← Eesti

4-21-2305/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-21-2305 (2403,21,000109) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Oleksandr Kliuievi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
  3. aprilli
  4. a otsusele väärteoasjas nr 2403,21,000109 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  5. juuli
  6. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane Oleksandr Kliuievi (ik XXX) kaitsja jurist Igor Sumarok, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  7. juuli
  8. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Oleksandr Kliuievi kaitsja esitas Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida prefektuuri
  10. aprilli
  11. a otsusele väärteoasjas nr 2403,21,
  12. Sellega karistati B.Y välismaalaste seaduse § 304 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot.
  13. Seda võis vaidlustada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.o kuni
  14. maini
  15. a. Kaebus esitati
  16. juunil
  17. a. Selles taotletakse ka tähtaja ennistamist. B.Y sai otsuse kätte
  18. mail
  19. a, mis tähendab, et kaebetähtaja viimane päev oli
  20. juunil
  21. a. B.Y on Ukraina kodanik ja ei valda eesti keelt. Väärteoprotokolli koostamisel ei tagatud talle tõlgi ega kaitsja osavõttu, mistõttu ei olnud ta teadlik, et otsusele tuleb kohtuvälise menetleja juurde järgi minna.
  22. Viru Maakohtu
  23. juuli
  24. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata ja sellega seonduvalt taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata. PPA Ida prefektuuri
  25. märtsi
  26. a väärteoprotokollis oli märge, et kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav alates
  27. aprillist
  28. a. B.Y allkirjastas
  29. märtsil
  30. a protokolli ärakirja. B.Y keeldus allkirja andmast selle kohta, et talle on tema õiguseid tutvustatud. Seega oli B.Y teadlik, et kohtuvälise menetleja otsus on menetleja juures kätte saadav alates
  31. aprillist
  32. a. Pärast
  33. märtsi
  34. a väärteoprotokolli kättesaamist oli tal aega üks kuu, et protokoll tõlkida. Seda ta ei teinud, ilmutades vähest huvi menetluse käigu vastu.
  35. Kaebusest ei nähtu, et B.Y-l oli väärteoprotokolli tõlkimine takistatud. Samuti ei ole kaebuses ega toimiku materjalides midagi sellist, mis viitaks B.Y menetlusõiguste rikkumisele, s.o et talle ei oleks võimaldatud tõlgi või kaitsja abi. Ta keeldus andmast allkirja ülekuulamise protokollile. Väärteoprotokolli suhtes tal märkuseid ei olnud. Vastulauset väärteoprotokollile esitatud ei ole. Seega oli väärteoprotokolli sisu, sealhulgas kohtuvälise menetleja otsuse kuupäeva talle teada. Või suhtus ta väärteoprotokolli sisusse, menetluse käiku ja selle tulemusse ükskõikselt, võtmata midagi ette väärteoprotokolli sisuga tutvumiseks. Tegemist ei ole kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusega (vt ka RKKKm nr 3-1-1-8413, p 8.1, RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16).
  36. Kaebuse esitamise tähtaeg on mitte mõjuvatel põhjustel mööda lastud ja kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata. Maakohus jättis VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel kaebus läbi vaatamata, sest kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist. MÄÄRUSKAEBUS
  37. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse B.Y kaitsja jurist I. Sumarok, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist.
  38. Maakohus ei ole piisavalt uurinud
  39. märtsi
  40. a väärteoprotokolli koostamise asjaolusid. B.Y on Ukraina kodanik, kes ei valda eesti keelt. Talle ei tagatud väärteo protokolli koostamise juurde tõlki ega kaitsjat, mistõttu ei saanud ta aru otsuse kätte saamise ja vaidlustamise korrast. Seega ei saa eeldada, et tal oleks olnud piisavalt teadmisi saamaks aru, et kaebetähtaeg hakkab kulgema selle kätte saadavaks tegemisest. Väärteoprotokollis puuduvad ka igasugused märked selle kohta, et isikule seda selgitati ja et ta oleks sellest aru saanud. Käesoleval juhul oleks pidanud B.Y-le selgitama kaebetähtaega, samuti õigust saada otsusest tõlge. Kui väärteomenetluses on tõlgi kaasamine eesti keelt mitte valdava isiku puhul kohustuslik, peaks see olema sätestatud ka VTMS §-s 19 (vt RKKKo nr 3-1-1-38-15).
  41. Riigikohus on mitmel korral laiendanud oma praktikat kaebetähtaja ennistamise küsimuses (RKKKm nr 3-1-2-4-16 ja 1-19-5631/41). Kohtuväline menetleja oli teadlik, et B.Y eesti keelt ei valda. Ühtlasi ei ole kohus välja selgitanud, miks jäeti väärteoprotokoll B.Y-le tõlkimata ja anti talle lihtsalt allkirja vastu üle. Seega tuleks kaebetähtaeg ennistada, kuna B.Y-le ei selgitatud kaebetähtaega ja ei loodud võimalust tutvuda väärteootsusega temale arusaadavas keeles. Kohus ei ole ka välja selgitanud, miks puudub
  42. märtsi
  43. a protokollil B.Y allkiri õiguste ja kohustuste juures. Kohus lihtsalt järeldas, et B.Y keeldus andmast allkirja selle kohta, et talle on tema õiguseid selgitatud. Isegi, kui ta sellest keeldus, ei ole see aluseks, mille põhjal keelduda tähtaja ennistamisest.
