Obsah (4)

§ 30§ 123§ 24§ 132

Väärteoasi nr 4-25-825 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2025. a, Tartu Väärteoasja number 4-25-825 (2780,25,002409) Kohtunik Marina Ninaste Vä

) § 132 p-st 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada Roman Bukhteevi kaebus osaliselt.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
3. veebruari
4. a otsus väärteoasjas nr 2780,25,002409 ja lõpetada väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

1. Edastada kohtuotsus Roman Bukhteevile ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
3. veebruaril 2025 tegi kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuur kiirmenetluses otsuse, millega karistas Roman Bukhteevit liiklusseaduse (LS) § 249 lg 2 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 560 eurot.
4. Otsuse kohaselt juhtis R. Bukhteev mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ta kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu
5. jaanuaril 2025 kell 06.30 kehtestatud 11 tunni pikkuse asemel üle 2 tunni lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus
6. jaanuaril 2025 kell 22.20 kuni
7. jaanuar 2025 kell 06.30 oli 8 tundi ja 10 minutit. Samuti 24 tunni jooksul pärast iganädalase puhkeperioodi lõppu
8. jaanuaril 2025 kell 07.30 kehtestatud 11 tunni asemel puhkas ta üle 2 tunni lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus
9. jaanuaril 2025 kell 23.09 kuni
10. jaanuar 2025 kell 07.30 oli 8 tundi ja 21 minutit. Puhkeperioodi ei kasutanud ka kehtestatud korras kahes osas. Sellega rikkus R. Bukhteev LS § 130 lg-t 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 8 lg-t
13. märtsil 2025 esitas R. Bukhteev kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes PPA otsuse tühistamist. Kaebaja selgitab, et teda kinni pidades toimus suhtlus eesti keeles, kuid ta ei saanud sellest aru. Tema emakeel on vene keel. Tal ei lubatud võtta sõidukist prille. Protokolli koostamise ajal kasutas ta sõidukit Scania S500 reg-nr XXX XXX, aga väidetav rikkumine toimus hoopis sõidukiga Scania R450 reg-nr XXX XXX, mida on näha ka sõidumeeriku väljatrükkidelt. Kaebaja on lisanud sõidumeeriku väljatrükid ja leiab, et sealt nähtuvad puhkeaegade pikkused erinevad vaidlustatud otsuses märgitust. Samuti on ta lisanud dokumendid Kapellskär-Naantali praami reaalsete väljumisaegade kohta 13.–
14. jaanuaril 2025, millega toimetati teda koos sõidukiga Rootsist Soome.
16. mai
17. a kohtuistungil jäi R. Bukhteev kaebuse juurde. Planeeritud puhkeaeg lükkus edasi, sest praamid hilinesid ja tema seisis järjekorras. Hetkel ta ei tööta, mistõttu on rahatrahvi tasumine raskendatud.
18. Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumised on toime pandud ja kaebus tuleks jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht 6.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohtu hinnangul on puhkeaja nõuete rikkumised aset leidnud. See nähtub väärteoasja materjalides olevatest nädalagraafikutest ehk TachoScan väljatrükkidest. Samuti nähtub see ka R. Bukhteevi esitatud digimeeriku väljatrükkidest. Vahe kellaaegades tuleneb sellest, et TachoScan väljatrükil on nähtav kellaaeg UTC+2 ehk Eesti ajaarvestus, digimeeriku väljatrükkidel aga universaalne maailma aeg ehk UTC (Universal Time Coordinated). Muus osas on TachoScan ja digimeeriku väljatrükid omavahel haakuvad. 2
2. LS § 130 lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 (edaspidi määrus nr 561/2006), mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/
4. Vaidlust ei ole, et R. Bukhteev juhtis 6.–
5. jaanuaril ja 13.–
