Obsah (4)
§ 124§ 152§ 43§ 175KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Määruse tegemise aeg ja koht 16.06.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1450 Haldusasi X. Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu lapsetoetu
) § 152 lõike 1 punkti 2 alusel menetluse vastavalt
§ 124lõikele 2.
Viidatud sätte kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
- Kui kaebaja on haldusorganile kahju hüvitamise taotluse esitanud ja haldusorgan on selle lahendanud, siis tuleb kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2).
- Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et kaebus on esitatud kaebetähtaja ületamisega. Kaebajal tulnuks kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul SKA 07.08.2023 otsuse kättesaamisest ning 30 päeva jooksul SKA 05.07.2024 otsuse kättesaamisest. Kaebaja esitas vastuseks käiguta jätmise määrusele tähtaja ennistamise taotlused, mille kohtus lahendab alljärgnevalt. SKA 07.08.2023 otsus perehüvitise mittemääramise kohta
- SKA 07.08.2023 otsuse puhul olid täidetud kõik HMS § 55–57 sätestatud vorminõuded, sh sisaldus selles vaidlustamisviide. Haldusakt on pealkirjastatud „Perehüvitiste mittemääramine“, millest saab selgelt järeldada, et dokumendil on isiku õiguseid reguleeriv toime (vrd HMS § 51). Otsuse resolutiivosa – „me ei määra Teile tagasiulatuvalt lasterikka pere toetust laste D. D (isikukood xxxxxxxxxxx), Y. Y (isikukood xxxxxxxxxxx) B. B (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Q. Q (isikukood xxxxxxxxxxx) kasvatamiseks“ – on ülejäänud tekstist selgelt eristatav ja üheselt mõistetav otsusena. Sellele, et tegu pole tavalise kirjaliku vastusega, viitab dokumendi lõpus sisalduv vaidlustamisviide.
- Vaidlustamisviite tähelepanuta jätmine on praegusel juhul kohtu hinnangul kaebaja poolne hooletus, millega ei saa vabandada kaebetähtaja ületamist (RKHKm 01.10.2002 nr 3-3-1-5702, p 19). Seetõttu ei ennista kohus kaebetähtaega 07.08.2023 otsuse puhul. SKA 05.07.2024 kahjunõude rahuldamata jätmine
- Kaebaja halduskohtule esitatud kahjunõue (dtl 10 jj) kattub SKA-le 13.06.2024 esitatud (dtl 46) kahjunõudes perioodi ja hüvitatava kahju ulatuse osas (dtl 46 jj).
- SKA 05.07.2024 otsus sisaldab endas vormiviga – puudub vaidlustamisviide. HMS § 57 lõike 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. 3
(4)- Samas on SKA vastuses sisust, sh viimasest lausest – „Eeltoodud põhjendustel on Sotsiaalkindlustusameti tegevus õiguspärane ja seega ei ole Sotsiaalkindlustusamet õigusvastase tegevusega rikkunud Teie õigusi ega tekitanud Teile oma tegevusega kahju“ – üheselt välja loetav, et SKA on sisuliselt jätnud rahuldamata kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks. Arvestades, et kaebaja pöördus kahjunõudega halduskohtu poole, oli see ka kaebajale arusaadav.
- Kohtu hinnangul pidi kaebajale, eriti pärast pikaajalist kirjavahetust SKAga, tekkima arusaam, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise korral ei saa seda otsust edasi kaevata määramatult pika aja jooksul (RKHKm 01.10.2002 nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 nr 3-3-1-75-08, p 17). Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset õigusabi või pöörduma kohtu poole.
- Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa kaebaja siiski tugineda kogenematusele. Kaebaja on olnud kirjavahetuses SKA-ga, millest nähtub, et kaebaja mõistab piisavalt hästi haldusmenetlusega seotud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. Muuhulgas saab kaebaja piisavaid teadmisi järeldada sellest, et SKA-le 13.06.2024 esitatud kahjunõudes on selgesõnalised viited riigivastutuse seadusele.
- Kui aga siiski jaatada kaebaja õigusteadmiste ebapiisavust, on oluline, et kaebus on halduskohtule esitatud 15.05.2025 ehk 10 kuud ja 10 päeva pärast 05.07.2024 vastuse saamist. Seega on kaebetähtaeg ületatud enam kui 9 kuud, mida kohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks. Kohtule ei nähtu põhjust, miks oli põhjendatud sedavõrd pikk tähtaja möödalaskmine. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Kui kaebuse esitamise tähtaegades oli kaebaja jaoks ebaselgus, tulnuks kaebajal viivituseta otsida õigusteadmistega isiku abi või pöörduda kohtu poole. Ka ennistamise taotluses (dtl 75-76) on toodud vaid üldsõnaline viide haldusakti vormiveale, mitte pole selgitatud, kuidas see takistas kohtusse pöördumist 9 kuu vältel. Kaebetähtaega ennistamist ei saa õigustada ainuüksi asjaolu, et vaidlus on kaebaja jaoks oluline. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Seetõttu jääb ka 05.07.2024 otsuse puhul kaebetähtaeg ennistamata. Kokkuvõte
- Kohus jätab ennistamata mõlema otsuse vaidlustamistähtajad. Kaebus on seega tervikuna esitatud tähtaega ületades. Seega lõpetab kohus menetluse
§ 152lõike 1 punkti 2 ja § 124 lõike 2 alusel.
16. Võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (
§-d 101, 108 ja 109). 17. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamine võtab kaebajalt õiguse pöörduda halduskohtusse sama nõudega samal alusel, kui menetluse lõpetamise määrus on jõustunud (
§ 43lg 1 p 2).
18. Määruse avalikustamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid tähemärgiga (
§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)