KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5246 Kohtuasi OS

) § 187 kohaselt. 5.

1. Maakohus eksis ka menetluskulude jaotamisel, kui jättis kohaldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg
2. Kostja teatas menetluse ajal (s.o 15.10.2024) kohtule, et ostja tasus 10.10.2024 hagejale 7868,75 eurot. Ostja on kostja faktilise kontrolli all olev isik. TsMS § 168 lg 4 mõttes on kolmanda isiku poolt kohustuse täitmine samaväärne kostja poolt kohustuse täitmisega. Hageja leiab, et nõue täideti hageja kohtusse pöördumise tulemusel. Hageja saavutas selle eesmärgi, milleks ta kohtusse pöördus. Vastustaja seisukoht
3. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
5. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud täies ulatuses. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust tervikuna.
6. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja, sõlmides hageja juhatuse liikmena 31.10.2022 lepingu, millega võõrandas hagejale kuuluva sõiduki, rikkus juhatuse liikme kohustusi ning põhjustas sellega hagejale kahju.
7. Pooled ei ole vaidlustanud siinse otsuse p-s 4.1 märgitud asjaolusid, mistõttu võtab ringkonnakohus need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi vaidluse lahendamisel aluseks.
8. Hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on

§ 187

lg 2 esimene lause, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. 12. Riigikohus on selgitanud, et

§ 187

lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt RKTKo 24.11.2015, 3-2-1-129-15, p 13):     juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (

§ 187lg 1, Ts

ÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (

§ 187lg 2 teine lause).

6 2-24-5246

1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Vastuseks apellatsioonkaebuse asjaomastele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Maakohus leidis õigesti, et leping, millega hageja võõrandas sõiduki ostjale, oli kehtiv. Lepingu näilikkust ei tingi see, et hageja raamatupidaja ei olnud lepingust teadlik, samuti see, et kostja hageja juhatuse liikmena ei esitanud lepingut teisele juhatuse liikmele vahetult pärast selle sõlmimist. Ringkonnakohtul ei ole alust eeldada, et lepingu sõlmimine paberkandjal väljendaks selle sõlmimist tagantjärele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et osanike võimalik kokkulepe hageja majandustegevuse lõpetamise ja vara jagamise kohta, ei omanud asja lahendamisel tähtsust, sh OÜ Jasitex arvete tasumisel. Hageja nõue ei seondu ega põhine osanike väidetaval kokkuleppel. Hageja esitas kostja vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõude, ning tõi rikkumisena esile hagejale ebasoodsatel tingimustel lepingu sõlmimise.
3. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tellis OÜ-lt Jasitex korduvalt õigusabiteenust. Maakohus ei ole seejuures tõendite hindamisel eksinud. OÜ Jasitex esitas arved kostjale (dtl 94–95, 100, 103, 106, 109–110), kes oli hageja juhatuse liige. Arved on adresseeritud hagejale (dtl 47–50). Maakohus on andnud hinnangu OÜ Jasitex arvetel kajastatud teenustele (dtl 425– 427, p 30 jj). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et osanike vahetust puudutav (arve nr 1912), nõude esitamisega juhatuse liikme vastu seotud nõupidamine jm ettevalmistus, samuti riigilõiv asjaomaselt hagilt (arved nr 2910 ja osaliselt 3028), hageja üldkoosoleku ettevalmistamisega seonduv (arved nr 2996 ja osaliselt 3028) kulu oli hageja kulu.

§ 170

lg 4 esimese lause kohaselt kannab osanike koosoleku korraldamise kulud osaühing. Ka ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et OÜ Jasitex on arvetel kajastatud teenused hagejale osutanud. OÜ Jasitex arvetel märgitud toimingud ei ole olemuselt sellised, mille saanuks välistada hageja väidetud osanike kokkulepe hageja tegevus lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tõendanud, et arved esitati hagejale ja seda arvete koostamise järel (dtl 94–96, 100–101, 103–104, 106–107, 109–111), vaatamata sellele, et arveid ei edastatud raamatupidajale. Maakohus on hageja väiteid otsuses ammendavalt käsitlenud.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja kohustuseks oli ka Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ teenuse eest tasumine. Asjaomane kinnisasi kuulus hagejale, hageja tellis eksperthinnangu (dtl 293) ja hageja oli ka Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ arve adressaadiks (dtl 120). Sellel, et hinnangu eesmärgiks oli turuväärtuse hindamine esitamiseks krediidiasutusele laenutagatiseks (dtl 295), ei ole olulist tähendust ning see ei muuda kinnisasja hindamisega seotud kulu kostja ega kolmanda isiku kuluks. Kinnisasja võõrandamiseks turuhinnaga käitub juhatuse liige korraliku ettevõtja hoolsusega, kui laseb kinnisasja turuväärtuse enne kindlaks teha.
2. Maakohus ei eksinud ka selles, kui leidis, et Smart Kindlustusmaakler AS-i teenuste eest tasumine oli hageja kohustus – tegemist oli hageja liisingulepingu alusel kasutatud sõiduki kindlustusega ja arve adressaadiks oli hageja (dtl 122). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et osanikel tuli nende kasutuses olevate autode eest maksta ise. Tunnistaja Galina Kulikova kinnitas, et sõidukid (sh kostja kasutuses olnud sõiduk) kuulus hagejale (dtl 349, ajamärk 00:22:41). Tunnistaja teadis, et osanikud olid otsustanud sõidukid võõrandada ning et vaidlusaluse sõiduki müügiga tegeles kostja. Tunnistaja ütlused ei kinnita aga osapoolte kokkulepet, et kostjal tuli kanda sõidukiga seotud kulud (sh kulu kindlustusele). See, et hageja talle väljastatud arvet ei tasunud, ei väljenda, et kostjal olnuks selle tasumise kohustus. 7 2-24-5246
3. Maakohus ei ole jätnud hindamata OÜ Gapert Grupp arve tasumisega seonduvat. Maakohus leidis otsuse p-s 31.3 (dtl 427), et hageja ei ole tõendanud mh seda, et hageja eest pidi intresse tasuma kostja. Jällegi on tegemist hagejale väljastatud arve (dtl 118) ja hageja kuluga, mille kostja kandis (dtl 117).
4. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus õigesti, et leping ei olnud näilik ja hageja sai sõiduki eest kohase vastusoorituse. Kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi ega hagejale kahju tekitanud.
5. Ringkonnakohtu hinnangul jaotas maakohus ka menetluskulud õigesti, kui jättis need tervikuna TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel hageja kanda. OÜ Fresh Room tasus hagejale 7868,75 eurot, täites vaidlusalust lepingut (dtl 45, p 2.4 ja dtl 387), mitte hageja kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet. Seega on täitmata TsMS § 168 lg-st 4 tulenev eeldus, mis võimaldaks jätta menetluskulud osaliselt kostja kanda – s.o kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seda, et OÜ Fresh Room oleks kostja kontrolli all olev isik, ei ole hageja tõendanud, mööndes seda ka ise (dtl 251, p 23.1 – „[...] hageja ei suuda menetluses tõendada, et Fresh Room on kostjaga seotud ühing [...]”).
6. Kokkuvõttes jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
9. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja ja selle täpsustuse järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1773,75 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 10,75 tundi, sh tutvumine apellatsioonkaebusega, apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine.
10. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
11. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 165 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära. (allkirjastatud digitaalselt) 8