Obsah (11)

§ 378§ 383§ 377§ 657§ 651§ 381§ 363§ 235§ 388§ 662§ 462

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise koht ja aeg 27. juuni 2025 Tsiviilasja number 2-25-7193 Tsiviilasi Kädi Sildjõe hagi A.A. vastu võla väljamõistmise

§ 378

lg 1 p 2 kohase hagi tagamise abinõuga, mis ei takista kinnistu tavapärast kasutamist, kuid tagab, et vara ei saa võõrandada ega koormata. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt ning kohaldas hagi tagamise abinõuna aresti kostja omandis olevale kinnisasjale XXXXXXXX vallas ning kandis sellele kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke hageja kasuks. Tagatise määramata jätmisel tugines kohus

§ 383lg-le 1 2.

Kohus ei pidanud tagatise määramist vajalikuks, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et nõue on tekkinud perekondlikust suhtest. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus täielikult rahuldamata. Alternatiivselt taotleb kostja maakohtu määruse tühistamist osas, millega hageja vabastati tagatise andmisest ning millega kohaldati 3 hagi tagamise abinõu. Tühistatud osas palub kostja teha uue määruse, millega määrata hagejale tagatis vähemalt 5% ulatuses nõudesummast ning määrata selle tasumise tähtaeg, samuti kustutada kostja kinnistule seatud arest ja käsutamise keelumärge ning asendada need kohtuliku hüpoteegiga. Kostja möönab, et hagi ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Samas on kostja veendunud, et pärast kostja seisukohtade ja tõendite esitamist ei oleks kohus enam hagi õiguslikus põhjendatuses veendunud. Kostja leiab, et kohus on rikkunud hagi tagamisel menetlusnorme sellega, et ületades oma kaalutlusõiguse piire jättis hagejale tagatise määramata. Kostja ei ole maksmisest keeldunud mitte pahatahtlikkusest, vaid seetõttu, et ta ei tunnista hagi rahalist mahtu kogu ulatuses. Kohus ei ole hinnanud kinnisvara (sh XXX kinnistu) väärtust ega analüüsinud, kas selle kinnistu võimalik realiseeritav väärtus kataks nõude. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kavatseb vara müüa selliselt, et saadav raha kõrvaldatakse või et vara võõrandamine oleks seotud pahatahtliku käitumisega. Ka ei ole hageja veenvalt põhistanud kostja kehva majanduslikku olukorda ega esitanud tõendeid selle kohta, et kohtuotsuse täitmine oleks võimatu muu vara või sissetuleku arvelt. Seetõttu ei ole täidetud ka hagi tagamise üldine eeldus - usutav ja tõenäoline oht, et kohtuotsuse täitmine võib tagamata jätmise korral osutuda raskendatuks või võimatuks. Kostja leiab, et kohus on rahalise nõude tagamiseks valinud ebaõige ja ebaproportsionaalse hagi tagamise abinõu, seades kinnisasjale käsutamise keelumärke, kuigi kohtupraktika kohaselt tuleb sellises olukorras eelistada kohtuliku hüpoteegi seadmist. Kostja tugineb Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on keelumärget peetud koormavamaks abinõuks võrreldes kohtuliku hüpoteegiga, ning rõhutab, et kohtul on õigus seada hüpoteek ka juhul, kui hageja on taotlenud vaid keelumärget. Kostja vaidlustab hagejalt tagatise nõudmata jätmise. Kohus ei ole hinnanud hageja majanduslikku olukorda viisil, mis võimaldaks järeldada, et tagatise tasumine ei ole võimalik või oleks ebaproportsionaalselt koormav, isegi mitte osaliselt või osade kaupa. Samuti ei ole hageja taotlenud menetlusabi ega riigilõivust vabastamist, millest järeldub, et tal on majanduslik võimekus menetluskulude kandmiseks. Maakohus ei ole arvestanud võimalusega, et kostjale võib hagi alusetust tagamisest tekkida kahju.

§ 383

lg 1 1 kohaselt on rahalise nõude tagamisel tagatise andmine üldreegel, millest vabastamine eeldab kaalukate asjaolude olemasolu. Hageja sissetulek ja elustiil viitavad sellele, et tema majanduslik olukord ei ole selline, mis õigustaks

§ 383lg 1 2 kohaldamist.

