← Eesti

3-23-803/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-803 S.Y

) §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada tunnistajate ütluste alusel üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Kuna puudub arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend, mis kinnitaks, et AS The Baltic Independent dokumendid ei ole säilinud, puudub alus küsitleda tunnistajaid.

  1. S.Y nõudis halduskohtule esitatud kaebuses SKA otsuste tühistamist ja kaebaja staaži uuesti arvestamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) SKA ei andnud kaebajale võimalust tõendada oma töötamist AS-s The Baltic Independent tunnistajate abiga; 2) SKA ei tunnista tõenditena The Baltic Independent impressumi väljavõtteid ega elektroonilisi töötasulehti, mis on osa arhiividokumentidest.
  2. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) SKA jääb otsustes esitatud põhjenduste juurde; 2) esineb vastuolu kaebaja väidetava tööle asumise kuupäeva ja äriühingu asutamise vahel. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu (

§ 28lg 1).

Kui kaebaja tööandja omandas juriidilise isiku õigused registreerimisest ehk

  1. maist 1992, siis ei tekkinud ettevõttel enne seda aega sotsiaalmaksu maksmise kohustust.
  2. Tallinna Halduskohus jättis
  3. detsembri
  4. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) esmalt tuleb lähtuda tööraamatu kannetest. Kui tööraamatu kanded puuduvad või on ebaõiged, siis saab tõendamiseks kasutada muid dokumente töötamise aja tuvastamiseks (määruse § 2 lg 1 ja 2). Tööraamatu kanded peavad olema kontrollitavad. Kanded pidid olema tehtud vastavalt sel ajal kehtinud nõuetele (määruse § 25 lg 1). Kannete puhul eri tööperioodide kohta peavad olema viited dokumendile, mille alusel kanded on tehtud (määruse nr 59 § 25 lg 3 teine lause). Kanded tuli teha Tööministeeriumi
  5. juuni
  6. a määruse nr 7 „Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ellurakendamine“ (määrus nr 7) alusel. Kande aluseks oli töölepingu number ja sõlmimise kuupäev (määruse nr 7 p 2.3); 3

(8)3-23-803 2) määruse nr 7 p-st 2.3 tulenev nõue pidi olema teada kaebaja tööraamatusse kande tegijale, sest tööraamatu koopiast (vastus kaebusele lisa 1) on näha vastav lahter tekstiga, mille alusel on kanne tehtud (dokument, selle väljaandmise kuupäev ja number); 3) SKA tuvastas õigesti vastuolu tööle asumise kande (kanne 14) ja selle aluseks oleva kaebaja esitatud dokumendi vahel. Tööraamatus on kande alus
  1. veebruari
  2. a k/k nr
  3. Kaebaja esitas
  4. jaanuari
  5. a käskkirja nr 3-k. Seega ei saa kaebaja esitatud
  6. jaanuari
  7. a käskkiri nr 3-k tõendada kaebaja tööle asumist
  8. jaanuarist 1992; 4) SKA tõi põhjendatult välja, et kaebaja ei saanud tööle asuda
  9. jaanuaril 1992, sest äriühing kanti ettevõtlusregistrisse
  10. mail
  11. Seega ei ole kaebaja esitatud tööraamatu ega
  12. jaanuari
  13. a käskkirja nr 3-k alusel võimalik tõendada töötamise aja algust AS-s The Baltic Independent; 5) tööraamatu alusel ei ole võimalik tõendada töösuhte lõppu
  14. august
  15. Pärast töölepingu lõpetamise kannet tuli panna viimase kande teinud asutuse (tööandja) pitser, mida selleks volitatud isik kinnitas oma allkirjaga (määruse nr 7 p 4.1). Tööraamatu kande juures puudub pitser ja kande tegija allkiri; 6) SKA ei saanud pensioniõigusliku staaži hindamisel aluseks võtta kaebaja esitatud impressumi väljavõtteid ega elektroonilisi töötasulehti. Esiteks ei puudu tööraamatu kanded. Seetõttu puudus vajadus hinnata muid dokumente töötamise aja tuvastamiseks (määruse nr 59 § 2 lg 2). Teiseks ei ole kaebaja väitnud, et tööraamatu kanded on ebaõiged. Seetõttu puudus ka sel põhjusel vajadus hinnata muid dokumente töötamise aja tuvastamiseks (määruse nr 59 § 2 lg 2). Lisaks on määruse nr 59 § 2 lg-ga määratletud, millised dokumendid võivad olla erandina tõenditena kasutatavad. Impressumi väljavõtted ei vasta sellele loetelule. Töötasulehed võiksid kannete puudumise või ebaõigsuse korral olla kasutatavad, kui need on allkirjastatud. Sellise olukorraga ei ole tegemist; 7) määruse nr 59 § 28 lg 1 kohaselt on riikliku pensionikindlustuse seaduse (