6. jaanuaril 2025 sõidukit, milles oli kohustuslik kasutada sõidumeerikut. Tegemist oli veose veoks kasutatava üle 3500-kilogrammise täismassiga sõidukiga. Et vaidlustatud otsuses on sõidukiks märgitud Scania S500 reg-nr XXX XXX ehk sõiduk, mille juhtimiselt R. Bukhteev kinni peeti, kuid 6.–
7. jaanuaril ja 13.–
8. jaanuaril 2025 juhtis ta tegelikult sõidukit registreerimisnumbriga XXX XXX, ei oma asjas määravat tähtsust, sest mõlema sõiduki juhtimisel oli kohustuslik kasutada sõidumeerikut. Töö- ja puhkeaja nõuded kehtivad juhipõhiselt, mitte sõiduki põhiselt.
9. Määruse nr 561/2006 art 19 lg 2 kohaselt võimaldab liikmesriik asjaomastel ametiasutustel määrata sanktsioon veoettevõtjale ja/või sõidukijuhile sama määruse rikkumise eest, mis tuvastati liikmesriigi territooriumil, kui nimetatud rikkumise eest ei ole veel sanktsiooni määratud, seda ka juhul, kui rikkumine pandi toime mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil. Asja materjalidest ei nähtu, et R. Bukhteevit oleks etteheite sisuks olevate rikkumiste eest juba karistatud.
10. Määruse nr 561/2006 art 8 lg 2 sätestab, et 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24-tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks.
11. Kaebaja väidab, et
12. jaanuaril ja
13. jaanuaril 2025 väljusid praamid ettenähtust hiljem, tal ei olnud võimalik praami järjekorras puhata ja seetõttu lükkuski praamile minek ja puhkeaeg edasi. 6.–
14. jaanuari
15. a rikkumine
16. TachoScan väljatrükilt nähtuvalt algas R. Bukhteevi tööpäev
17. jaanuaril 2025 kell 06.
18. Tema puhkeaeg algas TachoScan väljatrüki kohaselt
19. jaanuaril 2025 kell 22.
20. 24 tundi tööpäeva algusest sai täis
21. jaanuaril 2025 kell 06.30, mis hetkeks oli puhkeaeg kestnud seega 8 tundi ja 10 minutit. R. Bukhteevi kohtuistungil antud ütluste kohaselt pidi praam
22. jaanuaril 2025 väljuma kell 22.
23. Tema ütluste kohaselt venis laeva peale minek tund aega pikemaks, sest muidu nad lõpetavad 21.30, kui praam peaks väljuma kell 22.
24. Samuti haakub see TachoScan väljatrükiga, mille kohaselt alustas R. Bukhteev puhkeaega
25. jaanuaril 2025 kell 22.
26. Teisisõnu oli tal võimalik alustada puhkust pärast seda, kui ta oli oma sõidukiga laevale jõudnud. 3
27. Kaebaja esitas kohtule DFDS Eesti filiaali
28. veebruari
29. a vastuse, mille kohaselt väljus
30. jaanuaril 2025 praam liinil Paldiski-Kapellskär kell 22.
31. See on kooskõlas kaebaja kohtuistungil antud ütlustega, et
32. jaanuaril 2025 ei väljunud praam mitte 22.00, vaid hiljem ja laevale minek venis tund aega pikemaks. Seega kui praamile minek olnuks plaanipärane, saanuks ta alustada enda puhkeaega umbes tunni võrra varem.
33. Kui R. Bukhteev oleks alustanud puhkeaega
34. jaanuaril 2025 tunni võrra varem, s.o TachoScanilt nähtuva kella 22.20 asemel 21.20, oleks tema puhkeaeg esimese 24 tunni sees olnud 9 tundi ja 10 minutit. Seega oleks ta puhanud 24 tunni sees lühendatud puhkeperioodi jagu. Kohtuväline menetleja viitas õigesti, et laevale minekuks puhkeaja katkestamise erand 9-tunnise lühendatud ööpäevase puhkeperioodi puhul ei kehti. Kui R. Bukhteev oleks aga esimese 24 tunni sees puhanud 9 tundi järjest, ei tõusetukski küsimust puhkeaja katkestamise vajadusest. Siis oleks tegemist lühendatud/vähendatud ööpäevase puhkeperioodiga (ingl reduced daily rest periood) (vt ka kohtuotsuse p 20). Seega saab R. Bukhteevile ette heita, et ta puhkas nõutavast vähem 50 minutit. Kohtu hinnangul on tõendatud, et see oli tingitud praami hilinemisest. Tõendatud on see R. Bukhteevi ütlustega, mis on muude tõenditega kooskõlas. (Vähemalt esialgu ei vaidlustanud fakti, et praam hilines, kohtuistungil ka kohtuväline menetleja.) 13.–
35. jaanuari
36. a rikkumine
37. TachoScan väljatrükkide kohaselt algas R. Bukhteevi tööpäev
38. jaanuaril 2025 kell 07.