Kostja tasub osaliselt ka nende ühist laenu ning leiab, et tagatise mittemääramine ei ole põhjendatud. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et määruskaebuse menetluses esitatud tõendite ja asjaolude põhjal ei esine

§ 377

lg 1 ega § 383 lg 1 2 kohaseid eeldusi hagi tagamiseks ega tagatise kohaldamata jätmiseks. Seetõttu ei olnud maakohal alust hagi tagada ega jätta hagejat tagatise esitamisest vabastamata. Kostja esitas

1. mail 2025 määruskaebuse täienduse, kuna sai hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega tutvuda alles pärast määruskaebuse esitamist - need ei olnud kostjale eelnevalt nähtavaks tehtud. Täiendustes märkis kostja, et pooltevahelised arutelud puudutasid maksetingimusi ning hageja nõude ulatust. Kokkulepet ei sõlmitud. Kostja ettepanek tasuda 26 100 eurot ei realiseerunud, kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele. Ebaselge on ka pooltevahelise õigussuhte iseloom. Ilma nende puuduste kõrvaldamiseta ei ole võimalik menetleda hagi sisuliselt ega hinnata nõude aluseks olevat õigussuhet.
2. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 4 Hageja leiab, et hagi ei ole õiguslikult perspektiivitu, vaid põhjendatud ning hagi tagamise eeldused on täidetud. Hageja rõhutab, et hagi tagamise menetluses ei anna kohus hinnangut hagi sisule ega otsusta vaidlust lõplikult, vaid hindab üksnes, kas hageja väidete õigsuse korral oleks hagil edulootust ning kas oleks võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Kohus ei pea seejuures kontrollima, kas kõik asjaolud on juba tõendatud, ega andma esitatud tõenditele sisulist hinnangut. Hagi oleks perspektiivitu vaid juhul, kui isegi hageja väidete tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühegi materiaalõigusliku aluse alusel. Käesolevas asjas see olukord puudub, kuna hageja nõue on suunatud kostjale tehtud maksete tagasisaamisele ning juhul, kui hageja esitatud asjaolud kohtumenetluses tõendamist leiavad, on võlgnevuse väljamõistmine võimalik. Hageja leiab, et hagi tagamine on lubatav ka ilma tagatist andmata ning maakohus on

§ 383lg 12 alusel põhjendatult otsustanud jätta tagatise määramata.

Maakohus nõustus selles osas hageja esitatud põhjendustega, jäädes seejuures oma kaalutlusõiguse piiresse. Hageja leiab, et maakohus on õigesti hinnanud hagi tagamise abinõu proportsionaalsust, kuivõrd kinnistu arestimine ja käsutamise keelumärge ei takista kostjat kinnisasja tavapäraselt kasutamast, kuid tagab hageja nõude võimaliku rahuldamise. Kuigi kostja on väljendanud valmisolekut teatud summa tasuda, ei ole ta teinud ühtegi makset ka selles ulatuses, mida ise tunnustab. Seetõttu on hagejal olnud õigus pöörduda kohtusse ning paluda hagi tagamist. Hageja ei pea usaldusväärseks ka kostja esitatud väljavõtet taust.ee portaalist ega kontoseisu, kuna tegemist on eraõigusliku andmebaasiga, kuhu kõik nõuded ei pruugi olla kantud, ning esitatud pangaväljavõttel puudub info väljaminekute ja sissetulekute iseloomu kohta. Seega on kostja maksevõime küsitav ning maakohus on põhjendatult leidnud, et hagi tagamine on vajalik ja sobiv abinõu. Kuna hageja soovib tagasi temalt kostjale üle kantud raha ega soovi tulevikus alustada keerukat täitemenetlust kinnistu uue omaniku suhtes, on keelumärge sobiv abinõu hagi tagamiseks. Hageja ei nõustu kostja ettepanekuga seada hüpoteek hoopis kinnisasjale asukohaga XXX, mis on kostja eluase. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel koosmõjus

§-ga 659 tühistada osas, milles maakohus hagi tagamise abinõuna arestis ja kandis selle alusel Kädi Sildjõe kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärke A.A. kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXXXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX) kuni tsiviilasjas nr 2-25-7193 lõpplahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega seab hagi tagamise abinõuna Kädi Sildjõe kasuks A.A. kuuluvale kinnisasjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX (XXXXXXX) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 40 000 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Kostja vaidlustab maakohtu hagi tagamise määruse täies ulatuses, mistõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust tervikuna (

§ 651lg 1 koosmõjus §-ga 659).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et esineb

§ 377

lg 1 järgi alus hagi tagamiseks, kuid muuta tuleb maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõud. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 5 8.

