Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

1-20-5764 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5764 (20233001040) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistung

§ 424

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav K.G Kaitsja Isikukood XXX; elukoht xxx; Vene Föderatsiooni kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; ei tööta, xxx, xxx; kriminaalkorras karistatud 1 kord; tõkendit ei ole kohaldatud Sergei Politšev (kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 14.08.2020 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada K.G süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 13.08.2020, s.o 1 (üks) päev, karistusaja hulka. Ärakandmata karistus on 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohaldada

§ 74

lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui K.G ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 1-20-5764 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 ettenähtud kohustusi – mitte tarvitama alkoholi, osalema sotsiaalprogrammis.

§ 74

lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 14.08.2020. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel võtta

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 3 alusel K.G-lt 3 (kolmeks) kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub K.G 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista K.G-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot sundraha vastavalt KrMS § 256 5 lg-le 2 ja § 179 lg 1 p-le

1. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud osa menetluskuludest, nimelt kaitsja Sergei Politševi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 147,12 eurot, riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub K.G hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha näol kogusummas 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700033358 ning selgitus „K.G , 1-20-5764, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. K.G-d süüdistatakse selles, et tema 13.08.2020 kella 09.47 paiku, olles alkoholijoobes (etanoolisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas 1,13 +/- 0,10 mg/l, s.o. mitte vähem, kui 1,03 mg/l) juhtis mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga xxx Narvas Võidu tänaval ja oli politsei poolt kinnipeetud Narvas, Võidu 16 juures. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus K.G liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma teoga pani K.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t.

§ 424lg 1 ettenähtud kuriteo.

2 1-20-5764 2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 14.08.2020 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus K.G süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.08.2020, s.o 1 päev, karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel tuleb määrata, et ärakandmata vangistus jääb täitmisele pööramata, kui K.G katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti peab K.G katseajal täitma

§ 75

lg 2 p-s 2 ja 8 sätestatut, e mitte tarvitama alkoholi, ning osalema sotsiaalprogrammis.

§ 74

lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta K.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppe kohaselt tuleb mõista K.G-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 eurot sundraha ning riigi õigusabi kulud summas 147,12 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestades K.G varalist seisundit (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) seda, et tema sissetulek jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära ning menetluskulude hüvitamine täies ulatuses ilmselt käib talle üle jõu, palub prokuratuur jätta riigi õigusabi kulud 147,12 eurot riigi kanda ning mõista K.G-lt välja 438 eurot sundraha. Kohaldada KrMS § 180 lg 1 ja määrata, et K.G-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

1. Kohtuistungil avaldas K.G , et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatava soovil ei osalenud kohtuistungil kaitsjat. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista K.G süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. 5. Sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 3