39. Tema puhkeaeg hakkas kell 23.09 ja 24 tundi tööpäeva algusest sai
40. jaanuaril 2025 kell 07.
41. Seega saab 24 tunni sisse jääva puhkeaja kestuseks lugeda 8 tundi ja 21 minutit.
42. R. Bukhteev andis kohtuistungil ütluseid, et praam Rootsist Soome
43. jaanuaril vastu
44. jaanuari pidi väljuma kell 21.45, kuid väljus kell 01.
45. Oma väidete kinnituseks on ta esitanud Finnlines Plc
46. veebruari
47. a vastuse, mille kohaselt oli värava plaanipärane sulgemisaeg
48. jaanuaril 2025 kell 21.
49. Tegelik laadimiseaeg algas umbes kell 23.
50. Seega pidanuks R. Bukhteev plaanipäraselt alustama oma puhkeaega varem, kui see on TachoScanilt nähtuv kell 23.
52. Samas on R. Bukhteevi kohtuistungil antud ütlused mõneti vastuolus tema poolt esitatud tõendiga praami väljumisaja osas. Tema ütluste kohaselt väljus praam 13.–
53. jaanuari
54. a öösel kell 01.00, kuid tema esitatud dokumendi kohaselt väljus praam kell 04.19 öösel. See asjaolu – kas ses osas eksis kohtuistungil R. Bukhteev või tegi vastuses vea Finnlines Plc, ei oma aga asjas määravat tähtsust. Nii menetlusaluse isiku kui tema esitatud Finnlines Plc vastused haakuvad selles, et praam väljus ettenähtust rohkem kui ühe tunni võrra hiljem.
55. Rikkumine on samas ka siin tuvastatav. R. Bukhteev puhkas eeltoodud ajavahemikus vaid 8 tundi 21 minutit. Samas saab ka siin talle ette heita rikkumist 39-minutit lühema puhkeaja puhkamises.
56. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et R. Bukhteev ei oleks tohtinud võtta lühendatud puhkeperioodi. Tõsi, parvlaevadele minekuks sätestatud erand, et puhkeperioodi võib katkestada, lühendatud puhkeperioodi puhul ei kohaldu (see nähtub määruse art 9 lg-st 1). Samas sätestab määruse nr 561/2006 art 8 lg 4, et juht tohib kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi. 4 Artikkel 4 punkti g kohaselt on lühendatud ööpäevane puhkeperiood vähemalt 9-tunnine, kuid lühem kui 11-tunnine puhkeperiood. TachoScani väljatrükilt ei nähtu, et R. Bukhteevil oleks eelnevalt juba kolm lühendatud ööpäevast puhkeperioodi võetud. Seega pidanuks tal nõuetekohaseks puhkamiseks olema 24 tunni sees kas regulaarne ööpäevane puhkeperiood (11 tundi või 3+9 tundi) või lühendatud ööpäevane puhkeperiood (9 tundi). Kuna tema puhkas esimese etteheite sisuks oleval perioodil 8 tundi ja 10 minutit ning teise etteheite sisuks oleval perioodil korral 8 tundi 21 minutit, saab talle ette heita puhkeaja nõuete rikkumist vähem kui 2 tundi ehk kvalifitseerida tegu LS § 249 lg 1 järgi. (Etteheidet, et tal oleks iganädalaste puhkeperioodide vahel ettenähtust rohkem lühendatud ööpäevaseid puhkeperioode, talle tehtud ei ole). Subjektiivne koosseis
57. R. Bukhteevi rikkumised on toime pandud hooletusest (KarS § 18 lg 3). Talle ei olnud praami hilinemine eelnevalt teada ja seetõttu ei teadnud ta ka, et peab kauem tööd tegema ja saab puhkamist alustada hiljem. Samas saanuks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oma töö- ja puhkeaega planeerides teatud ulatuses praamiliikluse nihkeid arvestada. Juht peab kavandama oma tööpäeva nii, et tal oleks võimalik töö- ja puhkeaja nõudeid järgida. Võttes arvesse, et praamid võivad hilineda või nende sõiduajad muutuda (ja hetkel on see suhteliselt lühikese aja jooksul aset leidnud juba kahel korral), tuleb kutselisel sõidukijuhil seda silmas pidada.
58. Seega on kohtu hinnangul R. Bukhteevi rikkumised kvalifitseeritavad LS § 249 lg 1 järgi. Viidatud sätte järgi on väärteona karistatav kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamine mootorsõidukijuhi poolt. Menetluslikud etteheited
59. Kohus ei tuvastanud rikkumisi seoses tõlke tagamata jätmisega kohtuvälises menetluses.