§ 377

lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 9. Ringkonnakohtu hinnangul vastab hagi tagamise avaldus

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud) ja hagiavaldus vastab

§ 363

lg 1 p-des 1-3 seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ning seda ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks. Hagi tagamise üheks eelduseks on hagi õiguslik perspektiivikus. Hagi tagamise taotluse lahendamisel hagi õiguslikku perspektiivi hinnates peab kohus mh kontrollima, kas hageja on nõuet ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud

§ 235mõttes.

Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagi on perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilajas nr 3-2-1-193-13, p 12). Hageja on esitanud hagi, milles nõuab kostjalt 37 000 euro tagastamist VÕS § 396 alusel, tuginedes poolte vahel sõlmitud laenulepingule. Alternatiivselt on esitatud nõue kulutuste hüvitamiseks, milles palutakse mõista kostjalt välja 37 000 eurot VÕS § 1042 alusel, kuivõrd nimetatud summa kanti kostjale temale kuuluva kinnistu parendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades hageja nõude rahuldamine vähemalt osaliselt võimalik ehk hagi ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks. Ka kostja ise möönab, et ta võlgneb hagejale 26 100 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kostja tugineb hagiavalduse perspektiivituse hindamisel aga hagi sisulist lahendamist puudutavatele väidetele ja tõenditele. Maakohus ei olnud kohustatud ega saanudki hagi tagamise üle otsustamisel hinnata hagi esemeks oleva vaidluse sisulisi asjaolusid ega hageja väidete tõendatust. Hageja nõude õigusliku kvalifikatsiooni selgitab kohus välja asja sisulise lahendamise käigus. Kohus ei hinda hagi menetlusse võtmisel tõendeid. Kohus saab hagis ja hagi tagamise avalduses väljatoodud asjaolud ja nende puudumise tuvastada ning vastata kostja vastuväidetele asja sisulisel lahendamisel. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hagi ei ole õiguslikult perspektiivitu. Ka vaidlus nõude suuruse üle ei muuda hagi õiguslikult perspektiivituks.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et hagi tagamise eeldused on täitmata.

§ 377

lg 1 järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. Sealjuures saab kohus arvesse võtta nt hageja nõude suurust, kostja majanduslikku seisundit, sealhulgas kostjale kuuluvat likviidset vara, põhivara väärtust ning viletsaid majandustulemusi (nt kahjumi deklareerimine) (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-11, p 11). Olukorras, kus hageja nõue on suur ning kostja on keeldunud hageja nõude täitmisest või hoidunud selle täitmisest kõrvale, on hagi tagamine õigustatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja rahalise nõude puhul täidetud

§ 377

lg-st 1 tulenev eeldus, st piisaval määral on põhistatud ohtu, et nõude tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine tulevikus olla raskendatud. 11.

§ 378

lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu ei oleks ülemäära koormav. Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest 6 pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 13). Ringkonnakohus nõustub kostja määruskaebuse väitega, et hagi tagamisel oleks piisanud kohtuliku hüpoteegi seadmisest kinnisasjale XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX). Riigikohus on
3. aprillil 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04 tehtud määruse p-s 11 selgitanud, et keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam ja et rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest nõudesumma ulatuses.
4. märtsil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10 tehtud määruse p-s 12 on Riigikohus jõudnud järeldusele, et kohtul on kooskõlas

§ 378

lg-ga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek ka siis, kui hageja on palunud kinnistusraamatusse kanda keelumärge ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist. Kohus on jätnud nimetatud lahenditest tulenevad hagi tagamise põhimõtted tähelepanuta ja valinud hageja rahalise nõude tagamiseks ebasobiva vahendi. Asjakohane on kostja viide Riigikohtu

