KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuasja number 2-25-107970 Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2025, Jõhvi Kohtuasi L R hagi K S vastu elatise nõud

§ 96

ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. Kostja on sünnitõendi järgi hageja ema, kes ei ela hagejaga koos, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejale elatist.
2. Hageja nõuab elatist 250 eurot kuus alates hagi esitamisest. Hagi oli maksekäsu kiirmenetluses kohtule esitatud 15.03.
3. 6.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuna käesoleval juhul nõutakse elatist seadusega sätestatud miinimumsummast väiksemas 2

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise miinimumsumma.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks töövõimetu. Kostja on vaid märkinud, et ta on pikemat aega töötu. Töötamise registri väljavõtte kohaselt töötas K S viimati xxx alates 22.05.2024 kuni 03.07.
2. Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ning leidma endale töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Hagejale kuluvaks summaks kuus on märgitud 550 eurot. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimumsummast isegi väiksemas summas, siis ei ole kulusid vaja tõendada.
3. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks teine laps, kes elatise väljamõistmise korral miinimumsummas osutuks vähem kindlustatuks kui hageja. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja esindajal ja kostjal kokku kaks last, kellest üks on juba täisealine ning hageja elab isaga. Lisaks nähtub rahvastikuregistrist, et kostjal on veel üks alaealine laps. Maksekäsu kiirmenetluse raames esitas K S kohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, kus märkis, et tal on 2 alaealist last, kellest kumbki ei ela temaga. Seega puudub alus elatise vähendamiseks, kuna kostja ülalpidamisel ei ole last, kes jääks elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda. 10.

§ 100lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

1. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale elatist maksnud. Ta on kandnud hageja esindajale vaid lapsetoetuse summas 80 eurot. Alates 01.05.2025 kantakse lapsetoetus otse hageja esindaja kontole.
2. Eelneva pinnalt saab järeldada, et elatise väljamõistmine summas 250 eurot vastab lapse huvidele, kostja ei ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis õigustaks elatise vähendamist. Töötu staatus ei ole antud juhul põhjendatud asjaoluks.
3. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et vanem peab lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma sissetuleku, vajadusel müüma endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks.
4. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3