) §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada tunnistajate ütluste alusel üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Kaebaja pensioniõigusliku staaži hindamise alusena on tööraamatu kanded säilinud. Sellises olukorras puudub õiguslikult võimalus pensioniõigusliku staaži tõendada tunnistajate ütlustega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ei saa kinnitada, et tööle vormistamise kanne nr 14 tööraamatus on ebaõige. Erinevused tööle vormistamise kuupäevades ja käskkirja kuupäevas on ebaloogilised ja kaebaja ei oska sellele selgitust anda. Ilmselt on tegemist inimliku eksitusega. Samuti ei oska kaebaja selgitada ajavahet tööle vormistamise ja AS The Baltic Independent ettevõtteregistris registreerimise vahel. Loodetavasti oskab selle kohta anda rohkem infot kaebaja tolleaegne kolleeg; 2) kanne nr 15 töösuhte lõpetamise kohta on puudulik. Kanne on tehtud teadmatusest. AS The Baltic Independent tegutses kuni SIA Baltic New Limited Eesti filiaali avamiseni
  2. a augustis. Seda tõendavad ka tolleagse raamatupidamisteenust pakkunud ettevõtte saadetud failid; 3) kaebajal õnnestus saada X kontakt ja tema kinnituskiri, et AS The Baltic Independent arhiividokumendid ei ole säilinud. Kaebaja soovib töötamisaega tuvastada tunnistajate ütlustega. 4

(8)3-23-803
  1. Vastustaja on vastuses seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja jääb varem toodud seisukohtade juurde; 2) haldusmenetluses ei leidnud tõendamist, et oleks võimalik arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka perioodi
  2. jaanuar 1992 –
  3. august
  4. Haldusmenetluses kogutud dokumentides, sh kaebaja töötamise kohta esitatud dokumentides (tööraamat, käskkiri nr 3, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastus), on vastuolulised andmed kaebaja töötamise kohta ning vastustajal ei ole nende põhjal olnud võimalik üheselt kindlaks teha kaebaja töötamise perioodi. Lisaks puuduvad andmed, et AS The Baltic Independent oleks tasunud sotsiaalmaksu perioodil jaanuar – juuni
  5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka saab arvata aega
  7. jaanuarist 1992 –
  8. augustini 1997, millal kaebaja enda sõnul töötas AS-s The Baltic Independent.
  9. Pensionistaaž on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega (

§ 27lg 1).

Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu (

§ 28lg 1).

Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel (

§ 281 lg 1 esimene lause).

Kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole (

§ 281lg 2).

12. Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamise erisused on kehtestatud määrusega nr 59 (

§ 27lg 3).

Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatakse tööraamat (määrus nr 59 § 2 lg 1). Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga – tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping –, milles on andmed töötamise aja kohta (määrus nr 59 § 2 lg 2). Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse dokumentide alusel, mis on vormistatud dokumendi väljaandmise ajal kehtinud nõuete kohaselt (määrus nr 59 § 24).

  1. Kaebaja tööraamatus sisalduvad järgmised kanded (dtl 48–49): 13.
  2. Kanne nr 14: (algselt märgitud kuupäev on parandatud
  3. jaanuariks 1992 [algselt välja loetav kuupäev on
  4. juuni 1992] – võetud tööle levitoimetaja ametikohale AS-s The Baltic Independent, alus
  5. veebruari 1992 k/k nr 1 [kuupäev on parandatud, algselt välja loetav kuupäev on
  6. juuni 1992]. 13.
  7. Kanne nr 15:
  8. august 1997 – vabastatud töölt (omanike vahetus), puudub viide alusdokumendile. 13.
  9. Kanne nr 16:
  10. september 1997 – võetud tööle Baltic News LTD Eesti filiaali büroojuhataja ametikohale. 5