1. juuni 2012 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12, mille p 11 kohaselt ei pea kostja välja tooma täiendavaid asjaolusid selle kohta, et keelumärge on koormavam hagi tagamise abinõu kui kohtulik hüpoteek. Nende kahe hagi tagamise vahendi erinev õiguslik iseloom ja isiku erinev koormamise aste tuleneb selgelt õigusaktidest. Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue määruse ja seada kostja kinnistule (registriosa nr XXXXXXX) keelumärke asemel kohtulik hüpoteek. Kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole kostjat liialt koormav. Kohtulik hüpoteek ei takista kostjal kinnisasja kasutada ega käsutada. Samas on hüpoteegiga tagatud hageja võimalikud rahalised nõuded, mida kohus praeguses asjas menetleb. Seetõttu ei piira hagi tagamise abinõu kostjat rohkem, kui on vajalik hagi rahuldava otsuse täitmisel. Hagi tagamise eeldused on maakohus tuvastanud, samuti on kostja ise pidanud kohtulikku hüpoteeki sobivaks abinõuks hagi tagamisel.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas, mis puudutavad hüpoteegi seadmise põhjendamatust kostja teisele kinnistule, so XXXXXXX (registriosa nr XXXXXX). 13.

§ 388lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa.

Riigikohus on 27. jaanuaril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09 tehtud määruse p-s 12 selgitanud tagatava nõude ulatust

§ 388lg 2 tähenduses.

Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele. Viivisenõude korral tuleb arvestada, et viivise suurus ei pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud. Sellisel juhul tuleb viivise kindlaks määramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest. Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb samuti kindlaks määrata eelduslikult. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 37 000 (põhinõue) ja 2086,20 eurot kahjuhüvitis, lisaks seadusjärgse viivise alates

1. märtsist 2025 põhinõudelt ning seadusjärgse viivise kahjuhüvitiselt alates
2. maist 2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni, samuti edasiulatuva viivise. Tsiviilasja hind on 43 934,79 eurot. Kõike eelnenut arvestades määrab ringkonnakohus kohtuliku hüpoteegi suuruseks 44 000 eurot. 7 Kui kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid hageja nõude rahuldamiseks, siis on kostjal võimalik tasuda kohtu deposiiti rahasumma, millise kohustuse täitmisel vabastatakse kostja kinnisasi hüpoteegi alt.
3. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei nõudnud hagejalt hagi tagamise tagatist

§ 383lg 1¹ tulenevalt.

Maakohus on hinnanud hageja tagatise nõudmata jätmise põhjendusi ning leidnud, et praegusel juhul on võimalik jätta hagejalt tagatis

§ 383lg 1 2 järgi nõudmata.

Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, mille piire ei ole maakohus ringkonnakohtu arvates ületanud. Ringkonnakohus märgib, et

§ 383

lg 12 näeb hageja huvide kaitseks kohtule ette võimaluse jätta tagatis osaliselt või täielikult nõudmata või määrata selle tasumine osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Hageja on tuginenud sellele, et tagatise nõudmine temalt oleks äärmiselt ebaõiglane, kuivõrd ta on kostja tegevuse tulemusel juba kaotanud märkimisväärse rahasumma ning tema ja tema lapsed on jäänud koduta. Maakohus ei pidanud hagejalt tagatise küsimist vajalikuks, lähtudes nõude rahalisest suurusest ja sellest, et nõue on tekkinud perekondlikust suhtest. Ringkonnakohus peab neid maakohtu põhjendusi piisavaks ja jätab kostja taotluse nõuda hagejalt tagatist, rahuldamata. Kosja ei ole selgelt põhjendanud, kuidas kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine tekitab talle kahju. 15. Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. 16.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kuigi kostja on määruskaebuses nimetatud sättele viidanud ning esitanud kokku 18 uut tõendit - 13 koos määruskaebusega ja 5 koos selle täiendusega, ei ole kostja kummaski menetlusdokumendis taotlenud kohtult esitatud tõendite vastuvõtmist. Tõendite asja juurde võtmise vajalikkuse otsustab maakohus eelmenetluses. 17. Kostja palub, et tehtavas kohtumääruses ei kajastataks kostja nime initsiaalide või tähemärkidega ega avalikustataks kostja isikukoodi, sünniaega ja aadressi. Andmesubjekti taotlusel asendatakse jõustunud kohtulahendis andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata mh tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi (

§ 462lg 2 ls 1).

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse asendada kohtumääruse avalikustamisel kostja nimi initsiaalidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ja aadressi. 18. Menetluskulude jaotuse määrab asjas kindlaks maakohus lõpplahendi tegemisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks 8