Arvestades menetluslike asjaolusid ei ole võimalik kostjalt I menetluskulusid välja mõista
Käesoleval juhul on kostjalt I menetluskulude väljanõudmine äärmiselt ebaõiglane, kuna tema on võlgnevuse ära tasunud vabatahtlikult, pakkunud kompromissi, ja tasus rahasumma hagejale mis oli pakutudki kompromissiga, hageja rikkus kostja I ees VÕS § 114 lg.1 ega andud kostjale I mõistlikku tähtaega kohtuväliselt võlgnevust tasuda. Kostja II J A on seisukohal, et temalt ei saa menetluskulusid välja nõuda. Kostja II on kogu menetluse käigus selgitanud, et tema vastu sellisel viisil ja kujul esitatud hagi ei ole võimalik rahuldada, sest hagejal puudus seaduslik alus esitada nõudeid kostjale II kuuluva vara suhtes. Kostja II ei vastuta hagis toodud asjaolude pinnalt tekkinud võlgnevuse eest. Kuna hagi oli kostja II osas selgelt ebakorrektne ja motiveerimata, siis sellest johtuvalt ei olegi võimalik kostjalt II menetluskulusid välja nõuda. Samuti ei saa nõuda kostjalt II menetluskulusid sellel põhjusel, et kostja II ei ole võlgnik. Kostja II oli kaasatud menetlusse vaid sellel põhjusel, et ta on võlgniku abikaasa, kuid aga ainuüksi sellepärast ei ole temalt võimalik menetluskulusid välja nõuda. Kuna kostja II vastu esitatud hagi ei olnud nagunii võimalik rahuldada, siis ei saa ka menetluskulusid temalt välja nõuda. Haginõue kostja II vastu oli ilmselgelt perspektiivitu ja ilmselgelt ei oleks olnud kohtul võimalik seda rahuldada, sest seadus ei anna hagejale kaitset sellisel viisil nagu tema on seda taotlenud enda hagiavalduses. Kostja II ei ole kuidagi seotud võlgnevusega ja seega ei pea vastutama menetluskulude eest. Arvestades menetluslike asjaolusid ei ole võimalik kostjalt II menetluskulusid välja mõista
Käesoleval juhul on kostjalt II menetluskulude väljanõudmine on äärmiselt ebaõiglane, kuna tema võlgnevuse eest ei vastuta ega pole võlgnevusega seotud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lõike 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi 3 8.
lõike 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Loobuda on võimalik kuni asja kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (
16.05.2024. a loobus avaldaja avaldusest. 9.
lg 2 kohaselt, asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada 10. Kohus võtab loobumise vastu. Loobumine ei ole vastuolus seadusega. 11.
lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 12. Kostjate kanda jäävad hageja menetluskulud 2 520 eurot kooskõlas
§-ga 168 lõikega 5, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 13. Kohus ei nõustu kostjate esindaja vastuväidetega sealhulgas, et hagi esitamine oli ennatlik ja kosta I ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks ning kostja II ei vastuta hagis toodud asjaolude pinnalt tekkinud võlgnevuse eest. Kostja II ei vastuta võlgnevuse eest, kuid ühisvara jagamise nõudes on kostja II kostjaks. Hagi eesmärgiks oli ühisvara jagamine ning ühisvara jagamise nõudes on nad mõlemad võrdsed kostjad. Kohus selgitab, et ühisvara jagamise nõuet ei saa menetleda teise ühisvara omanikuta, seega ei saa kohus nõustuda väitega et kostja II oli alusetult kaasatud menetlusse. Hageja esitas kostjate vastu ühisvara jagamise nõude. Ühisvara jagamise nõude aluseks oli asjaolu, et kostja 1 lahusvarast ei olnud võimalik nõuet rahuldada, hageja ei pidanud andma võlgnikule täiendavat tähtaega, sest täitedokumentideks olid jõustunud kohtulahendid. 14.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale 210 eurot tasutud riigilõivust. Tulenevalt
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
/ allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4 Osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2025 kohtumäärusega. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.