgitas 12.11.2024 kohtuistungil, et ta on ainus arst-toksikoloogia ekspert Eestis ning aastas tuleb tal isiku joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta anda keskmiselt üle 700 hinnangu. Joove tuvastatakse umbes veerandil. Suuremal osal on tarvitamise tunnused ja väike protsent on ka sellised, kus narkootilisi aineid ka ei leita, aga neid on hästi harva.
  18. Ekspert selgitas, et hinnangu andmise aluseks on joobeseisundi tuvastamise saatekiri, kus on kirjas, missugused ained on leitud ja samuti terviseseisundi kirjeldamise protokoll, mis on täidetud arsti poolt. Praeguseks uue praktika kohaselt lähtub ekspert ka patrullpolitseinikku ettekandest, indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja vormi kaamera salvestistest. Mõnikord ka turvakaamerate salvestitest. Isiku terviseandmetele eksperdil ligipääsu ei ole ning selle jaoks on aja eraldi luba. Hinnangu andmisel lähtub ta korrakaitseseadusest, bioloogilise vedeliku proovi tulemusest ning terviseseisundi kirjeldamise nõuetest, mis on esitatud arstile. Ekspert selgitas, et praktikast tulenevalt on esitatud juurde teised dokumendid, mis aitavad joobe tuvastamisele kaasa. Samuti on eksperdil tööalaselt olemas tööjuhend.
  19. Narkootilise aine sisaldus uriinist määratakse üldjuhul EKEI-s tõenduslike meetoditegagaasikromatograafia-massispektromeetria, on ka vedelikkromatograafia-massispektromeetria. M. Rink puhul on kasutatud metoodikat ERI 5.1 - gaasikromatograafia-massispektromeetria.
  20. Ekspert selgitas, et narkootiliste ainete puhul ei ole ainuüksi oluline aine sisalduse protsent või siis metaboliitide tase vaid vajalik on ka kliiniline leid. Alati ei ole võimalik jõuda järelduseni, et politsei poolt kirjeldatud isiku välised tunnused on narkojoovet kinnitav tunnus, sest need tunnused võivad olla väga sarnased mõne teise tunnusega. Eriti näiteks GHB ja alkohol, mis töötavad organismis üsna ühtemoodi ja nende välised tunnused on sarnased. Kuigi mõningaid nüansse on ka seal. Oma kogemusest ütleb ekspert, et kui vaatab vormikaamera salvestisi samuti, siis ta juba tegelikult näeb ära, et see võiks olla hoopis narkojoove, mitte alkoholijoove. Sellised põhitunnused kui on joove, on ikkagi sarnased - tasakaalu häired, kõnehäired. Ja kuigi sellised näitajad võivad olla ka põhjustatud mingist muust tervislikust seisundist, siis on vajalik eeldada, et narkootilisi aineid organismis ei ole.
  21. Narkootilise aine joobe tekkimine isikul sõltub paljuski sellest, mida on manustatud. Kõige kiiremini tekib see süstides, praktiliselt saabub sekunditega. Järgmine on kiiruselt üldjuhul nina kaudu manustades, see võtab samuti aega paarkümmend sekundit kui hakkavad joobe tunnused tekkima. Suu kaudu suhteliselt aeglaselt, sõltub ainest ja kas aine on näiteks tabletina või lihtsalt pulbrina, kuid üldjuhul hakkavad välised tunnused tekkima 15 minuti jooksul. 10
  22. Kokaiini ja amfetamiini tarvitamisest tekkinud joobeseisundi kestvus sõltub kas neid on tarvitatud koos või eraldi. Kokaiini joove iseenesest on suhteliselt lühike, sellised tunnused võib leida kuskil kuni 6 tundi, mõnikord natuke kauem. Eksperdi hinnangul tuleks amfetamiin ja metamfetamiini panna kokku, sest üldjuhul Eestis, kui on need koos leitud, siis on tarvitatud amfetamiini millel on metamfetamiin lihtsalt protsessis kus on teda toodetud jäänud sisse, mitte ei ole kahe eraldi ainena võetud. Sellisel juhul võib olla ka mõnikord tunnuseid näha kuni 12 tundi. Kui neid ained on koos manustatud, siis läheb joobeseisundi kestvus pikemaks. Pideva amfetamiini tarvitaja puhul võivad olla välised tunnused juba üsna vähe märgatavad ka paari tunni pärast, üldjuhul kuni 6 tundi.
