Obsah (6)

§ 2§ 12§ 16§ 15§ 56§ 63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2024, Tallinn Väärteoasja number 4-23-3352 (2317,23,008478) Kohtunik Lea Pähkel Kohtuistungi sekretär Greete Ker

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteo kvalifikatsioon LS § 228 järgi

1. M.X-ile on ette heidetud, et 28.06.2023 kella 21.01 ajal juhtis ta Tallinnas Endla tänaval, mootorsõidukit Škoda Kodiaq, r/n XXXXXX, milles asus kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade GENEVO MAX GXLVAB-8FF
3. LS § 73 lg 8 sätestab, et mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. LS § 228 5 näeb ette karistuse mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade.
4. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et M.X juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, milles asus kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade GENEVO MAX GXLVAB-8FF
5. Antud asjaolu ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud. Lisaks tõendab seda asja materjalide juures olev vallasasja läbivaatuse protokoll.
6. Käesolevas asjas esineb vaidlus selles, kas M.X on toime pannud LS § 228 järgse süüteo ja seda juhul, kui ta ei olnud teadlik, et autos millega ta sõidab, nimetatud seade asus.
7. M.X andis ütluseid, et ta ei olnud teadlik, et sõiduautos, millega ta sõitis, asus kiirusemõõtmist avastada võimaldav seade. Sõiduautol on mitu kasutajat, sh firma rendib ka autot välja. Auto oli tema käsutuses sündmusest mõned päevad enne, kuna käis 2526.06.2023 Pärnus pulmas. Pärnust tagasi tulles võis auto seista ka ettevõtte kontori juures, sest auto ei olnud kogu aeg tema käes. Enne 28.06.2023 kinnipidamist võis auto võtta eelmisel päeval kodu juurest, aga täpselt ei mäleta. Ta oli sel ajal tülis oma tüdrukuga ja välja kolinud, võtnud kaasa mõned asjad või oli tüdruk need talle kaasa andnud. Kaebaja sõnul oli tal autos igasuguseid asju sh ürte, sest talle meeldib süüa teha. Pidi tüdruku juurest ka prahi kaasa võtma.
8. Kohus avaldas kohtuistungil tunnistaja V ütlused.
9. VTMS § 99 lg 8 järgi on tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine võimalik vaid olukorras, kus kohtuistungile kutsutud tunnistaja ei ole mõjuval põhjusel asja arutamisele ilmunud. Kohus luges V poolt kohtuistungile mittetulemise mõjuvaks põhjuseks eksamil osalemist koolis.
10. Tunnistaja V ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta 28.06.2023 täitmas teenistuskohustusi koos patrullpolitseinik Ega, kui kella 21.00 ajal märkas ta Tallinnas Mustamäe tee 29 juures kahte kiirendavat mootorsõidukit, millest üks oli Škoda Kodiaq r/n XXXXXX. Kuna sõidukid sõitsid kiiresti, siis õnnestusid neil Škoda Kodiaq r/n XXXXXX peatada alles Endla tn 43 juures. Tuvastasid, et sõidukit Škoda Kodiaqi r/n XXXXXX juhtis M.X (ik XXX). Kuna oli alust arvata, et antud sõidukis võis olla kokaiini, siis otsustasid sõiduki läbi otsida. Läbiotsimise käigus avastasid kindalaekas musta värvi antiradari.
11. E ettekandest nähtub, et auto Škoda Kodiaqi r/n XXXXXX läbivaatusel kasutas ta vormikaamerat P19468, mille kellaaeg on ebatäpne. Õigeks kellaajaks palub ettekandes lugeda 21.48, mis oli läbivaatuse tegelik kellaaeg.
12. Vallasasja läbivaatuse protokollist sinna juurde lisatud fotodest nähtub, et 28.06.2023 kella 21.48 ajal avastati mootorsõiduki Škoda Kodiace, r/n XXXXXX läbivaatuse käigus kindalaekast elektroonne seade GENEVO MAX GXLVAB-8FF84, mis oli ühendatud laadijaga.
