) §90 lg.2 sätteid ja pani toime väärteo
Sama kiirmenetluse otsusega määrati Igor Alekseevile karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 eurot. Menetlusalune isik Igor Alekseev esitas 30.04.2025 Viru Maakohtule kaebuse. Tegemist oli puudustega kaebusega, mistõttu Viru Maakohtu 13.05.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta ning selle esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Menetlusalune isik Igor Alekseev esitas 16.05.2025 Viru Maakohtule täiendatud kaebuse, milles palub vähendada trahvisummat. Kaebuse kohaselt lubas selle esitaja 20.04.2025 kell 16.25 juhtida mootorsõidukit Xl, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Kaebuse esitaja on X isa, kes viis ta vähekasutatavale teele, et õpetada mootorsõiduki juhtimist. Tütar õpib hetkel autokoolis ja kartis esimest sõidutundi. Kaebuse esitaja valis tee, kus teisi sõidukeid ei olnud. Kaebuse esitaja palub vähendada rahatrahvi suurust järgmistel asjaoludel: vähekasutatud tee ja vähene liiklus, mistõttu ohtu teistele liiklejatele ei olnud; tütar õpib autokoolis, tal on kehtiv autokooli õppekava ja teooriatunnid; kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja kahetseb; kaebuse esitajal on puhas karistusregister ja hea liikluskäitumine. Kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 11.06.2025 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/7312-4 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt ja mõista menetlusalusele isikule
Kirjaliku vastuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused. Selles osas puudub ka vaidlus, menetlusalune isik tunnistab oma süüd, vaidlus on üksnes karistuse suuruse osas.
S §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü, karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalune isik mootorsõiduki omanikuna lubas mootorsõidukit juhtida alaealisel isikul, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, järelikult ka vastav koolitus ja kogemus juhina liikluses osalemiseks. Menetlusaluse isiku poolt kaebusele lisatud autokooli arve ei kinnita, et tema tütar oleks autokooli poolt lubatud liiklusesse ning puudub ka teave selle kohta, kui suures mahus on ta õpingud läbinud. Menetlusalune isik kinnitas kaebuses ise, et tütar soovis enne esimest sõidutundi harjutada sõitmist. Seega oli tegemist juhiga, kellel puudus üldse eelnev sõiduki juhtimise kogemus. Samuti puudus menetlusalusel isikul vastav 2 kogemus ja õigus teist isikut mootorsõiduki juhtimise õpetamisel. Oma vastutustundetu teoga seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, oma alaealise tütre kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusalusele isikule oli karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. sanktsiooni keskmine määr. Kiirmenetluse otsuse koostaja arvestas karistust kergendava asjaoluna ainult süü tunnistamist. Karistusregistri andmete kohaselt puuduvad menetlusalusel isikul kehtivad karistused. Samuti tuleb arvestada asjaluga, et väärteo toimepanemisel ei olnud tegemist suure liiklustihedusega teega. Kohtuvälise menetleja seisukohast tuleb ka neid asjaolusid arvestada karistust kergendavate asjaoludena. Lähtuvalt eeltoodust leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et rahatrahvi vähendamiseks on alus ning karistus peab olema väiksem, kui sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja peab põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule
Kohtuväline menetleja palus asja materjalidele lisada Karistusregistri väljavõtte menetlusaluse isiku kohta, detailandmete päringu Transpordiametile X ja sõiduki kohta ning väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr.2440,25,001822. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Igor Alekseevi kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule kaebusest, et menetlusalune isik ei soovinud kohtuistungist osa võtta. esitatud Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 11.06.2025 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/7312-4 Viru Maakohtu 28.05.2025 päringule nr.4-25-1715 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
Enne asja sisulist lahendamist peab maakohus menetleja tähelepanu järgmisele asjaolule. vajalikuks juhtida kohtuvälise 3 Maakohtule on esitatud kaks erinevat versiooni kiirmenetluse otsusest. Koos kaebusega on menetlusalune isik esitanud kiirmenetluse otsuse prinditud versiooni. Tegemist on allkirjastamata variandiga ja selle kiirmenetluse otsuse kohaselt pani menetlusalune isik toime väärteo
Nimetatud kiirmenetluse otsuse väljaprinditud versioonis puudub menetlusaluse isiku seisukoht. Vastavalt Viru Maakohtu 02.05.2025 nõudele esitas Ida Prefektuur maakohtule väärteoasja materjalide originaalid. Nimetatud kiirmenetluse otsuse versioonis on olemas menetlusaluse isiku omakäeline seisukoht rikkumise kohta, samuti nähtub sellest, et menetlusalune isik pani toime väärteo
Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses ei selgitanud mitte kuidagi, kuidas on antud väärteoasjas kaks erinevat kiirmenetluse otsuse versiooni ja kaks erinevat kvalifikatsiooni. Maakohus lähtub asja lahendamisel kiirmenetluse otsuse originaalversioonist.
lg.1 näeb ette vastutuse vastava kategooria mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik lubas mootorsõidukit juhtima juhtimisõiguseta isikul, kas nimetatud rikkumine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 20.04.025 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220192462164, on menetlusalune isik rikkunud
lg.2 nõudeid.