  23. Kui lähtuda M. Rinki kaasusest, siis sellised tunnused nagu tal olid tuvastatud ning kui lugeda tõeseks süüdistava ütlused, et ei olnud vahetult narkootikume tarvitanud, siis joobetunnuseid tal esineda ei oleks saanud, kui siis ainult nüstagmiat võiks olla kergelt näha, mis üldjuhul tähendab seda, et inimene jälgib silmadega pliiatsit ainult silmadega pead keeramata, siis hakkavad silmad võnkuma. Seda võib olla mõnikord kuni 48 tundi näha.
  24. Kokaiin on üldjuhul uriinist leitav 3-4 päeva hiljem, väga kvaliteetne aine ka 5 päeva hiljem. Amfetamiin koos metamfetamiiniga võib olla samuti kuni 5 päeva määratav. Igapäevasel või sagedasel tarvitajal võib amfetamiin olla leitav ka 7 päeva hiljem. Kokaiin läheb väga ruttu ära, amfetamiin võib olla ka näiteks koos muude tervisehädadega, näiteks neerupuudulikus kuni kaks nädalat. Üldjuhul eriti just amfetamiin ja metamfetamiin on sellised ained, mis põhjustavad põie sfinkteri kinni jäämist ja urineerimine on väga harv. Ja ei ole üldse haruldane, et kui nendel juhtudel tuleb võtta kateetriga uriini, sest inimene ei ole lihtsalt suuteline urineerima isegi kui ta on joonud vett 2-3 liitrit. Kokaiin nii tugevalt ei mõjuta, ta veidi küll harvendab seda tualetis käimist, aga mitte nii palju kui amfetamiin.
  25. M. Rink ekspertiiside puhul selgitas ekspert, et urineerimise pikkusaega arvesse ei võtnud, vaid ta lähtus välistest tunnustest. Kuigi ajavahemik oli pikk kuni uriinianalüüs sai antud, siis vahel võib olla nii, et inimene on eelnevalt tualetis käinud ja kuna sel korral eksperdil ka selline teadmine puudus, siis oletusi ta kirja ei pannud.
  26. 23.01.2024 koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist on võimalik väita, et süüdistaval on ainult üksikud jääknähud, nüstagm on positiivne, kuid samas, kui vaadata vormikaamera salvesist, siis eksperdi pilguga esinevad M. Rinkil tasakaaluhäired, seismisel on ta ebakindel, kõnnak on veidi ataktiline, liigutused on kiirenenud, kõne on kiirenenud ning olemas on joobeseisundi tunnused.
  27. Ekspert selgitas, et kuna kokaiin väljub kehast suhteliselt kiiresti, tähendab see käesoleval juhul seda, et mõlemal juhul oli isik kokaiini tarvitanud suhteliselt hiljuti. Kokaiin ka metaboliseerub hästi kiiresti. M. Rinki puhul on leitud kokaiini, aga mitte metaboliiti. Bensoüülekogniini kirjutatud ei ole, et see tähendab seda, et see ajavahemik on väga lühike päev, poolteist on maksimum. Edasi hakkavad juurde tulema juba metaboliidid. Kolmandal päeval on võimalik näha ainult bensoüülekogniini ning saab järeldada, et selle ajavahemiku jooksul on isik kokaiini tarvitanud, kuigi kokaiini näitu enam ei ole, vaid on metaboliit. Seega kui süüdistatav väidab, et on tarbinud narkootikume kolm päeva tagasi, siis see pigem ei vasta tegelikkusele ning meditsiiniliselt on võimalik, et ta tarvitas neid päev kuni poolteist tagasi ning sõiduki juhtimise hetkel, kuna amfetamiin on ka pikema toimega, viitasid kõik kliinilised tunnused narkootilisele joobele.
