← Eesti

2-25-3905/16

Obsah (9)§ 187§ 5§ 230§ 438§ 461§ 173§ 174§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Kohtujurist Mailis Tõõtsu Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2025, Viljandi Tsiviilasja number 2-25-3905 Tsiviilasi M

§ 187lg 6).

Asjaolud

  1. M.Q esitas 12.03.2025 hagiavalduse S.P vastu elatise nõudes. 1.1 Hagiavalduse kohaselt hageja elab koos emaga ning kostja hagejale vabatahtlikult elatist ei tasu. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 1.01.2024 miinimummääras.
  2. Kostja hagiavaldusega ei nõustunud. Kostja avaldas, et tema majanduslik olukord ei võimalda elatist tasuda. Samuti selgitas kostja, et sai elatist maksta viimati detsembris
  3. Tõendeid kostja ei esitanud.
  4. Kohus on käesolevas menetluses korraldanud kohtuistungi 9.06.
  5. Kostja kohale ei ilmunud. Hageja taotles tsiviilasja sisulist läbivaatamist ning jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kohus selgitas, et elatise nõude saab esitada tagasiulatuvalt aasta kohta alates hagiavalduse esitamisest ehk alates 12.03.
  6. Ühtlasi selgitas kohus, et kui kostja on osaliselt elatist tasunud, siis see summa tuleb tagasiulatuvalt väljamõistetavast elatist maha arvestada. Hageja lubas esitada konto väljavõtted tõendamaks kostja tehtud elatise makseid. Kohtuotsuse põhjendused
  7. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. 5.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 6. Hagi on esitatud alaealise lapse isa vastu elatise väljamõistmise nõudes miinimummääras, mis kohtuotsuse tegemise ajal on käesolevas tsviilasjas arvestamisele kuuluvatel asjaoludel 2

(4)268,53 eurot kuus. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele elatise andmist reguleerivad sätted. PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
  1. Kohus tuvastas rahavastikuregistri alusel, et kostja S.P on alaealise lapse M.Q isa, kellel on ülaltoodud sätete alusel põlvnemissuhtest tulenevalt kohustus pidada oma alaealist last üleval. Hageja seaduslik esindaja (ema) V.R on kohtule kinnitanud, et kostja (lapse isa) nendega koos ei ela ning kostja ei ole kohtule ka vastupidist väitnud. Kostja on perioodil 12.03.2024 – 12.06.2025 maksnud hagejale elatist kokku summas 150 eurot (11.09.2024 summas 70 eurot ning
  2. detsember 2024 summas 80 eurot)(dtl 26). Elatise nõue on esitatud alates 12.03.
  4. Alates 01.01.
  5. a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  6. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  7. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Elatise täpse summa arvestamiseks PKS § 101 toodud nõuetest lähtuvalt on võimalik kasutada Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatorit.
  8. Käesoleval juhul soovib hageja elatise väljamõistmist miinimummääras ehk kohtuotsuse tegemise ajal 268,53 eurot kuus. Kostja on avaldanud, et tal ei ole võimalik üldse elatist tasuda kuna on töötu. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hindama, kas esineb alus elatise vähendamiseks.
  9. Kostja S.P toetub asjaolule, et ta on töötu. Tõendeid kostja ei esitanud, samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile.
  10. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus 3
(4)vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  1. Kuna kostja ei esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma, siis kohtu hinnangul ei esine mõjuvaid põhjuseid väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatava miinimummäära.
  2. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas miinimummääras. Elatist indekseeritakse iga-aastaselt.
  3. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
  4. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud alates hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, nõuab hageja tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõude puhul on kohus arvestanud kostja poolt tasutud 150 eurot.
  5. Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva elatise nõude kuna kostja ei esitanud kohtule tõendeid, mis annaks alust nõuet vähendada või rahuldamata jätta.
  6. Kohus selgitab pooltele, et kohtulahend tuleb täita 30 päeva jooksul arvates selle jõustumisest (

§ 461lg 2).

Kohus soovitab aga pooltel leppida kokku mõistlikus graafikus tagasiulatuva elatise ja menetluse ajal tasumata elatise tasumiseks, vältimaks täiendavaid kulusid seoses täitemenetlusega. 18. Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 20.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. 21.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.