(8)3-23-803
  1. Halduskohus nõustus SKA-ga, et kaebaja tööle asumise kande ja selle aluseks oleva kaebaja esitatud dokumendi vahel on vastuolu. Tööraamatu kande aluseks on märgitud
  2. veebruari
  3. a k/k nr 1, kuid kaebaja esitatud käskkiri on
  4. jaanuarist 1992 ja selle numbriks on märgitud
  5. Eelnevast järeldas halduskohus, et seega ei saanud kaebaja esitatud
  6. jaanuari
  7. a käskkiri nr 3-k tõendada kaebaja tööle asumist
  8. jaanuaril
  9. Halduskohus tõi lisaks välja selle, et kaebaja ei saanud tööle asuda
  10. jaanuaril 1992 põhjusel, et äriühing kanti ettevõtteregistrisse
  11. mail
  13. Erinevalt SKA-st ja halduskohtust on ringkonnakohtu hinnangul võimalik tööraamatu kande alusel tuvastada kaebaja tööle asumise kuupäev. 15.
  14. Tööraamatu kandest nähtub, et algselt on tööaja alguse kande kuupäev olnud
  15. juuni 1992, sh kande alusdokumendi kuupäev on olnud
  16. juuni 1992 (vt dtl 48). Tööle asumise kuupäev on parandatud kuupäevaks
  17. jaanuar 1992 ja kande alusdokumendi kuupäev on parandatud
  18. veebruariks
  19. 15.
  20. Õige pole tugineda kaebaja viidatud
  21. jaanuari
  22. a käskkirjale nr 3 kahel põhjusel: 1) kaebaja viidatud käskkirja number on 3, kuid tööraamatus on käskkirja number 1 ning 2) kaebaja viidatud käskkirjas on ametikoha nimetuseks märgitud „The Baltic Independent“ levidirektori asetäitja, kuid tööraamatus on ametikohaks märgitud AS The Baltic Independent levitoimetaja. Tööraamatus puudub kande parandus või uus kanne selle kohta, et käskkirja numbrit ja kaebaja ametikohta oleks muudetud. Kaebaja esitatud ajalehe väljavõtted lubavad järeldada, et kaebaja tegi vaidlusaluses äriühingu levitoimetaja tööd (vrd inglise keeles „subscriptions“; vt käesolev otsus, p 15.3). 15.
  23. Tööraamatu algset kannet – tööle asumine
  24. juuni 1992 – tööle asumise aja õigsuse kohta kinnitavad ka teised tõendid. 15.3.
  25. Asjaolu, et kaebaja vaidlusaluses äriühingus töötas, lubavad järeldada ajalehe The Baltic Independent impressumi väljavõtteid, mis kajastavad kaebajat töötajana koos tema kontaktandmetega: „The Baltic Independent [---] Pärnu mnt 67a [---] Subscrition Department: S.Y.“ (Dtl 10–11) „The Baltic Times [---]; Tallinn Office; Address: Parnu mnt. 67a [---]; Subscriptions: S.Y Muhlberg 646171.“(Dtl 12) 15.3.
  26. SKA andmetel asutati vaidlusalune äriühing
  27. mail 1992 ja kanti ettevõtteregistrisse
  28. mail
  29. Seega
  30. juuniks 1992 oli vaidlusalune ettevõtte õiguslikus mõttes asutatud ja ettevõtteregistrisse kantud. 15.3.
  31. Eelnevast tulenevalt on usutav, et kaebajal oli seega võimalik
  32. juunist 1992 antud ettevõttes töötada, ettevõttel oli kohustus tasuda sotsiaalmaksu ja seetõttu kajastab tööraamat selles osas tööaja alguse (s.o
  33. juuni 1992) osas õigeid andmeid. 15.
  34. Vaidlusaluses äriühingus töötamist ei tule praegusel juhul asuda tuvastama võimalike tunnistajate ütlustega. Viimati märgitut põhjusel, et kaebaja tööle asumise aeg on võimalik tuvastada tööraamatu kande alusel ning tunnistajad ei saa anda ütlusi selle kohta, et äriühing oli asutatud varem kui
  35. mail
  36. Antud juhtumil ei saa tunnistajad tõendada ka seda, et 6
(8)3-23-803 vaidlusalune äriühing oleks enne asutamist sotsiaalmaksukohuslane (

§ 28lg 1).

ja registrisse kandmist olnud 15.