  28. Seega eeltoodust tulenevalt on ekslik kaitsja väide, et eksperdi poolt antud arutluskäigust, selgitusest jms kuidas ekspert jõudis enda erialaseid teadmisi kasutades 11 järeldusele, et konkreetsel isikul esines joove. Kohtu hinnangul on ekspert vägagi selgelt ja jälgitavalt selgitanud kuidas M. Rinki joove tuvastati. Samuti selgitanud asjaolu, et meditsiiniliselt ei ole võimalik püsida narkojoobe tunnustel sedavõrd kaua aega nagu süüdistatav väidab.
  29. KorS § 41 lg 13 kohaselt annab riiklik ekspertiisiasutus bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta.
  30. Kohus loeb eksperdi ütlustega tuvastatuks, et oma tegevuses juhindub ta lisaks õigusaktidele ka tööjuhendist, samuti algandmetest, et oma järeldusele jõuda, samuti selgitas ekspert nii seda, milliseid metoodikaid kasutatakse narkootilise aine tuvastamiseks uriinist kui ka seda, kui kaua üks või teine aine inimese organismis püsib ning millistest nüanssidest see ajavahemik sõltub. Kõige eelkirjeldatu koosmõju hindamisel jõudis ekspert järeldusele, et M. Rinkil esines 23.01.2024 narkootiline joove ning kohtul ei ole ühtegi alust järelduses kahelda.
  31. Kohus ei nõustu ka kaitsja väitega, et kuna antud hinnangut annab Eestis vaid üks ekspert, siis on üheselt mõistetav, et joobeseisundi esinemise või puudumise kohta hinnangute andja töötab konveiermeetodil. Kaitsja tõdes, et konveiermeetodil töötamine toobki kaasa olukorra, kus antava hinnangu kujunemine ei ole jälgitav ning hinnangu andja tekstiilne osa väljendubki üksnes fraasides „esineb joove“ või „joovet ei esine“.
  32. Esiteks märgib kohus, et järeldust polegi võimalik muul moel sõnastada, kui konstateerida kas joove on või teda ei ole. Teiseks märgib kohus, et ekspert M. T on eraldi selgitanud, et vaatamata suurele töökoormusele ja ka asjaolule, et selliseid hinnanguid annab ta üksinda üle Eesti, ei ole tegemist n.ö konveierjäreldustega. Kuigi suur töömaht on suur väljakutse, siis iga väiksemgi kahtlus tõlgendatakse isiku kasuks ning seetõttu moodustab nende hinnangute arv, mille kohaselt on isik olnud narkojoobes, kõigest ühe veerandi.
  33. Eeltoodud tõenditest nähtub, et M. Rink juhtis 23.01.2024 kella 13.41 paiku Paldiski mnt 145 juures mootorsõiduki xxx reg.nr. xxx ning tal tuvastati EKEI uuringuakti nr 24TTXT00419 ja eksperdi hinnangu alusel 23.01.2024 kell 14:35 võetud proovist narkojoove (kokaiin, metamfetamiin, amfetamiin). Lisaks on tunnistaja ütluste, asitõendi vaatlusprotokolliga politsei rinnakaamera salvestisest tuvastatud, et M. Rink manipuleeris uriinianalüüsiga proovides proovitopsi panna muid vedelikke peale uriini.
  34. Sellise tegevusega rikkus M. Rink liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja 4 nõudeid.
  35. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
  36. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
  37. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. 12
  38. Kohus asub seisukohale, et kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et M. Rink on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, täpsemalt narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobes ja teinud seda korduvalt. Seega on M. Rink käitumises tuvastatud

