← Eesti

2-25-8218/13

Obsah (9)§ 1§ 31§ 86§ 36§ 2§ 33§ 44§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-25-8218 Tsiviilasi X maksejõuetusavaldus Menetlusosalised esindajad M

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Usaldusisiku aruandest tuleneb, et X maksustatavat tulu ei saa, talle teeb väljamakseid Eesti Töötukassa töövõimetoetusena. X omab pensioniregistri II samba pensionikontot nr xxxxxxx, millel osakuid ei ole. Osakute eest on raha välja võetud 31.10.2022.a. X ei ole liitunud pensinifondide III sambaga. X ei oma ja ei ole omanud kinnisasju ega sõidukeid. Korter, kus X elab (xxx), kuulub Qle (ik XXX). X abikaasa Y omab 100 %-list osalust OÜ-s YYY (r.k xxxxx) osakapitali suurusega 100 eurot, asutatud 13.11.2024.a. Äriühing ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet, Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrist nähtub, et osaühingu maksustatav käive oli 462,40 eurot. Kuna Xl ja Yl on ühisvara, siis on osa näol tegemist ühisvaraga, millest hinnanguliselt 50 eurot kuulub Xle. Kuna osa jagamine kaheks osaks ja/või ühisvara jagamine on ilmselt kulukam kui jagamise tulemina tekkiv vara, siis kõike kogumis hinnates leiab usaldusisik, et ½ osa näol ei ole tegemist sellise varaga, mille müügist saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik 1/2 osaga kui varaga ka oma lõppjäreldustes. Tulenevalt eeltoodust Xl usaldusisikule teadaolevat likviidset vara ei ole. Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 2 kohaselt koostatud vara ja võlanimekirjas ning mis on lisatud käesolevale aruandele. Nimekirjal puudub X digiallkiri, kuna X teatas, et tal ei ole arvutit. Lisaks nõuete nimekirjas kajastatule on Xl ka jooksev kohustus Elisa Eesti AS-i ees. E-vastuse koostamise ajaks ei olnud veel jooksva arve tasumise tähtaeg saabunud, kuid see asjaolu ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. X on oma maksejõuetusavalduses kohustusena märkinud ka Creditstar Estonia OÜ nõuet summas 430,31 eurot ja Inbank AS nõuet summas 65,58 eurot. Creditstar Estonia OÜ teatas 02.07.2025.a e-kirjaga usaldusisikule, et nende 3

(7)eelnevad nõuded on tasutud. Inbank AS ei ole vaatamata mitmele meeldetuletusele usaldusisiku järelepärimisele vastanud. Kas Inbank AS-l on nõue X vastu ja kui on, siis millises summas, tuleb väljaselgitada võimaliku pankrotimenetluse käigus. Nõude olemasolu ja võimalik suurus ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. Tulenevalt eeltoodust on usaldusisikule teadaolevad X kohustused kokku on vähemalt 15286,66 eurot. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et X on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Usaldusisik on seisukohal, et X jaoks on parim viis menetluse jätkamiseks pankrotimenetlus koos kohustustest vaastamise menetlusega. Esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Võlgniku maksejõuetusavalduse ning usaldusisiku päringutele saabunud vastuste ja neist tuvastatud asjaolude pinnalt asub usaldusisik seisukohale, et võlgniku puhul on täidetud FIMS §-s 18 lg 2 p 2 ja FIMS § 47 sätetatud eeldused. Usaldusisik toetab võlgniku maksejõuetusavalduse taotlust kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Kohus loeb seega tuvastatuks, et X on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt

§ 31lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja.

Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

§ 86

lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku

§ 86

lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul andma vanne.

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti 4

(7)väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Ly Müürsoo täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Kohtu selgitused:  Tulenevalt

§ 36lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul.

Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.  Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (

§ 2

).  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). 5

(7) Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Tulenevalt

§ 33

lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti

§ 44

lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Usaldusisik on kohtule teatanud, et on arvestanud oma töötasu kokku 8,5 tunni eest, tunnihinnaks 145,00 eurot. Seega on usaldusisiku tasu kokku 1232,50 eurot, millele lisandub käibemaks 295,80 eurot, kokku seega 1528,60 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Usaldusisik palub välja mõista OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXXXXXX Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 1232,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24 % summas 295,80 eurot, kokku 1528,60 eurot. Anda Xle menetlusabi ja mõista välja usaldusisiku tasust 886 eurot, millele lisandub käibemaks 24 % summas 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot menetlusabina riigi vahenditest. Vabastada X usaldusisiku tasu kokku summas 1098,62 eurot koos käibemaksuga riigile hüvitamise kohustusest. Usaldusisiku tasust 429,96 eurot koos käibemaksuga jätta X kanda. 6

(7)Kohus leiab, et usaldusisiku taotlus on põhjendatud, kohus määrab usaldusisiku tasuks 1528,60 eurot (sh käibemaks).

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025 aastal on kuupalga alammääraks 886 eurot.

§ 23

lg 5 1 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. TsMS § 183 lg 2 kohaselt on maksimaalseks usaldusisiku tasu suuruseks kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni üks kuutasu alammäär, milline käesoleval ajal on 886 eurot. Kohus kuulutab võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse. Kuna võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta, tuleb võlgnikule anda menetlusabi, kuid vastavalt eelpooltoodule selliselt, et anda Xle menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 695,64 eurot (8,5 töötundi x 66=561+24%=695,64 (käibemaksuga). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXXXXXX Swedbank AS-s). Ülejäänud tasu 832, 96 eurot (käibemaksuga) jätta X kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.