13. Kohtuistungil vaadeldi DVD plaadil olevat vormikaamerasalvestust, millest nähtub, et 28.06.2023 teostati mootorsõiduki Škoda Kodiace, r/n XXXXXX läbivaatus. Salvestisest nähtub kuidas politseiametnik avab kindalaeka, võtab sealt välja kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade GENEVO MAX GXLVAB-8FF84 koos juhtme ja laadijaga ning ka parkimistrahvi kviitungi. Auto tagaistmel on sülearvuti, sülearvutikott, milles 6 on D-vitamiini purk, veel mingid tabletid, mingi riideese ja arvutihiir. Autosalongi põrandal on riidepuu. Pagasiruumis on pipratoos, fooliumitükke, riidest jakk, mitu kasutatud triiksärki, vannilina ja riidepuud, lauamäng MONOGAMY ja antiradari GENEVO MAX seadme tühi karp.
14. Vormikaamera salvestiselt nähtub, et kaebaja annab politseiametnikule selgitusi auto ja selles olnud esemete kohta, kuid kohus leiab, et neid menetlusaluse isiku antud selgitusi ei saa kasutada tõendina, sest isikule ei ole selgitatud tema õigusi sh õigust enda või enda lähedaste vastu ütlusi mitte anda.
15. Kuna M.X poolt juhitavast sõidukist avastati kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, on kohtuväline menetleja oma otsuses õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku teos objektiivse teokoosseisu esinemise.
16. Kohus märgib, et asjas ei oma tähtsust, kas leitud seade töötas või ei töötanud, kas see oli ära peidetud ning kas menetlusalune isik üldse andis kuidagi enda liikluskäitumisega sellise seadme olemasolust märku. Riigikohtu lahendi nr RKKKo 3-1-1-22-14 kohaselt ei tohi LS § 73 lg 8 kohaselt mootorsõidukis ja selle haagises olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade ei pea olema sõidu ajal sisse lülitatud, vaid piisab sellest, kui sõidukis oleva seadmega on põhimõtteliselt võimalik kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida.
17. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul M.X oma tegevusega täitnud LS § 228 objektiivse kooseisu. Kuigi menetusalune isik on leidnud, et tema rikkumist toime pannud ei ole, siis kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et väärteoprotokollis kajastatud süütegu on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. 28.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

1. Kohus ei loe M.X kohtus antud ütluseid, et ta ei olnud kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldavast seadmest GENEVO MAX GXLVAB-8FF84 teadlik, eluliselt usutavaks. M.X ütlused selles osas ei haaku vormikaamera salvestusel nähtuga.
2. Autos olnud esemetest järeldab kohus, et auto oli kaebaja käes olnud mitu päeva . Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et autos olnud riideesemed (sh kasutamise tunnustega) kuuluvad mõnele muule isikule (nt võõrale auto rentijale) või kaebaja keskealisele isale. Ei ole eluliselt usutav, et kuldses keskeas inimene, kes juhib firmat, enda riideid sellisel viisil auto pagasiruumis hoiab. Pigem on see iseloomulik noorele mehele, kelle sõbranna on välja visanud. Ka oli pagasiruumis lauamäng MONOGAMY, mis samuti viitab sellele, et kõik pagasiruumis olevad asjad kuuluvad kaebajale. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja isale pakuks selle mängimine midagi sellist, millega ta pika elu jooksul kokku pole puutunud. Küll aga võib see mäng pakkuda hui vähese elukogemusega noorele mehele. Seega kohus on veendunud, et kõik autos sh pagasiruumis olev kuulub kaebajale. Kuigi antiradari GENEVO MAX kuulub OÜ PPPile, siis enda asju pagasiruumi pannes või sealt midagi võttes, pidi kaebaja nägema ka antiradari GENEVO MAX seadme tühja karpi. 7
3. Vormikaamera salvestise 22:47:02 minutilt nähtub kindalaekast leitud parkimistrahvi kviitung millelt nähtub, et OÜ Europark on teinud trahvi 55 eurot ja maksetähtaeg on 04.07.