§ 424lg 1 sätestatud objektiivne koosseis.

12.3.2024 kell 14:22 toimepandud kuritegu

  1. Lisaks M. Rink enda ütlustele kinnitavad sõiduki juhtimise fakti 12.03.2024 kl 14:22 päeval tunnistajana ülekuulatud politseinik R P.
  2. Tunnistaja R. P andis 12.11.2024 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötades politseinikuna koos paarimees E L liiklusjärelvalves 12.03.2024 pidasid nad kinni Kadakae tee ja Mustamäe tee ristmikul isikuid, kes, kes kas rääkisid telefoniga või ei kasutanud turvavarustust või olid muud tehnilised probleemid autodel. Grupijuht jälgis ja andis neile ette neid sõidukeid, kes rikkumisi toime panid ja Raido Sult pildistas rikkumisi. Süüdistatav juhtis mootorsõidukuit telefon käes ning ta suunati parklasse.
  3. Tunnistaja R. P ütlused tõendavad sõidukit juhtinud M. Rinki kinnipidamisel tuvastatud tervislikku seisundit. Tunnistaja ütluses puudub kohtul alus kahelda. On tuvastatud, et tegemist oli tavapärase liiklusjärelvalve teostamisega, kus kontrolliti liikluses liiklevaid juhte, kes ei kasutanud turvavarustust või tegelesid juhtimise ajal kõrvalise tegevusega või täheldati sõidukitel esinevaid tehnilisi probleeme. Just eelneva rikkumisega jäi M. Rink politsei vaatevälja ja tema suhtes teostati tavapärast kontrolli.
  4. 12.03.2024 toimepandud kuriteo osas kuulas kohus üle tunnistaja R. P, kes selgitas, et M. Rinkiga vesteldes ilmnesid narkootikumide tarvitamise tunnused. Esmalt kontrollisid nad pulssi, see oli kõrge (140 ligi) ning see ei läinud mingi aja jooksul alla, pupill oli laienenud ja ei reageerinud valgusele. Ka tema riietus ei vastanud ilmastikutingimustele. Kuigi see ei ole otseselt joobele viitav tunnus, hindab politsei alati olukorda kogumis. Algselt tundus süüdistatava kõne tavaline, kuid mida edasi nad suhtlesid, toimusid M. Rinkil meeleolu muutused. Tunnistaja ei mäleta, kas isik tunnistas narkootikumide tarvitamist, kuid nad tegid talle kiirtesti, millega süüdistatav oli nõus. Kiirtest osutus positiivseks, millistele ainetele, ei mäleta. Seejärel teostasid nad sõidukile vallasaja läbivaatuse, kuna oli alust arvata, et seal võib olla narkootikume. Kui isik autost väljus, siis juhi istme peal oli valge puru nad pakendasid selle kaasa, kuigi seda oli imevähe.
  5. Kirjalike tõenditena kinnitavad tunnistaja ütlusi M. Rinki 12.03.2024 kuriteo toimepanemises isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et M. Rink peeti kinni 10.04.2024 kell 13:15 Harju maakonnas Tallinnas Rahumäe tee 6/
  6. Kohtule esitatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 12.03.2024 M. Rinkil tuvastati positiivne indikaatorvahendi tulemus ainetele kokaiin ja amfetamiin, samuti esinesid joobeseisundile viitavad tunnused. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et M. Rink kõrvaldati sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juhtimiselt 12.03.
  8. Kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et 12.03.2024 kell 14:24 paiku peatas politsei M. Rinki poolt juhtud sõiduki, kogu protsessi kuidas tehti kiirtest ning Wismari haiglasse ekspertiisi toimetamine. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt tõendab, et mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx teisaldati 12.03.2024 Tallinnas Rahumäe tee 6/1 parklasse.
