1-17-8908/31

1-17-8908 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.08.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-8908 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid K.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu K.T (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 21.08.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada K.T karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumsiest, millest esimeseks 1 (üheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla LääneHarju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada K.T katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada K.T suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 1 (üks) kuu alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
6. K.T-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. K.T vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, K.T-le ja Maanteeametile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 01.07.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 23.09.
9. a kohtuotsusega tunnistati K.T süüdi KarS § 424 järgi ning KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Vastavalt KarS §-le 69 asendati süüdimõistetule mõistetud vangistus 475 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat ning selle aja jooksul oli isik kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2,5 sätestatud lisakohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti K.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Harju Maakohtu 18.12.
10. a kohtumäärusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele K.T-le Harju Maakohtu 23.09.
11. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 03.12.
12. a ja lõpp on 28.01.
13. a. K.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub , et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral, mõlemad mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegusid sooritab impulsiivselt, soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Ühel korral on isik määratud kriminaalhooldusele ning karistus pöörati täitmisele. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, probleeme ei ole esinenud. Alates 07.05.2019 osaleb tööhõives. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on püsiva elukohaga, mis kuulub kinnipeetavale. Eluhoone on 2-korruseline ning elamistingimused on head. Samal aadressil elavad ka kinnipeetava eksabikaasa, tütar ja tütre elukaaslane. Kõik isikud on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressile. Iseloomustusest nähtub, et peale vabanemist saab kinnipeetav jätkata töötamist endale kuuluvas ettevõttes osaühing xxx. Enne vangistust majandas isik ettevõtet üksinda. Erialalt on kinnipeetav puusepp ning tal on oma elukohas olemas töökoda ning tööalaseid liikumisi on vähe. Eksabikaasa sõnul teostab kinnipeetav tellimustöid köögimööbli, treppide ja köögitasapindade ehitamiseks-restaureerimiseks. Puuduvad töötamisega seonduvad asjaolud, mis raskendaksid isiku suhtes elektroonilise valve kohaldamist. Vangistuse ajal on isikut toetanud rahaliselt eksabikaasa ja ema kuus keskmiselt xxx euroga. Andmed laenukohustuste kohta puuduvad. 10.06.2019 seisuga on vangla andmetel isikul xx euro ulatuses täitmata rahalisi nõudeid ning vabanemisfondis on xxx eurot. K.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Kaito Puusepp esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha K.T vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et K.T võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 9 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab K.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.T-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega ning tema käitumine vangistuses viitab tahtele muuta enda edaspidist elukäiku ja elada oma elu seaduskuulekalt. Pärast vabanemist on K.T-l olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka K.T , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/