  44. Ainuüksi asjaolu, et
  45. märtsi
  46. a väärteoprotokollis on märge, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates
  47. aprillist
  48. a, ei tähenda, et B.Y oli sellest teadlik. 2 Kui B.Y keeldus allkirjastamast õiguste ja kohustuste lehte, on loogiline, et kaebajaga sarnane mõistlik isik ei pane allkirja ka protokollile.
  49. Kohus märkis, et B.Y ei pöördunud tõlgi poole. Kaebuse esitaja hinnangul on eespool märgitud asjaolud olulisemad, kui asjaolu, et B.Y ei pöördunud tõlkebüroo poole. Kohus ei ole välja selgitanud, kas kaebetähtaja rikkumine võib olla seotud politseiametnike poolt menetlustoimingute rikkumisega, mis omakorda tingis B.Y menetlusõiguste rikkumise. Sellest tulenevalt on olemas mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  50. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et B.Y on rikkunud kaebetähtaega ja puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Maakohus on õigustatult jätnud B.Y kaebuse läbi vaatamata.
  51. Määruskaebuse esitaja hinnangul hakkas kaebetähtaeg kulgema päevast, mil B.Y-le edastati arusaadavas keeles kohtuvälise menetleja otsus. Ringkonnakohtu hinnangul on see seisukoht ekslik. VTMS § 114 lg 4 alusel esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
  53. märtsi
  54. a väärteoprotokollis on selgelt märgitud, et kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav alates
  55. aprillist
  56. a. Väärteoprotokolli kätte saamist kinnitas B.Y enda allkirjaga (tl 55). VTMS § 70 lg 5 viimane lause sätestab, et menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Kohtuvälise menetleja
  57. aprilli
  58. a otsuses on omakorda kuupäevaliselt märgitud, et kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks on
  59. mai
  60. a ja otsus jõustub, kui seda edasi ei kaevata,
  61. mail
  62. a (tl 57).
  63. Kaebuses väidetakse, et B.Y ei ole Eesti Vabariigi kodanik, kes ei valda eesti keelt, mistõttu ei saanud ta justkui aru otsuse kaebekorrast- ja tähtajast. Tal võimaldati aga tutvuda venekeelse õiguste ja kohustuste lehega, kus on temale arusaadavas keeles selgitatud, et tal on õigus kaitsja abile ja seaduses ettenähtud korras vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust (tl 51). Antud protokollile keeldus B.Y allkirja andmast (tl 51), olles seega menetlustoimingute vastu agressiivselt meelestatud ja ei üritanudki aru saada, missugused õigused ja kohustused tal väärteomenetluses on. Seega on ainetu hilisemalt väita, et ta ei saanud kaebekorrast- ja tähtajast aru, sest tal oli küllaldaselt võimalusi menetlustoimingute kestel lasta endale selgitada kaebekorda või taotleda tõlgi abi. Seda eriti olukorras, kus ta ei olnud ilmselgelt rahul tema suhtes alustatud väärteomenetlusega, mida näitab ütluste andmisest keeldumine (tl 53) ja dokumentidele allkirja andmisest keeldumine. Meelevaldne on väita, et maakohus oleks pidanud välja selgitama, miks keeldus B.Y antud dokumente allkirjastamast, kuna see ei oma asja lahendamise seisukohalt mingisugust tähendust. Samuti on ainetu väita, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlustoimingute korda, kui B.Y oli ise nende vastu agressiivselt meelestatud, üritamata aru saada või lasta endale selgitada, missuguseid tagajärgi algatatud väärteomenetlus tema jaoks toob, millal on kohtuvälise menetleja otsus tema jaoks kätte saadav ja millal lõppeb kaebetähtaeg.
  64. Käesoleval juhul puuduvad ka alused kaebetähtaja ennistamiseks, kuna see on mööda lastud ilma mõjuva põhjuseta. Veelkord, B.Y-l oli küllaldaselt võimalusi välja selgitada, millal on kohtuvälise menetleja otsus tema jaoks kättesaadav ja millal lõppeb tema jaoks kaebetähtaeg, milleks oli
  65. mai
  66. a, mistõttu ei ole
  67. juunil
  68. a esitatud kaebus tähtaegne. Sellest tulenevalt on maakohtu poolt kaebuse läbi vaatamata jätmine ja kaebetähtaja ennistamata jätmine seaduslik. 3
  69. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  70. juuli
  71. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.