Obsah (5)

§ 415§ 1§ 402§ 403§ 4034

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-132778 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi X vastu võlgnev

§ 415lg 2 tuginevalt luges 249,67 eurot põhivõla katteks.

Põhivõlgnevus on 750,33 eurot (1000-249,67=750,33 eurot; tasutud on maksegraafiku järgi 1-27 osamakset). 725,84 euro ulatuses luges hageja intressi tasutuks (so maksegraafikujärgselt 1-27 osamaksed) ning 67,50 euro ulatuses tasutuks hooldustasu (1-27 osamakset, 2,50 x 27=67,50 eurot). Intressivõlgnevus on 93,08 eurot (so laenulepingu ülesütlemise seisuga 14.08.2024, intressimäär 36% aastas, tasumata on osamaksed: 06.05.2024 22,51 eurot; 06.06.2024 22,10 eurot; 06.07.2024 21,68 eurot; 06.08.2024 21,24 eurot; 07.08.202414.08.2024 20,80:30x 8=5,55 eurot, kokku 93,08 eurot). Hooldustasu võlgnevus on 10,67 eurot (portaali hinnakirjast ja lepingu üldtingimuste p-ist 3.10 lähtuvalt on hooldustasu 0,25% laenusummast, igakuine hooldustasu on 2,50 eurot, võlgnevus on 4 kuu ja 8 päeva eest, so 4x2,50+2,5/30x8=10,67 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 94,48 eurot (lepingujärgne viivisemäär 36% aastas, viivisevõlgnevuse kujunemine: 07.05.2024-14.08.2024 13,62 eurolt, viivis 1,34 eurot; 07.06.2024-14.08.2024 14,03 eurolt, viivis 0,95 eurot; 07.07.202414.08.2024 14,45 eurolt, viivis 0,55 eurot; 07.08.2024-14.08.2024 14,89 eurolt, viivis 0,12 eurot; 15.08.2024-16.12.2024 750,33 eurolt, viivis 91,52 eurot, kokku 94,48 eurot). Sissenõudmiskulud on 35 eurot (alus: laenulepingu üldtingimuste p 7.6; 14.05.2024, 14.06.2024, 14.07.2024 meeldetuletuskirjad 3 x 5; 22.07.2024 lepingu ülesütlemise hoiatus 1 x 5; 14.08.2024 laenulepingu ülesütlemise teatis 1 x 15; kokku 35 eurot). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Hageja tugines kostja taotlusele, milles märgitult oli kostja netosissetulek enne krediidilepingu sõlmimist on 1200 eurot, finantskohustused 400 eurot, majapidamiskulud 400 eurot, tööandjaks on YYY (töötas laborandina, tööstaaž

1. aastat), ülalpeetavaid ei olnud ning elas oma korteris. Kostja pangakontoväljavõtte järgi oli kostja keskmiseks sissetulekuks ca 1218,01 eurot (juulis sai kostja töötasu 1203,63 eurot, augustis 1203,63 eurot, septembris 1238,32 eurot, oktoobris 1235,35 eurot, novembris 1158,04 eurot, detsembris 1269,09 eurot (kokku7308,06/6 kuud=1218,01 eurot). Finantskohustused oli 500 eurot (juulis ja augustis 0 eurot, septembris 252,85 eurot, oktoobris 229,74 eurot, novembris 1524,69 eurot, detsembris 628,40 eurot, jaanuaris 334,04 eurot; kokku:2969,72/6=494,95 eurot). Majapidamiskulud olid kontoväljavõtte põhjal 143,30 eurot (juulis 65,62 eurot, augustis 71,23 eurot, septembris 213,23 eurot, oktoobris 112,47 eurot, novembris 142,81 eurot, detsembris 254,41 eurot; kokku:859,77/6=143,30 eurot). Arvesse võeti kostja taotluses toodult majapidamiskulud 400 eurot. Maksehäireid enne krediidilepingu sõlmimist ei olnud (vt hagi lisa 13). Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas kostja alates 28.01.1999 YYY OÜ-s, rahvastikuregistri andmetel ülalpeetavaid kostjal ei olnud ning kinnistusraamatu andmetel oli kostja omandis 2 kinnisasja. Pärast laenu väljastamist oli kostja igakuised kohustused koos laenumaksega 938,63 eurot (kostja finantskohustused 500 eurot+majapidamiskulud 400 eurot+väljastatud laen 38,63 eurot=938,63 eurot). Sissetulekute reserviks kujunes 279,38 eurot (1218,01-938,63=279,38 eurot). Hageja on seisukohal, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollinud piisava põhjalikkusega laenusaaja maksevõimelisust. Hageja palub kostjalt 06.01.2022 lepingu nr Y220106028 alusel välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 750,33 eurot, intressivõlgnevus 93,08 eurot, lepingu hooldustasu 10,67 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 94,48 eurot (so seisuga 16.12.2024) ja edasiulatuv viivis alates 17.12.2024 36% aastas põhinõudelt 750,33 eurolt kuni põhinõude 750,33 euro täitmiseni. Kostja vastuväited
2. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 10.01.
3. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 24.01.2025 kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
6. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
7. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-132778 Revensen OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt 06.01.2022 laenulepingu nr Y220106028 alusel tekkinud järgmiste nõuete väljamõistmist: põhivõlgnevus 750,33 eurot, intressivõlgnevus 93,08 eurot, lepingu hooldustasu 10,67 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivisevõlgnevus 94,48 eurot ja edasiulatuv viivis alates 17.12.2024 põhinõudelt 750,33 eurolt 36% aastas kuni põhinõude 750,33 euro täitmiseni.
8. Hageja nõuded tulenevad kostja ja Ühisraha OÜ vahel 06.01.2022 sõlmitud laenulepingust nr Y
9. Hagi lisast nr 4 toodult on 06.01.2022 ülekandega kostja saanud laenu 970 eurot. Kuna Ühisraha OÜ sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (

) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal.

