lg 1 järgi Menetlusalune isik P.G, isikukood XXX, elukoht: XXX töökoht: XXX Istungil osalenud isikud Menetluse liik *menetlusalune isik P.G *kohtuvälise menetleja –PP Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja J. P. kaebemenetlus LÕPPOSA 1.Tühistada Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.09.2023 otsus väärteoasjas nr 2317,23,008027 P.G-le
lg 1 järgi määratud rahatrahvi korraga tasumise ja
S § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 520 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele. Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber. 3. Jätta P.G-le lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine - kohaldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes P.G poolt toimepandud väärtegu selles, et tema 09.08.2023.a. kella 14.18 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Punane tn X juures juhtis mootorsõidukit. Vastavalt kiirusele ei hoidunud sellist pikivahet, mis võimaldanuks vältida otsasõitu tema ees seisma jäänud sõidukile Audi A6 reg märk XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju L. Z.le. Varaline kahju on fikseeritud fotodega. Sellise tegevusega rikkus P.G
lg 1 nõudeid ning pani toime
P.G-d karistati
lg 1 järgi rahatrahviga 130 trahviühikut, s.o 520 eurot ja
lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses taotleb P.G kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist põhjusel, et karistus on liiga range ja tema jaoks katastroofiline. Juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotab töö ja sissetuleku. Kohtuistungil taotles rahatrahvi tasumise võimaldamist osade kaupa 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg- st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasjas nr 2317,23,008027 vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette 09.08.2023. a
lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 1 sätestatud kohustuse eiramist, kuivõrd nimetatud kohustuse kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Eelnimetatud kohustuse täitmata jätmise tõttu sõitis menetlusalune isik tema poolt juhitud sõidukiga otsa tema ees seisma jäänud vasakpööret teha soovinud sõidukile ja põhjustas oma tegevusega varalise kahju L. Z.le. P.G tunnistab, et ta sündmuse hetkel viibis sündmuskohal ega eita Audile otsasõitu, kuid leiab, et Audil ei olnud suunatuld sees, põles avariituli. Audi oli otse tema ees, teisi autosid ei olnud, sõiduki kiiruseks oli mitte rohkem kui 50km/h. Audi A6 juhi L. Z. ütlustest tulenevalt sõitis ta mööda Punast tänavat, jäi punase tule taha seisma. Nägi tahavaatepeeglist, et tema taga on autod ja kuna teadis, et pärast valgusfoori soovis teha vasakpööret, pani juba eelnevalt suunatule sisse, et anda sellest teada tagaolevatele sõidukitele. Sõidukijuhid nägid, et ta kavatseb sooritada vasakpööret ja hakkasid temast mööda sõitma. Kui ta sõitis katkendjoone juurde, peatus, et lasta vastutulevad sõidukid mööda. Seistes umbes 10-15 sekundit, sõitis tema sõidukile tagant otsa P.G, kes koha peal tunnistas, et on süüdi, ütles, et sõidukil on läbimata tehnoülevaatus, autol on midagi korrast ära ja seetõttu juhtuski kokkupõrge. Kindlustus maksis L.Z.le 2000 eurot. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud Tallinnas Punane X hoone kaamera salvestust, millest nähtuvalt salvestuse 09.08.2023 14:18:15 pikkuseks on 1 min 14 sek. Salvestuse 00.31 sekundil on näha, kuidas paremalt vasakule liigub teel teisel sõidurajal helehalli värvi sedaankerega sõiduauto, sisse lülitatud vasak suunatuli. Salvestuse 35 sekundil see hall sõiduk peatub. 39.sekundil on näha, et kuidas selle halli peatunud sõiduki taha sõidab sinist värvi sedaan kerega sõiduauto, mis sõidab hallile sõidukile tagant otsa. Kohtuistungil vaadeldi väärteoasja materjalide juures olevat Punane X hoone kaamera salvestust, millest nähtub, et teisel sõidurajal sõidab halli värvi sedaankerega sõiduauto sisselülitatud suunatulega ja jääb seisma. Sõiduki taga sõitnud halli värvi sõiduk sõidab temast mööda parempoolsele sõidurajale. Mõne hetke pärast sõidab sinist värvi sõiduk peatunud halli värvi sõidukile tagant otsa. Kuigi puud varjavad natuke nähtavust, on otsasõit ja selle tagajärjel halli värvi sõiduki mõningane liikumine siiski mingil määral nähtav. Kohtule esitatud väärteoasja materjalide, s.o liiklusõnnetuse akti ja sõiduki Audi reg. märgiga XXX vaatlusprotokolli kohaselt on sõidukil Audi tuvastatud vigastused paremal tagaosal kriimustused, muljumisjäljed. Samuti tuvastati sõiduautol Mercedes Benz reg. numbriga XXX vigastused vasakul esiosal. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja P.G juhtis sõidukit Mercedes Benz reg. märgiga XXX, millega sõitis otsa vasakpöördeks peatunud sõidukile Audi reg. märgiga XXX. Väärteotoimikus olevas liiklusõnnetuse aktis ja sõiduki Audi vaatlusprotokollis on tuvastatud tekitatud kahjustused sõiduki kahjustused. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduauto omanikule L. Z.le, kellele kindlustus on ka hüvitanud 2000 eurot. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest, eelkõige vaatlusprotokollist ja selle juures olevast videosalvestusest ja tunnistaja ütlustest lähtuvalt sõitis P.G tema ees vasakpöördeks peatunud sõidukile tagant otsa. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tal suunatuli vasakpöörde sooritamiseks sees. Seda kinnitab Punane 46 hoone kaamera videosalvestus. Samuti nähtub, et tunnistaja sõiduki taga sõitnud sõiduk vahetas rada, kuid P.G poolt juhitud sõiduk sõitis edasi sama kiirusega, ei pidurdanud, ei vahetanud sõidurada, vaid sõitis vasakpöörde sooritamiseks peatunud L. Z. juhitud sõidukile tagant otsa. Seega rikkus menetlusalune isik
