Obsah (6)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2025.a, Tallinn, Tsiviilasja number 2-24-19426 Tsiviilasi Rediem Capita

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx kaudu (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) sõlmisid 22.08.2022 kirjalikus vormis väikelaenulepingu (laenuleping), mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest ja krediidiandja täiendavast teabelehest, mille alusel sai Kostja laenu 12000 eurot. Laenulepingu eritingimustes on avaldatud järgmine avaldamiseks kohustuslik teave lepingutingimuste kohta (millega on täidetud seaduse nõuded andmete avaldamiseks), mille põhjal on arvutatud ka lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr: Laenusumma (väljamakse arvelduskontole): 12 000 €, Laenujääk (sisaldab käesoleva lepingu tasu): 12 000 €, Tagasimakse periood: 84 kuud, Osamaksete arv: 84, Esialgne maksete kogusumma: 18 726,6 €, Esialgne intressimäär: 12,90 % aastas 0,036 % päevas, Esialgne viivitusintressi määr: 12,90 % aastas 0,036 % päevas, Esialgne krediidi kulukuse määr aastas: 14,72 %, Lepingutasu: 0,00 €, Laenuhaldustasu: 5,90 €, Ligikaudne osamakse suurus: 217,65 €, Maksetähtaeg: Iga kuu

1. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Kostja pole lepingu täitmiseks teinud ühtegi makset. Kõik kostja kohustused jäid täitmata. Kostja jäi viivitusse kõigi maksegraafikus sätestatud maksetega alates 10.10.2022 maksest. Tasumata maksete makseviivituse tõttu saatis krediidiandja Kostjale enne tasulise meeldetuletuse saatmist igakordselt korduvalt tasuta meeldetuletusi. Maksete hilinemise tõttu saadeti kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 20.10.2022, 19.11.2022, 20.12.2022 ja 08.01.
2. 23.01.2023 ütles hageja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Ülesütlemise eelse seisuga oli sissenõutavaks muutunud maksetest täielikult tasumata maksegraafiku 4 makset (okt 2022 – jaan 2023). Pärast lepingu lõppemist saatis krediidiandja kostjale samuti tasulisi meeldetuletuskirju, hinnaga 5 eurot: 19.07.2024 ja 07.08.
3. Kostja pole võlga tasunud. 06.09.2024 loovutas algne võlausaldaja lepingust 2 tuleneva nõude hagejale, mida tõendab algse võlausaldaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise kinnituskiri. Kostja peab võla tasuma hagejale. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 12000 eurot, intress 611,76 eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 30,00 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3019,68 eurot; põhivõlalt arvestatud viivis 0,036 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt; menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27.03.25.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Hageja on esitanud tõendid (hagi lisa 2-9, dtl 12-40), mille kohaselt võttis esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase, kostja kontot. Kostja esitatud andmete põhjal töötas ta tähtajatult ettevõttes, tema regulaarne netosissetulek oli 1700 eurot kuus, finantskohustused puudusid, ta elas endale kuuluvas korteris ja tal polnud ülalpeetavaid (lisa 5). Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Kostja kontolt ei nähtunud makseid kohtutäituritele ega inkassofirmadele, mis viidanuks võimalikele täitmata kohustustele või makseraskustele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistritesse. Maksehäireregistrite päringute vastuste kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid (lisad 7 ja 8), seejuures ka mitte minevikus eksisteerinud, maksehäireid. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise mh kliendi arvelduskonto väljavõtte alusel (hagi lisa 2). Krediidiandja tuvastas kostja igakuise sissetulekuna töötasu keskmiselt 1700,35 eurot kuus. Ühtlasi nähtub esitatud pangakonto väljavõttest ja koondtabelist, et kostja igakuisteks kuludeks (majapidamiskulud, kulud toidule, transpordile, sidekulud) olid keskmiselt 1156 eurot (dtl 26). Kostja tulu oli laenukohustuste (esimene makse 270,85 €, järgmised 223,55 € kuus) tasumiseks piisav. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. Kohus kontrollis lepingujärgset krediidi kulukuse määra (14,72%) ning leidis, et see ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.22 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. 22.08.22 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määraks oli 14,72%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud 3 keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määradele (17,36*3=52,08%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulud. Kuna hageja tasus riigilõivu 980 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 980 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on hagi koostamine kokku 2 tundi, 110 eur/h+km. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka hagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 268,4 eurot (2*110+km). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1248,4 eurot (980+268,4), mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1248,4 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4