§ 403

4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 9. 26.11.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt

§ 4034lg-le 7.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisa nr 11 (kostja taotlus), lisa nr 12 (kostja kontoväljavõte exceli tabelis) ja lisa 13 registriväljavõtted. 26.11.2024 puuduste määruses kohustas kohus hagejat vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamiseks esitama kostja pangakontoväljavõtte, mida hageja ei teinud. Hageja enda poolt koostatud exceli tabeli näol ei ole tegemist pangakontoväljavõttega. Sõltumata eeltoodust märgib kohus, et hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitatud selgitused (exceli tabelis ja kostja taotluses toodule tuginevalt), on ebatõesed ning kohtu hinnangul on vastutustundlikku laenamise põhimõtet rikutud. Nimelt kajastuvad lisast 12 järgnevad asjaolud: juuli 2021 kuni jaanuar 2022 sai kostja töötasu (sh puhkusetasu) kokku 7701,42 eurot/7 kuud= kostja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks oli 1100,20 eurot; AS-st Pensionikeskus (kostja kogumispensioni väljamaksed) sai kostja septembris 2021 kokku 12 671,19 eurot; eraisikutelt saadud makseid ja pensioni väljamakseid ei saa igakuiseks sissetulekuks lugeda. Enne laenulepingu sõlmimist (06.01.2022) on kostja võtnud korduvalt krediite ja laene AS-st Esto, Placet Group OÜ-st, Bondora AS-ist, IPF Digital AS-st ja Omaraha OÜ-st perioodil august 2021 kuni detsember 2021 kokku 16 216,08 eurot. Sularaha väljamakseid oli perioodil juuli 2021 kuni jaanuar 2022 14 994,05 eurot/7 kuud = ühes kuus 2142 eurot; perioodil juuli 2021 kuni detsember 2021 oli makseid eraisikutele 384,35/6 kuud= 64,06 eurot kuus; perioodil juuli 2021 kuni jaanuar 2022 olid muud kulutused (sh pangatasud; kulud toidukauplustes, transpordikulud; annetused jm, jalanõud/riided, restoran/kohvik, kindlustus, apteegis tehtud kulud) kokku 18 111,12 eurot/ 7 kuud= 2587,30 eurot kuus; perioodil juuli 2021 kuni detsember 2021 olid korteriga seotud kulud (gaas/elekter) kokku 859,77/ 6 kuud= 143,29 eurot kuus; perioodil september 2021 kuni jaanuar 2022 teostatud laenude/krediitide väljamaksed Placet Group OÜ-le, AS-ile Esto, Bondora AS, IPF Digital AS, Omaraha OÜ kokku olid 2969,72/5 kuud=593,94 eurot kuus. Igakuised kulud olid seega 5530,59 eurot, igakuine sissetulek oli kostjal vaid ca 1100,20 eurot. Eeltoodu pinnalt on järeldatav, et enne laenulepingu sõlmimist ületasid kostja kohustused oluliselt tema igakuist püsivat sissetulekut, mille arvelt ei olnud kostja võimeline laene/krediite maksma. Saadud laenud ja krediidid olid enne laenulepingu sõlmimist 16 216,08 eurot, mis ületasid juba ka kogumispensionist saadud väljamakseid. Mõistlikult võttes pidanuks krediidiandja koguma kostjalt teavet, mil põhjusel oli pärast kogumispensioni väljamakseid kostjal vajalik kõrgete intressidega võtta kiirlaene ning mille tarbeks kogumispensioni väljamakseid kulutati (seda asjaolu exceli tabelist ei nähtu). Krediidiandja ei ole eeltoodut täitnud. Kohtu hinnangul viitab kiirlaenude võtmine eeskätt seda, et kostja ei olnud krediidivõimeline isik. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole hinnanud ka tegelikkuses kostja ühes kuus tehtud kulutusi (ca 5530,59 eurot) ega seeläbi krediidianalüüsis kostja maksekäitumist. Hageja esitatud tõendite põhjal ei saa järeldada, et krediidiandja täitis kostjaga laenulepingu sõlmimisel krediidivõimelisuse hindamise kohustuse nõuetekohase hoolsusega. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (

§ 4034lg 6).

1. Kostja sai laenu 970 eurot (hagi lisa 4) ja hagi p-st 7 tulenevalt on kostja laenulepingu katteks teinud tagasimakseid 1043,01 eurot. Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei pidanud kostja tasuma muid kulusid, sh lepingu hooldustasu 10,67 eurot. Tagasimaksed tuleb lugeda põhiosa katteks. Järelikult on kostja lepingu ajal hagejale laenu tagastanud (1043,01-970=73,01 eurot) ja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud ja kostja ei ole põhiosa tagasimaksmisega olnud viivituses, siis ei saa hageja kostjalt nõuda lepingu rikkumisest tulenevalt sissenõudmiskulusid, sissenõutavaks muutunud viivisenõuet ega edasiulatuvat viivist. Intressikalkulaator.ee kasutades on seadusjärgne intress laenult 970 eurolt 11,75 eurot (hagis näidatud periood: 06.05.2024-14.08.2024), mis on põhinõude katmisest järgi jäänud summaga 73,01 euroga kaetud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse tervikuna rahuldamata.
2. Hagi rahuldamata jätmisest tulenvalt jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuivõrd kostjal menetluskulusid ei esine, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
3. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik