lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav X.P Isikukood: XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; keskharidus; töökoht: xxxx; 1 kehtiv kriminaalkaristus 30.08.2017 Harju Maakohtu poolt karistati
järgi 8-kuulise vangistusega,
alusel tingimisi 3-aastase katseajaga kuni 29.08.2020,
MS § 217 alusel kinni peetud 23-24.01.2021 s.o 2 päeva; kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kuni 24.01.
2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 1 1-21-3015 23.01.2021 kuni 24.01.2021, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmata karistus on 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 1 alusel asendada X.P-le mõistetud vangistus – 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust - üldkasuliku tööga 358 (kolmesaja viiekümne kaheksa) tunni ulatuses. 4.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 alusel kohustada X.P-d järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
X.P on kohustatud: 1) elama aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) alluma alkoholi vastasele ravile; 9) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 6. Määrata X.P üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 7.
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. 8. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 9.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada X.P suhtes lisakaristust, võttes X.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks.
lg 2 järgi selles, et olles karistatud 30.08.2017.a
§-i 424 järgi Harju Maakohtu poolt, juhtis ta uuesti, st korduvalt ja tahtlikult, 23.01.2021.a. kella 15.20 ajal Tallinnas, Kerese 5 maja juures mootorsõidukit xxxx reg/nr xxxx olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,93 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l mõõtetulemus 0,84 mg/l) ning põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani X.P toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kooskõlas X.P , tema kaitsja Karine Nersesjani ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina vahel 26.04.2021 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (2324.01.2021), seega ärakandmata karistuse osa moodustab 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 3 1-21-3015
lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulub 358 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata X.P üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on X.P kohustatud järgima
Elama kohtu määratud alalises elukohas;
lg 2 p 2 alusel kohustada X.P-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel kohustada X.P-d käitumiskontrolli ajal alluma alkoholi vastasele ravile, kuna ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
lg 2 p 8 alusel kohustada X.P-d käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8ks kuuks. Menetluskulud: kokkuleppe sõlmimise hetkel kaitsjatasu 156 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele KrMS § 179 alusel sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkel 876 eurot. Süüdistatav taotleb ja nõustub tasuma kohtumenetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Maakohtu seisukoht 4 1-21-3015 Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi ning karistada X.P-d
MS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades menetluskulude suurust annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.