  9. Samuti selgitas tunnistaja R. P, et isiku juures midagi keelatut ei leitud. Peale testi vastust viidi isik Wismari haiglasse uriiniproovi andma. Kaua proovi andmine kestis, ei oska 13 tunnistaja hinnata, kuid mäletab, et süüdistatav üritas proovi manipuleerida. Paarimees näitas talle esmast proovi, tunnistaja sai aru, et see ei ole uriin. Tegemist oli mingi hallika vedelikuga. Ta näitas seda meditsiinitöötajale ning viimane järeldas sama olles seda eelnevalt nuusutanud ning pakkus, et see on mingi e-sigareti vedelik. M. Rinkile selgitati, et ta peab uue proovi andma ning tunnistaja kutsus veel teise patrulli kohale (kaks meesterahvast), kes oma kohalolekuga pidid tagama, et uut proovi ei saaks manipuleerida. Teisel katsel uriini andmine õnnestus. Peale dokumentide vormistamist vaatas arst isiku üle ja ta vabastati. Kogu kirjeldatud tegevus on jäänud politseinikul olnud rinnakaamera salvestusele.
  10. Seega nähtub üheselt tunnistaja ütlustest, et taaskord oli piisav alus mootorsõiduki juhtimiselt kinnipeetud M. Rinki joobeseisundi kontrollimiseks samadel alustel nagu 23.01.2024 (vt käesoleva lahendi p 45, 47 ). M. Rink toimetati Wismarisse narkootilise aine tuvastamiseks.
  11. Kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et M. Rink allutati pärast tema mootorsõiduki juhtimiselt kinnipidamist menetlustoimingutele alkoholi- ja narkojoobe kindlaksmääramiseks vastavalt KorS-is ettenähtud korrale. Joobeseisundi tuvastamisele, samuti narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tuvastamise kontrollile allutatud M. Rinkile selgitati tema õigusi eelnimetatud seaduse § 38 ja § 41 lg 6 järgi, mida M. Rink on kinnitanud oma allkirjaga. Raviasutusse toimetamine narkootilise aine tuvastamiseks on toimunud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga. M. Rink toimetati 12.03.2024 Wismari haiglasse Tallinnas narkootilise aine tuvastamiseks ning bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks.
  12. 03.04.2024 koostatud ja kohtus vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 12.03.2024 meditsiinitöötajad teostavad M. Rinkile joobeseisundile viitavate tunnuste kontrolli ja seejärel annab M. Rink ekspertiisiks haigla tualetis proovi.
  13. M. Rink viies proovi meditsiinitöötajale, küsib meditsiinitöötaja koheselt M. Rinkilt, kas tegemist on uriiniga või on seal sees midagi muud. Meditsiinitöötajal ja politseiametnikel tekib kahtlus, et proovitopsis olev vedelik ei ole uriin ja mehele antakse võimalus anda uuesti uriiniproov.
  14. Kohus loeb tuvastataks, et ka 12.03.2024 üritas M. Rink oma analüüsi tulemusi manipuleerida proovides meditsiinitöötajad viia eksimusse, nimelt pani M. Rink proovitopsi teise vedeliku, mitte uriini.
  15. Koosmõjus käesoleva lahendis p 51 ja 52 kirjeldatud indikaatorvahendi kasutamise õiguslike alustega andis ka selles kuriteos Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert-arsttoksikoloog M T oma hinnangu (24T-AOT00070) ja jõudis järeldusele, et M. Rink oli 12.03.2024 narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joobes.
  16. 12.03.2024 esinenud joobe tuvastamisel on ekspert tuginenud talle esitatud materjalidele. Nimelt patrullpolitseinik R. P ettekandes märgitud ning 12.03.2024 kella 14:22 ajal fikseeritud esinesid M. Rinkil joobele viitavad tunnused (...mootorsõiduki juhiga vesteldes ilmnesid narkojoobele viitavad tunnused: silmade sidekestade punetus, pulss 143, pupill ei reageerinud valgusele...). Samuti indikaatorvahendi kasutamise protokollis 12.03.2024 kell 14:35 fikseeritud M. Rinkil joobele viitavad tunnused – aeglane pupilli reaktsioon valgusele; kiire pulss:143x/min; silmade sidekestade punetus. Vormikaamera