lg.2 sätestab, et mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 20.04.2025 koostatud kiirmenetluse otsuse nr.10220192462164 kohaselt andis ta samal päeval kell 16.25 oma isikliku sõiduauto Kia Stonic (registreerimismärk XXX) juhtimise üle oma alaealisele tütrele Xle. Käesolevas väärteoasjas ei ole eelneva üle vaidlust. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides selle omakäeliselt kiirmenetluse otsusesse. Samuti on ta väärteo toimepanemist tunnistanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Maakohus leiab, et eeltooduga on väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tuvastatud ja kindlaks tehtud. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses toodud asjaoludega selles osas, et juhtimisõiguseta isikule juhtimise üleandmine on igal juhul ohtlik ning sõidutundide juhendamine on kohane 4 vaid pädeva isiku poolt. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik seda järginud. Väärteo toimepanemise tunnistamist ja kahetsust on menetlusalune isik kinnitanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.1 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime väärteo, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimise üleandmist ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse otsuses määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 € ja karistust kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist. Oma 11.06.2025 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/7312-4 möönis kohtuvälise menetleja esindaja, et lisaks tuleb arvestada ka sellega, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused ning tegemist ei olnud suure liiklustihedusega teega. Samas ei põhjendanud kohtuvälise menetleja esindaja, miks ei olnud nimetatud asjaolusid arvestatud juba kiirmenetluse otsuse koostamisel. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus rahatrahvi vähendamisega ja tegi ettepaneku mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 38 trahviühiku ulatuses. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga igati selles osas, et käesolevas väärteoasjas on põhjendatud rahatrahvi suuruse vähendamine, kuid ei nõustu pakutud rahatrahvi määraga. Esmalt märgib maakohus, et kiirmenetluse otsusest ei nähtu kuidagi, et selle koostaja oleks arvestanud kergendava asjaoluga. 5 Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on kiirmenetluse otsuse koostaja määranud menetlusalusele isikule karistuse sanktsiooni keskmises määras, kuigi formaalselt on samas otsuses märgitud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamine menetlusaluse isiku poolt. Seega ei ole kiirmenetluse otsuse koostaja kuidagi arvestanud karistuse suuruse määramisel kergendava asjaoluna. Maakohus peab selle arvestamist igati põhjendatuks ja kohaseks. Järgnevalt tegi kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses ettepaneku arvestada karistust kergendavate asjaoludega ka varasemate karistuste puudumist ja väärteo toimepanemist väikese liiklustihendusega teel. Maakohus nõustub nende asjaoludega ja arvestab neid karistuse mõistmisel. Lisaks eeltoodule peab maakohus karistuse suuruse mõistmisel põhjendatuks arvestada ka asjaolu, et menetlusaluse isiku tütrel seisis ees esimene sõidutund. Seega oli alaealine autokooli poolt lubatud liiklusesse, mis omakorda tähendab, et autokooli õpilase valmidus oli olemas. Oma kirjalikus vastuses märkis kohtuvälise menetleja küll, et antud juhul puudub teave selle kohta, kui suures mahus on menetlusaluse isiku tütar õpinguid läbinud ja kas ta oli autokooli poolt lubatud liiklusesse. Maakohus leiab, et sellise asjaolu väljaselgitamine oli kohtuvälise menetleja poolt võimalik ja kõikide ebaselguste korral tuli hoolikalt kaaluda kiirmenetluse kohaldamist. Kuna kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku sellekohaseid väiteid mingil viisil ümber lükanud, arvestab maakohus antud asjaolu samuti karistust kergendava asjaoluna. Maakohus leiab, et arvestades kõike eeltoodut, on seaduslik alus vähendada karistuse suurust. Maakohus leiab, et põhjendatud on
lg.1 alusel mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 €. Maakohus arvestab siinkohal nii konkreetse väärteo toimepanemise asjaoludega kui ka kõikide karistust kergendavate asjaoludega, millele kõigele on viidatud juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas
lg.1 järgi tühistada karistuse suuruse osas ning teha selles osas uus otsus, mõistes talle karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses. Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist rahatrahvi suuruse osas, arvestades kaebuse põhjendusi, kuulub menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu järgnevale. 6 Oma 11.06.2025 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/7312-4 taotles kohtuväline menetleja lisada asja materjalidele Karistusregistri väljavõte menetlusaluse isiku kohta, detailandmete päringu Transpordiametile X ja sõiduki kohta ning väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr.2440,25,001822. Maakohtule jääb kohtuvälise menetleja selline seisukoht arusaamatuks. Esmalt märgib maakohus, et kõik vajalikud dokumendid, tõendid ja seisukohad tuli lisada/arvestada juba otsuse tegemisel. Käesolevas asjas koostatud kiirmenetluse otsusest seda ei nähtu. Karistusregistri väljavõtet arvestas maakohus käesolevas asjas seetõttu, et selle lisas menetlusalune isik ise oma kaebusele. Missugustel põhjendustel on vaja peale kiirmenetluse otsuse tegemist lisada asja materjalidele detailandmete päring Transpordiametile X ja sõiduki kohta ning väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr.2440,25,001822, kohtuvälise menetleja kirjalikust vastusest ei nähtu. Seetõttu jätab maakohus need dokumendid tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.