4. Veebi artiklist https://pealinn.ee/2023/07/24/europargi-uus-susteem-tostabtrahvimaara-nadala-moodudes-pea-kahekordseks-mis-on-tousu-pohjuseks-ning-midaarvavad-asjast-konkurendid/nähtub, et selline trahvisumma on kehtiv Tallinnas maist 2023 ja trahvi maksetähtaeg on 7 päeva. Seega sai auto parkimistrahvi 27.06.
5. Kaebaja sõnul oli sel ajal auto tema kasutuses, millest kohus saab järeldada, et trahvikviitungit kindalaekasse pannes pidi kaebaja igaljuhul nägema kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldavat seadet GENOVO MAX.
6. Seega kohus leiab, et vormikaamera salvestisest, millest nähtub autost Škoda Kodiace, r/n XXXXXX leitu, on võimalik jõuda järeldusele, et M.X pidi olema teadlik vaidlusaluse seadme olemasolust sõiduautos. Sõltumata sellest, et seade ei töötanud, vaid oli kasutamisvalmis, pidi menetlusalune isik objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt nimetatud seadmega ringi sõitmisel möönma rikkumise toimepanemist. Kuna M.X asus sellele vaatamata juhtima sõidukit, milles nimetatud seade oli, leiab kohus, et subjektiivsest küljest pani ta teo toime otsese tahtlusega.
7. Kohus ei tuvastanud M.X käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 1 lg 1 järgi
8. Väärteo protokolli kohaselt on M.X-ile ette heidetud seda, et 28.06.2023 kella 21.01 ajal juhtis ta Tallinnas Endla tänaval, mootorsõidukit Škoda Kodiace, r/n XXXXXX, olles tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet kokaiin ilma arsti ettekirjutuseta (aine sisaldus tuvastatud EKEI aktiga nr. 1222T).
9. Vabariigi Valitsuse 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootilise ja psühhotroopse ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ teise nimekirja järgi on kokaiin narkootiline psühhotroopne aine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
10. Kohtuistungil andsid ütluseid menetlusalune isik ja asjatundja Mailis Tõnisson.
11. Isikulise tõendiallikate ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütluseid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.02.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-18-1247).
12. Kohtus avaldatud tunnistaja V ütluste kohaselt täitis ta 28.06.2023 teenistuskohustusi koos Ega, kui märkas kella 21.00 ajal Tallinnas, Mustamäe tee 29 juures, suunaga Endla tn poole kahte sõiduautot, s.o BMW ja Škoda Kodiaq r/n XXXXXX, mis kiirendasid neist mööda. Üritas sõidukite kiirust mõõta, kuid kuna vastu tuli buss, siis see ei õnnestunud. Kuna olukord oli ohtlik, siis lülitasid sisse vilkuri koos erilise helisignaaliga ning nad järgnesid sõidukitele, mis suure kiiruse tõttu olid nende vaateväljast juba kadunud. Sõidukit Škoda Kodiaq märkasid nad Endla tänaval ning peatasid selle. Tuvastasid, et sõidukit juhtis M.X (ik XXX), kelle puhul tekkis kahtlus, et ta oli eelnevalt tarvitanud keelatuid aineid, isikul 8 esines kiire kõne ning tema pupillid olid ahenenud, mis ei reageerinud valgusele. Samuti tekitas kahtluse joobe osas juhi hoolimatu sõidustiil. Kontrollides indikaatorvahendiga alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, said nad tulemuseks 0 mg/l. Juht nõustus indikaatorvahendi kasutamisega, milleks kasutasid süljetesti ning selle testi tulemusel ilmnes, et ta oli tarvitanud kokaiini. Kuna juht avaldas soovi uriinitesti tegemiseks, siis suundusid Kolde pst 65, Tallinn, kus tehti uriinitest, mis osutus samuti positiivseks. Test näitas, et M.X oli tarvitanud kokaiini.
13. Tunnistaja V ütlused riimuvad dokumentaalsete tõenditega.
14. Sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 28.06.2023 kella 21.00 ajal kõrvaldati M.X mootorsõiduki Škoda Kodiaq r/n XXXXXX juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et on oli tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid.
15. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti 28.06.2023 kella 21.40 ajal M.X-il joovet taadeldud indikaatorvahendiga DrugControl Urine Cup Secure 1, mis osutus positiivseks. Indikaatorvahendi tulemuse kohaselt oli M.X tarvitanud kokaiini.
16. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli juures olevale joobeseisundile viitavale kirjeldustest nähtub, et M.X-il esines 28.06.2023 kella 21.40 ajal kiire kõne. Teisi joobeseisundile viitavaid tunnuseid ei leitud.
17. Tervishoiuteenuse osutaja PERH terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtub, et 28.06.2023 kell 22.15 teostati M.X-il tervisekontroll seoses sellega, et esines kahtlus, et ta võis olla tarvitanud narkootikume. M.X-il esines kiire pulss (92xmin) kõrge vererõhk (153/100), nüstagm horisontaalne vaadates vasakule ning temalt võeti uriini proov.
18. Joobeseisundi tuvastamisse saatekirjast nr 1222T nähtub, et eelnimetatud uriiniproovist leiti kokaiini, kuid etanoolisisaldust ei leitud.
19. Arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni hinnangu kohaselt lähtus ekspert patrullpolitseinik V ettekandes fikseeritud 28.06.2023 kella 21.01 esinevatest joobele viitavatest tunnustest (…Suheldes juhiga, tekkis kahtlus, et ta võib olla tarvitanud keelatuid aineid: kiire kõne ning ahenenud pupillid, mis valgusele reageerides ei muutunud. Samuti tekitas kahtluse joobe osas juhi eelnev hoolimatu stiil…), 28.06.2023 vormikaamera salvestisel nähtuvatest joobele viitavatest tunnustest (kerge düsartikulatsioon), 28.06.2023 kell 21.40 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud prooviandjal esinevatest joobeseisundile viitavatest tunnustest (Kõne: Kiire), 28.06.2023 kella 22.15 ajal Põhja-Eesti Regionaalhaigla terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust (Vegetatiivsed reaktsioonid: Pulss 92xmin, vererõhk 153/100 mmHg; Nüstagm: horisontaalne vaadates vasakule; muu kliiniline leid normis) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 1222T fikseeritud uriinist leitud ainest (uriinist etanooli ei leitud, kokaiin) ning leidis, et M.X-il esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, kuid joovet ei esinenud (esinevad jääknähud).
20. Menetlusalune isik andis ütluseid, mille kohaselt ta teadlikult narkootikume ei kasutanud. Oli olnud 25.-26.06.2023 pulmas Pärnus ning kuna sellel ajavahemikul jõi palju ja seda ka 9 rannapiirkonnas, siis võis vabalt keegi tema klaasi sisse narkootikume seal panna. Rahvast oli Pärnus palju. Tal oli halb ja ta oksendas, ka järgmine päev oli halb. Ei tea millest see tingitud oli.