salvestistelt nähtuvast joobele viitavast leiud, vastavalt kell 14:31: silmad unised, läikivad, punetavad; liigutused kiirenenud, ataktilised, sahmerdav; kõrvade punetus; agressiivsuse tõus. Kell 16:29 fikseeriti 14 M. Rinkil ,,seisvad“ silmad, kiirenenud liigutused, kergelt ataktiline kõnd, meeleolult: agressiivne/pahur. Kella 17:09 ajal fikseeriti M. Rinkil silmade vähenenud pilgutamine; agressiivsus; spontaanne horisontaalne nüstagm; seistes esines kehas värin, kerge ebakindlus; kõnd ataktiline; kõne kiire, vaidleb. Kell 17:49 tuvastati M. Rinki seismisel kerge ebakindlus. Kella 16:30 ajal Wismari Haigla AS Narkootilise või psühhotroopseaine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamiseprotokollist nr. 17/7 fikseeritud joobele viitavatest tunnustest on fikseeritud pupillide suurus ja aeglustunud reaktsioon valgusele, kiirenenud sõrme-nina katse; ebastabiilne kand-varvas kõnd sirgjoonel ja ka kiirenenud täpsemad liigutused. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr: 24T-TXT01225 fikseeritud uriinist leitud ainetest (amfetamiin, kokaiin), esineb M. Rinkil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimegaaine tarvitamisest põhjustatud joove.
  17. 12.03.2024 eksperdi poolt koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtub, et kand-varvas kõnd sirgjoonel on ebastabiilne. M. Rinkil oli kolmes tasakaalu koordinatsiooni harjutuses nii öelda häirumised. Ekspert selgitas kohtus, et üldjuhul kui eksperdile jääb selline mulje, et on või ei ole ka joove siis ta pigem alati konstateerib, et joovet ei ole ning paneb sulgudesse märke, et esinevad jääknähud, sest see pigem on kõhklus, et võib olla on joove. Kuna üldjuhul jõuab isik arstini sageli mitu tundi hiljem ning ka sündmus on võinud toimuda veelgi varem, on hinnatava väärtusega indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mida teevad politseinikud sündmuskohal, kuid tõendusliku tulemuse annab ikkagi uriiniproovi põhjal tehtud kohtuekspertiis.
  18. Arvestades eksperdi selgitusi, mis on antud terve süüdistuse raames, st ka selle kuriteo kohta (vt käesoleva lahendi p 56-64 ja 66-71) ei saanud ka sel korral olla võimalik, et M. Rink tarbis kokaiini nädalavahetusel ja teisipäeval ilmnesid tal joobetunnused kuivõrd välised tunnused selle aine puhul kaovad kuni 6 tunni jooksul ning uriiniproovi tulemused näitasid nii kokaiini kui amfetamiini sisaldust. Eelnevalt avas kohus tõendid, mis kinnitavad igakülgselt väliste joobele viitavate tunnuste esinemist, seega on ümberlükatud M. Ringi versioon, et tal saanuks olla vaid joobele viitavad tunnused. M. Rinkil tuvastati konkreetselt joove, mitte sellele viitavad tunnused ning sellises seisundis juhtis ta ka sõidukit.
  19. Eeltoodud tõenditest nähtub, et M. Rink juhtis 12.03.2024 kella 14:22 ajal Tallinnas Kadaka teel mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx ning tal tuvastati EKEI uuringu akti nr 24T- TXT01225 ja eksperdi hinnangu alusel 12.03.2024 kell 16:31 võetud proovist narkojoove (amfetamiin, kokaiin). Lisaks on ka sel korral tunnistaja kirjeldanud ning see kajastub ka asitõendi vaatlusprotokollis, et M. Rink manipuleeris uriinianalüüsiga proovides proovitopsi panna muid vedelikke peale uriini.
  20. Kohtus uuritud tõendite pinnalt ning arvestades s.h käesolevas lahendis p 73-76 avatut saab järeldada, et M. Rink juhtis 12.03.2024 mootorsõidukit joobeseisundis, täpsemalt narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobes. Seega täidetud on