§ 24

lg 2 sätestab, et tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Kohtuvälises menetluses koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on isiku käsikirjaline märge, et tõlki ei ole vaja. Sellega haakuvad ka tunnistaja ütlused, et kohapeal saadi tõlgita hakkama. Lisaks märgib kohus, et tõlk oli olemas kohtumenetluses ja isiku õigused said siis ses osas igal juhul tagatud.

1. Seoses R. Bukhteevi väitega, et talle ei võimaldatud kiirmenetluse otsusega tutvumiseks prille, märgib kohus, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, sest tunnistaja kohtuistungil seda ei kinnitanud. Kohus järeldab, et tegemist võis olla teineteisest möödarääkimisega. Samas ei ole ka sellel väärteoasja lahendamisel määravat tähtsust, sest kohus kontrollib väärteoasjas esitatud kaebuse lahendamisel kõiki vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid ja tõendeid ning kohtumenetluses olid R. Bukhteevi õigused tagatud. Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel
2. Samas on kohtu hinnangul võimalik väärteomenetlus lõpetada R. Bukhteevit karistamata

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Kohtupraktikas ollakse järjekindlalt arvamusel, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas 4-18-5832, p 28). 5 Kohtuvälise menetleja otsusega karistati R. Bukhteevit LS § 249 lg 2 alusel rahatrahviga, mille suurus jääb alla sanktsiooni keskmise määra – täpsemalt vastab määratud rahatrahvi suurus sanktsiooni raskusest umbes ühele kolmandikule. Seega ei ole tema süüd suureks hinnatud juba kohtuvälises menetluses. Kohus leidis, et R. Bukhteevi rikkumised vastavad kohtuvälise menetleja otsuses märgitust kergemale kvalifikatsioonile ehk LS § 249 lg-le
4. R. Bukhteevi süü ei ole suur. Puhkeaja nõudeid rikuti mitte suurel määral – mõlemal korral oli puhkeaja rikkumine alla ühe tunni pikkune. (LS § 249 eristab puhkeaja rikkumisi, mis on alla või üle kahe tunni pikkused.) Puhkus jätkus tegelikult ka eelviidatud 8 tunni 10 minuti ja 8 tunni 21 minuti möödumisel ehk R. Bukhteev ei asunud pärast seda tööd tegema, vaid puhkas edasi. On tõendatud, et rikkumised on toime pandud praamide väljumise hilinemiste tõttu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
5. R. Bukhteevil on küll üks kehtiv väärteokaristus liiklusseaduse rikkumise eest, kuid tegemist ei ole samalaadse rikkumisega. Et ta oleks varem rikkunud töö- ja puhkeaja nõudeid, materjalidest ei nähtu. Seega ei ole tema karistamine vajalik ka eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes ehk teisisõnu puudub väärteomenetluse jätkamiseks ja R. Bukhteevi karistamiseks avalik menetlushuvi. Tähelepanu tema rikkumistele on pööratud juba väärteoasja menetlusega. 28.

§ 132

p 3 sätestab, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse sama seadustiku

§-s 29 või §-s 30 sätestatud alusel. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus väärteomenetluse, tühistades vaidlustatud otsuse ja rahuldades menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 6