21. Kohtuistungil asjatundja Mailis Tõnissoni poolt antud ütluste kohaselt töötab ta 19 aastat toksikoloogia eksperdina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Ta selgitas, et kokaiini tõmmatakse sisse üldiselt nina kaudu või suitsetatakse või siis äärmisel juhul süstitakse, kuid harva ka hõõrutakse igemetele. Väga vähe on juhtumeid, kus kokaiini pannakse joogi sisse, kuna selle mõju saamiseks tuleb seda väga palju sinna panna ning tegemist on väga kalli narkootikumiga. Mõju on erinev, see sõltub kokaiinitüübist, s.o kas on see on soolavormis, mida tõmmatakse ninakaudu sisse või siis vabavormis, s.o kui suitsetatakse. Süstimist kasutavad need, kes on tugevas sõltuvuses ning kellele on kiiret toimet vaja saada. Nina kaudu või suitsetamisel saabub toime ca minuti jooksul, süstimisel aga kohe, igemete peale hõõrudes saabub toime veel hiljem. Kokaiin püsib organismis lühikest aega. Ühekordse tarvitamise järel on kokaiin organismis kuni 3 päeva, mõnikord harva, kui on tarvitatud suur annus ja mitu korda õhtu jooksul, siis võib olla ka 4 päeva. Kokaiini tarvitamise tunnuse osas märkis asjatundja, et kuna see on määratletav 3 päeva pärast tarvitamist ja joobetunnuseid enam ei ole, siis inimene tunneb ennast normaalselt. Kokaiin lahustub alkoholis. Kui kokaiini ja alkoholi koos tarvitada nt kokteilis, siis metabolismi tulemusena tekib maksas aine nimega kokaetüleen. Kui kokaiin satub organismi paar päeva varem, siis metabolismi tulemusena tekib aine nimega bensüülekogniin. Kuna uuringuaktis 1222T metaboliiti ei tuvastatud, siis on kokaiin organismi sattunud suhteliselt lühikest aega enne proovi võtmist. Kokaiini tarvitamise tagajärjel võib kõnehäire (nt kiirenenud kõne) kesta 1-2 päeva, nüstagm kuni 48 tundi. Asjatundja selgitas, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis kasutatakse uriini proovi uuringul uuringumeetodit, mis mh ka tuvastab kokaetüleeni ja bensüülekogniini uriinis.
22. Riigikohus märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutavad. Oluline on silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab asjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsam versioon olukorras, kus puuduvad igasugused kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjas nr 3-1-1-112-99; 3-1-1-104-05; 3-1-1-8-10).
23. Kohus loeb M.X ütluseid, et keegi oli kolm päeva tagasi tema joogi sisse tema teadmata pannud kokaiini, paljasõnaliseks. Kohus ei pea eluliselt usutavaks võõrale inimesele kalli narkootikumi klaasi puistamist. Kohtule jääb arusaamatuks, mis asjaolul üldse peaks keegi noorele tugevale mehele päise päeva ajal Pärnu rannas salaja kokaiini gini kokteili sisse panema ja veel sellises koguses, et mehel on kaks päeva halb olla. M.X ütlustest ei nähtu, et tal oleks vihavaenlaseid, kes oleks soovinud teda pahatahtlikult ära kasutada ja Pärnu rannas teda tervist kahjustavasse seisundisse viia.
24. Tulenevalt PERH terviseseisundit kirjeldavast protokollist, uuringuaktist 1222T, tunnistaja V ütlustest ja asjatundja Tõnissoni ütlustest leiab kohus, et M.X tarvitas kokaiini vähem kui 48 tundi enne 28.06.2023 kella 22.15 (ehk enne uriiniproovi andmist). Seda 10 tõendavad asjaolud, et kaebajal esines sel ajal nüstagm, kiire pulss, kõrgem vererõhk ja uriinist leitud kokaiin, mis ei olnud veel metabolismi tulemusena muutunud bensüülekogniiniks. M.X uriinist ei leitud ei alkoholi ega ka kokaetüleeni. Seega ei leidnud kinnitust menetlusaluse kaitseversioon selle kohta millal ja kuidas võis kokaiin sattuda organismi. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõsikindlalt leidnud tõendamist, et menetlusalune isik teadlikult tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta ja ainetu on rääkida kõrvaldamata kahtlusest, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.
25. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et M.X juhtides 28.06.2023 kella 21.01 ajal Tallinnas, Harju maakonnas, Endla tänav 43 juures mootorsõidukit Škoda Kodiaq, r/n XXXXXX, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet kokaiin, ilma arsti ettekirjutuseta.
26. Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. M.X olles vähem kui 48 tundi enne sündmust tarvitanud kokaiini, tarvitamise kehalised tunnused olid tajutavad kinnipidamisel ka kolmandatele isikutele, siis pidi ta enda enesetunde pinnalt pidama võimalikuks ja möönma, et tal võivad veel kokaiinist tuleneva tarvitamise tunnused esineda.