§ 424kirjeldatud objektiivne koosseis.

96. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (

§ 24

lg 1).

§ 424

lg 2 kontekstis peab isik olema vähemalt ühel korral olema toime pannud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise joobeseisundis. Käesolevas lahendis on kohus tuvastanud, et M. Rink juhtis 23.01.2024 mootorsõidukit olles narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Seega esineb M. Rinki puhul faktiline retsidiivsus ning süüdistus on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi.

Lisaks eeltoodule märgib kohus, et M. Rinkil on mitmeid arhiveeritud karistusi narkootikumidega seotud süütegude erinevates jaotistes toimepandud tegude eest, mis 15 koosseisu mõttes hetkel kaalu ei oma kuid on süüdistatavat iseloomustavaks asjaoluks. Eeltoodu põhjal saab väita, et M. Rinki puhul esineb spetsiifiline isikuomadusena kalduvus panna toime kuritegusid olles narkojoobes. 97. Kohtu hinnangul on teod toime pandud kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

  1. Käesolevas kriminaalasjas on M. Rinkile esitatud süüdistus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises ja seda kahes kuriteo episoodis. Nii jaanuari- kui märtsikuu episoodi kohta ütlusi andes ei eitanud süüdistatav seda et, esiteks, oli tema vaadeldaval perioodil isikuks, kel esines narkosõltuvus ning kes tarbis narkootilisi aineid regulaarselt ning teiseks, et mõni päev enne 23.01.2024 ja 12.03.2024 tarvitas ta narkootilisi aineid. Mõlemad teod on toime pandud narkojoobes, kuigi talle on määratud kohtu poolt keeld narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamiseks. Seega loeb kohus tutvustatuks, et M. Rinkil on tugev sõltuvus narkootilistest ainetest, millest omakorda järeldub, et M. Rink tarvitas teole eelnevalt täpselt tuvastamata ajal kuid mitte hiljem kui päev varem narkootilist ainet ning teadlikult pidas võimalikuks süüteole vastava asjaolu saabumist, kui ta mootorsõidukit juhtima asus. Nimetatule viitab ka asjaolu, et mõlemal korral püüdis M. Rink oma uriiniprooviga manipuleerida.
  2. Samuti on oluline viidata eksperdi järeldustele, et M. Rink organismist tuvastati mõlemal korral kokaiini, mis tähendab, et M. Rink pidi olema kokaiini tarvitanud hiljuti. Kokaiini tarvitamisest ei jää joovet mitme päev möödudes, kuivõrd kokaiin metaboliseerub hästi kiiresti. M. Rink uriinist aga kokaiini metaboliite ei leitud, mis tähendab, et tarvitamise järgselt ei olnud see veel metaboliseeruma hakanudki. Seega tarbis M. Rink kokaiini mõlemal juhul maksimum päev kuni poolteist enne kuritegude toimepanemist. Niisugune tegevus viitab üheselt sellele, et inimene teab tema organismis olevatest ainetest ja joobeseisundist ning mõistab, et nende avastamine raskendab tema olukorda, mistõttu üritab tõendeid moonutades keelatud ainete avastamist takistada. Karistus:
  3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. 101.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja süüdimõistmisel ette vangistuse tähtajaga kuni neli aastat. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleval juhul on kaks aastat. 102. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 103. M. Rink on varem kriminaalkorras karistanud neljal korral. Viimati 19.02.2020 Harju Maakohtu otsusega nr 1-19-10296 mõisteti ta süüdi ja karistati

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 01.04.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust. 03.11.2022 Tartu Maakohtu määrusega vabastati M. Rink karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega

§ 76lg 5 alusel katseajaga kuni 27.11.2025.

Samuti oli M. Rinkile kohtumäärusega määratud kohustus katseajal mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. 09.10.2023 Harju 16 Maakohtu määrusega määrati M. Rinkile kohustus pöörduda narkosõltuvusega tegelevasse rehabilitatsiooniasutusse eesmärgiga saada kontrolli alla oma sõltuvuskäitumine ning käia nõustamisel seni kuni spetsialist seda vajalikuks peab.

