) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue S T (võlgnik või kostja) sõlmis 10.09.2024 PLACET GROUP OÜ-ga (laenuandja või hageja) laenulepingu nr XXX krediidikonto lepingu XXX võlgnevuse refinantseerimiseks. Laenulepingu XXX laenusumma 3 199,08 eurot. S T esitas 10.09.2024 PLACET GROUP OÜ taotluse elektrooniliselt Placet Group OÜ kodulehe www.smsraha.ee vahendusel. Kõik laenulepingu nr XXX dokumendid edastati kostja laenutaotluses märgitud e-posti aadressile lepingu sõlmimisel 10.09.
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (24,20%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.24.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 10.09.24 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 24,20%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel tema pangakontode kohta (hagi lisa 6-9, dtl 96-307), küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 29.05.2024 xxx ja 29.04.2024 xx andmebaasides, et 3 kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. 10.09.2024 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on kolm ülalpeetavat. Lisaks teostati 10.09.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekuks 2 439,30 eurot, finantskohustuseks 530,40 eurot, taotleva laenulepingu XXX osamaksele 65,85 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 370 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 455 eurot ning õigusabikulud 150 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 455 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 455 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on ühtlasi esitanud nõude õigusabikulude kostjalt välja mõistmiseks summas 150 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja koos hagiga ega hilisemalt (vaatamata 15.05.25 / hagi menetlusse võtmine ja kirjaliku vastuse nõue/ resolutsiooni p 10 kohaselt hagejal esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 10 päeva jooksul) kohtule esitanud ei ole. Seega hindab kohus menetluskulusid toimiku põhjal
174 lg 1 alusel ning leiab, et kuna muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, siis muid hüvitatavaid ja põhjendatud menetluskulusid hagejal ei ole.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.