Subjektiivne külg Liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ei tähenda see tingimata seda, et isik tagajärje põhjustamise eest vastutab. Seejärel on vaja analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. (Riigikohtu lahend 3-1-1-23-13 p 6). Tuginedes eelnimetatud Riigikohtu lahendile pani P.G liiklusnõuete rikkumise ja liiklusõnnetuse põhjustamise toime ettevaatamatusest, rikkudes liiklusseadusega juhile pandud kohustust vastavalt sõiduki kiirusele hoida sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile, milline tegu oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega- liiklusõnnetusega ja varalise kahjuga L. Z.le. Kui mõtteliselt eemaldada tegu ehk vastavalt kiirusele pikivahe mittehoidmine P.G poolt juhitud sõiduki ees sõitnud sõidukiga, milline sõitis Audi taga ja suutis peatunud Audist õigeaegselt parempoolsele rajale ümberpõigata, ehk kui P.G hoidnuks tema ees sõitva sõidukiga sellist pikivahet, et peale eessõitva sõiduki ümberreastumist nähes ees seisvat autot, suutnuks ta õigeaegselt sõiduki peatada või samamoodi sõita parempoolsele rajale, ei oleks ta Audile tagant otsa sõitnud. Kohtu hinnangul on tagajärg ehk tunnistaja poolt juhitud sõidukile tagant otsasõit P.G-le normatiivselt omistatav. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 kohustust ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Karistus
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Eelmärgitud sätte teine lõige võimaldab ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja karistas P.G-d
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 130 trahviühikut, s.o 520 eurot, st alla sanktsiooni keskmist määra ja lisaks kohaldas lisakaristust
lg 2 alusel, võttes ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kaheks kuuks, st keskmises määras. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kuivõrd P.G tegevuse tulemusena põhjustati varaline kahju, mille suurust hindas kindlustus 2000 eurole, siis võib pidada menetlusaluse isiku süüd keskmiseks. Tulenevalt VTMS § 132 punktist 2 ei saa kaebemenetluses kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust raskendada ning kohus jätab P.G põhikaristuse muutmata. Kohus nõustub, et tegemist on summaga, mille ühekordne tasumine võib olla majanduslikult koormav. Vältimaks isiku majandusliku olukorra olulist raskendamist, leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus temale määratud rahatrahvi tasumise võimaldamiseks ositi tuleb rahuldada. Kohus peab põhjendatuks võimaldada kaebuse esitajal tasuda temale määratud rahatrahv ositi 12 kuu jooksul. Ka kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu rahatrahvi ositi tasumisele. Kaebuse esitaja vaidlustas lisakaristuse määramist. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega( RKKK 3-1-122-13 p 9). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole P.G-d varasemalt liiklusnõuete rikkumise eest karistatud. Küll on väljavõttes märgitud väärteokaristus varavastase süüteo eest, P.G sõnul on see tasutud. Juhul, kui ei ole tasutud, siis kohtu hinnangul peaks määratud karistus olema ka kustunud, kuna möödunud on KarS § 82 lg-s 4 sätestatud täitmisele pööratud rahatrahvi neljaaastane aegumise tähtaeg. Järelikult ei ole käesoleva väärteomenetluse esemeks olevat tegu võimalik käsitada harjumussüüteona. P.G-le heidetakse ette ühe liiklusseaduse nõude rikkumist. Üldjuhul on siiski mõistlik eeldada, et ka süüdlase poolt põhikaristuse kandmise läbi on võimalik heastada tema poolt kahjustatud õiguskord ning selline karistusliik ilma lisakaristuseta mõjub liikluses osalejale distsiplineerivalt ning välistab edasised õigusrikkumised. Seda ka olukorras, kus tegemist on nn algaja juhiga. Eeltoodu alusel tühistab kohus osaliselt Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.09.2023 otsuse väärteoasjas nr 2317,23,008027 põhikaristuse korraga tasumise ja lisakaristuse osas. Kohus võimaldab tasuda põhikaristuse, s.o rahatrahvi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja jätab lisakaristuse kohaldamata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse motiveeritud otsus avalikult teatavaks hiljemalt 07.11.2023. a kell 13.00. (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.