  1. Käesolevas kriminaalasjas on M. Rinkile esitatud süüdistus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises ja seda kahes kuriteo episoodis. Mõlemad on toime pandud narkojoobes, kuigi talle on määratud kohtu poolt keeld narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamiseks. Samuti on mõlemad kuriteo episoodid toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, mil M. Rink oli vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. Siinkohal rõhutab kohus, et katseajal uue kuriteo toimepanemine on kõige suurem katseaja tingimuste rikkumine üldse. Seega on M. Rink karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabanemise järgselt ning ka peale täiendavate kohustuste määramist jätkanud kuritegude toimepanemist.
  2. M. Rinki kriminaalhooldaja on esitanud 11.04.2024 M. Rinki kohta iseloomustuse katseaja kulgemise kohta, millest nähtub kokkuvõtvalt, et M. Rink on kriminaalhooldusosakonnas arvel alates 19.11.2022 Tartu Maakohtu 03.11.2022 määruse nr 119-10296 alusel. Elektroonilise valve ajal tehti kaks hoiatust elektroonilise valve reeglite rikkumise eest. 23.01.2024 andis M. Rink kriminaalhooldusosakonnas narkootikumide tarvitamise kontrollimisel positiivse tulemuse kokaiinile (süljetest). Reageeritud hoiatusega. 10.08.2023 saabus PPA-lt vastus, et M. Rink on 08.05.2023 juhtinud mootorsõidukit üle lubatud kiiruse ning oli tarvitanud kokaiini. Kohtule koostati erakorraline ettekanne. 09.10.2023 Harju Maakohus määras kohustuseks pöörduda narkosõltuvusega tegelevasse rehabilitatsioonikeskusesse. M. Rink pöördus programmi SÜTIK. Kuni 03.04.2024 narkotestid kõik negatiivsed. 03.04.2024 ja 09.04.2024 narkotesti tulemused aga positiivsed (kokaiin). Seoses rikkumistega tihendati registreerimiskohustust. Registreerimiskohustuse täitmisega probleeme ei ole olnud.
  3. Kuigi kohtueelses menetluses M. Rink tunnistas oma süüd, asus ta seda kohtumenetluses eitama ning toimepandut ei kahetse. Seega ei ole M. Rink käesoleva ajani oma tegevuses ebaseaduslikkust teadvustanud ega endale vajalikke järeldusi teinud. Samuti üritas M. Rink vahetult pärast kuriteo toimepanemist uriinianalüüsi andmise ajal nendega manipuleerida, näidates sellega soovi moonutada tõendeid, mis näitab, et M. Rink üritas teadlikult pääseda vastutusest toimepandu eest. Eeltoodu alusel loeb kohus M. Rink süü keskmisest suuremaks ning talle tuleb mõista karistuseks 3 aastat vangistust. Kuivõrd kuriteod on toime pandud katseajal, tuleb mõista liitkaristus Harju Maakohtu 19.02.2020 otsusega 1-1910296 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 3 aastat ja 6 päeva ning M. Rinkile liitkaristuseks mõista vangistus 6 aastat ja 6 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.04.2024-15.01.2025 s.o 9 kuud ja 5 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 aastat 3 kuud ja 1 päev. Lisakaristus: 107. Liiklussüütegude puhul on tegemist üldohtlike süütegudega, mis on suunatud üldise turvalisuse ühe kategooria – liiklusohutuse – kaitsele. Nende kaitstavaks õigushüveks on paljude inimeste elu ja tervis. 108.

§ 424

lg 4 p 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisel korduvalt joobeseisundis kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 109. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Nii õigusteooria kui ka senise kohtupraktika 17 kohaselt on jõutud järeldusele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. 110.

§ 50

lg 1 p 1 võimaldab kohtul mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta kuni kolmeks aastaks. Hinnates M. Rinki kuritegeliku käitumise järjepidevust, tuleb jaatada, et M. Rink võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist ning seega on põhjendatud mõista lisakaristus pikkusega 2 aastat.

  1. M. Rinki suhtes kohaldatud tõkend vahistamise asendamise kautsjoniga - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada M. Rinkile kautsjon 3000 miinimumpäevamäära, s.o. 30 000 eurot, mis on tasutud Rahandusministeeriumi arvele. Kautsjoni määramisega kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Kuivõrd kohus mõistab M. Rinki süüdi, tuleb jätta rahuldamata tema kaitsja Indrek Repnau taotlus hüvitada M. Rinkile süüteomenetlusega SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 alusel tekitatud kahju summas kokku 18349.30 eurot. Asitõendid:
  3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde järgmised teabekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures: CD-plaat politseiniku kiirusmõõturi salvestisega (asitõendi vaatlusprotokolli 06.03.2024 lisa); DVD-plaat politseiniku vormikaamera salvestistega (asitõendi vaatlusprotokolli 07.03.2024 lisa); DVD-plaat politseiniku vormikaamera salvestistega (asitõendi vaatlusprotokolli 03.04.2024 lisa); CDplaat fotodega sõidukist ja seda juhtivast süüdistatavast (asitõendi vaatlusprotokolli 09.04.2024 lisa). Menetluskulud
  4. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS 175 lg 1 p 3 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub M. Rinkilt teise astme kuriteo toimepanemise eest väljamõistmisele sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o kokku 1329 eurot, joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud kokku 548 eurot ja riigi õigusabi kulud (Alar Neilandi kaitsjatasu) kohtueelses menetluses kokku 490.44 eurot. Menetluskulusid kogusummas 2367.44 eurot on M. Rinkil võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.