1. Kohus ei tuvastanud M.X käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS
2. LS § 228 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
3. NPALS § 15 1 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
4. Antud väärteoasjas taotles kaebuse esitaja väärteomenetluse lõpetamist NPALS § 15 1 lg 1 osas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus on 04.10.2019 otsuses nr 4-18-5832 p 28 märkinud, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks ning VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
5. Kohus antud asjas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisega ei nõustu, kuna kohtu hinnangul ei ole käesolev väärteoasi selline, mis tuleks selle erilistest asjaoludest tingituna lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Kohus märgib, et olukorras, kus menetlusalune isik ei ole enda käitumises ühtegi viga näinud ning püüdnud ennast ainult õigustada, pole võimalik täheldada VTMS § 30 lg 1 punktis 1 sätestatud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Asjas esineb ka avalik menetlushuvi. M.X on toime pannud liikluses kaks mitte vähetähtsat rikkumist. Kahtlemata on liikluses osalejate turvalisuse huvides see, et sõidukites ei oleks kiirusmõõteseadet avastavaid või selle tööd häirida võimaldavaid seadmeid. Nende seadmete liikluses kasutamine kätkeb kaasliiklejate 11 turvalisusele suurt ohtu. Samuti on liikluses osalejate turvalisuse huvides, et mootorsõidukit ei juhiks inimene, kellel esineb narkojoobe tarvitamise tunnused.
6. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. 59. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et M.X on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu

§ 63lg 3 mõttes.

Vastavalt

§ 63

lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb M.X-ile kohaldada karistust nii LS § 228 kui ka NPALS § 15 1 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul LS § 228 sätestatud väärteo toimepanemise eest 50 trahviühikut ja NPALS § 15 1 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest 150 trahviühikut.
2. M.X-ile mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega LS § 228 järgi karistusena rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses ning NPALS § 15 1 lg 1 järgi karistusena rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, mis on mõlemate väärtegude puhul alla sanktsiooni keskmise määra. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud ka asjaolu, et menetlusalusel isik on varem väärteokorras karistatud.
3. Väärteoasjas puuduvad andmed, millistel oleks alust karistuseks mõistetud rahatrahvide kergendamiseks. Kohtuväline menetlejale on õigesti leidnud, et asjas puuduvad karistust kergendavad asjaolud. M.X ei ole avaldanud vähimatki kahetsust toimepandud väärtegude osas. 13.05.2023 karistati teda LS § 223 lg 1, § 224 lg 2 ja § 236 rikkumiste eest.
4. Lähtudes menetlusaluse isiku süü ulatusest – õigusrikkumised pani toime tahtlikult, oma tegusid on ta püüdnud pigem õigustada, asjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning seda, et poolteist kuud varem põhjustas ta joobes olles liiklusõnnetuse, lahkudes sündmuskohalt, siis puudub alus kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvide vähendamiseks. Ajaliselt nii lähestikused korduvad liiklusrikkumised viitavad üheselt M.X liikluskultuuritusele, mis ohustab kaasliiklejate tervist ja turvatunnet.
5. Kohus märgib lisaks, et väärteoasjas puuduvad ka andmed, millistel oleks alust karistuseks mõistetud rahatrahvi ositi tasumise määramiseks. Rahatrahvi ositi tasumise määramist keegi taotlenud ei ole.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja otsus põhjendatud, seaduslik ning määratud karistuse suurus on õigustatud. 12 MENETLUSKULUD
7. VTMS § 38 lg 1 järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel KrMS sätteid.
8. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab riik menetluskulud üksnes õigeksmõistva lahendi korral.
9. Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. M.X-il oli kokkuleppe korras kaitsja. Kohus märgib, et kuna käesolevas asjas ei teinud kohus kaebajale esitatud etteheites otsustust VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, siis tuleb kaebaja õigusabikulud jätta tema enda kanda.
10. Kohtuväline menetleja on VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel M.X-ilt välja mõistnud menetluskuluna ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 87 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu menetluskulu. Kuivõrd narkootilise aine tuvastamiseks organismis oli vajalik M.X puhul teostada ekspertiis ning 1 M.X mõisteti süüdi NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises, siis jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse välja mõistetud ekspertiisitasu osas muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik 13