  1. Kuna tööraamatust on välja loetav algse kande tegemise aeg (s.o
  2. juuni 1992), siis saab tööraamatu alusel kaebaja töötamise aja alguse vaidlusaluses äriühingus tuvastada alates
  3. juunist
  4. Seetõttu puudub vajadus analüüsida, kas lisaks tööraamatule tulnuks kaebaja töötamise aja algust asuda tuvastada ka teiste tõenditega.
  5. Halduskohus asus seisukohale, et tööraamatu alusel ei olnud võimalik tõendada töösuhte lõppemist
  6. augustil
  7. Halduskohtu hinnangul pidi pärast töölepingu lõpetamise kannet tööandja volitatud isik kinnitama oma allkirjaga (määruse nr 7 p 4.1). Halduskohtu seisukoha kohaselt puudus kande juures pitser ja kande tegija allkiri.
  8. Õige pole halduskohtu tuvastatu, et tööraamatus puudub tööandja pitser. Töölt vabastamise kande kohta on löödud tööraamatusse The Baltic Indebendent pitser (vt dtl 49). Viimati märgitut pole ka SKA kahtluse alla seadnud.
  9. SKA toob välja, et kuigi kaebaja oli tööraamatu kande nr 15 kohaselt töölt vabastatud AS-st The Baltic Independent
  10. augustil 1997, siis puudus kandel viide dokumendile, mille alusel kanne tehti, ning selle väljaandmise kuupäev ja number. Ainuüksi viimati märgitu pole ringkonnakohtu hinnangul piisav järeldamaks, et kaebaja töösuhte lõppemise aega pole võimalik tuvastada. 18.
  11. Praegusel juhul on kaebaja tööle asumise aeg tööraamatu alusel tuvastatav (vt käesolev otsus, p 15 jj). Kui kaebaja on vaidlusaluses äriühingus tööd teinud, siis pole loogiline, et teda töölt ei vabastatud. 18.
  12. Tööraamatu kandes nr 15 on toodud vabastamise põhjus, milleks oli äriühingu omanike vahetus. SKA toob vaideotsuses välja, et e-äriregistri väljavõttest nähtub, et Baltic News Limited Eesti Filiaal registreeriti
  13. septembril
  14. Seega saab pidada usutavaks, et tööraamatusse kantud kanne „omanike vahetus“ oli kaebaja töösuhte lõpetamise aluseks
  15. augustil
  16. Seejuures nähtub tööraamatu kandest nr 16, et alates
  17. septembrist 1997 võeti kaebaja tööle Baltic News Ltd Eesti filiaalis büroojuhataja ametikohal (dtl 49). 18.
  18. Kaebaja on ringkonnakohtule esitanud X (SKA vaideotsuses esitatud andmete kohaselt vaidlusaluse äriühingu juhatuse esimees ja likvideerija) kirjaliku seletuse, milles märgitakse, et kaebaja oli vaidlusaluses äriühingus töötaja kuni
  19. augustini 1997 (dtl 80). Ringkonnakohus võtab viidatud dokumendi haldusasja materjalide juurde, kuna see on vajalik asja õigeks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). 18.
  20. Seega üksnes alusdokumendile viite puudumist ei tule käsitada sellise minetusena, mis välistaks praeguses asjas tööraamatu alusel töösuhte lõpetamise aja tuvastamise. Tööraamatu alusel, arvestades asjas kogutud teisi tõendeid kogumis, on võimalik tuvastada kaebaja vaidlusaluses äriühingus töösuhte lõppemise aeg, milleks oli
  21. august
  23. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osas, millega kohus jättis kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tuvastada kaebaja töötamine vaidlusaluses äriühingus
  24. juunist 1992 –
  25. augustini
  26. See periood tuleb lugeda kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. 7

(8)3-23-803
  1. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on seaduse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Teisi menetluskulusid pole ta kohtule väljamõistmiseks esitanud. Seega puuduvad asjas väljamõistetavad menetluskulud.
  2. Asendada avaldavas otsuses kaebaja nimi initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.