KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 15. oktoober 2024. a Tsiviilasja number 2-23-18325 Tsiviilasja hind 3204 eurot Tsiviilasi W.H hagi X.C vas

) § 116 lg 1).

§ 97

p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seadus võimaldab mõista elatise välja ka miinimumsummast suuremas summas, tulenevalt lapse vajadusest.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

1. Rahvastikuregistrist nähtub, et hageja on kostja laps. Hageja kasuks on Harju Maakohtu 17.03.
2. a otsusega tsiviilasjas nr xxx mõistetud välja alates 01.01.2022 igakuine elatis 228 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.
3. a otsusega jäi varasem lahend selles osas muutmata. Vaidlus puudub selles, et elatise väljamõistmisel ei kuulu praegu kohaldamisele

§ 101lg 6-7 ning lg 5 kohaselt tuleb arvestada lapsetoetusega (hetkel 80 eurot).

7. Alljärgnevalt käsitleb kohus seda, millises ulatuses saab lapse vajadusi lugeda põhjendatuks ja tõendatuks. Selle pinnalt saab kohus tuvastada, kas hageja põhjendatud vajadused kogusummas on varasemas menetluses tuvastatust suuremad ning kas tegemist on vajaduste olulise muutumisega. 8. Hageja poolt nõutud elatis ületab seadusjärgset miinimummäära. Riigikohus on 26.11.2014 otsuses nr 3-2-1-120-14 (p 14) leidnud, et mõistes kostjalt hageja kasuks välja perioodilise elatise üle nimetatud seadusest tuleneva määra, tuli kohtutel seega arvestada ja juhtida vajadusel poolte tähelepanu sellele, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused üle selle määra peavad olema põhjendatud ja tõendatud. Viide kulutuste põhjendatuse nõudele tähendab kohtu hinnangul seda, et kui mingi osa kulutustest on küll tõendatud, kuid pole sellises ulatuses põhjendatud, siis ei pea kohus elatise väljamõistmisel selle osaga arvestama. Kuivõrd nõue ületab seadusjärgset miinimummäära, on kohtupraktika kohaselt vajalik kulutuste kandmist tõendada. Tõendada ei ole vajalik asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1) või mille vastaspool on omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2). Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud seisukohtadest teha järeldus, et miinimummäära ületava elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada absoluutselt iga kulutuse kandmise vajadust, vaid ainult nende kulutuste olemasolu, mis tingivad vajaliku elatise seadusjärgset miinimummäära 4 2-23-18325 ületava olulise osa. Kohtu hinnangul ei ole ka mõeldav, et võimalik on tõendada ammendavalt näiteks toidukulu või hügieenitarvete, rõivaste ja jalanõude kulu kandmist. See eeldaks kuludokumentide kogumist pika aja vältel, kuivõrd näiteks hooajarõivaid ja –jalanõusid ei osteta kogu aasta kestel, vaid tavapärastelt vahetult enne saabuvat hooaega või selle alguses. Ülalpidamiskohustuse rikkumisel ei saa aga eeldada, et hagi esitatakse alles siis, kui vajalikud tõendid aasta lõikes kogutud on. Kohtu hinnangul saab lähtuda selliste kulude põhjendatuse hindamisel ka üldtuntud asjaoludest, et kõik inimesed vajavad rõivaid, toitu ja hügieenitarbeid jne, samuti kohtupraktikast selliste kulutuste mõistlike piiride osas. Küll aga on võimalik tõendada suuremate kulutuste kandmist ning hageja on sellekohased tõendid ka esitanud. Osas, milles tõendeid ei ole esitatud või ei ole need piisavad, saab kohus lähtuda üldtuntud asjaoludest ning menetlusosaliste väidetest. 9. Hageja eluasemekulud on hagi kohaselt 484 eurot. Ära on langenud varasem üürikulu. Hageja ema soetas endale uue eluaseme - kolmetoaline korter asub Kakumäel, Haabersti linnaosas ning hagejal on ka ammu soovitud omaette tuba. Eelmine eluase oli kahetoaline üürikorter. Hagejal on oma uues elukohas täidetud parimad tingimused kasvamiseks ja arenemiseks. Lapse eluase ei ole ka koolist kaugel. Hageja leiab, et põhjendatud on arvestada lapse poolt kasutatava eluruumi osa suuruseks pool korterist. Vahel kasutab hageja ka suuremat osa, s.o kui teda külastavad sõbrannad, kes jäävad ka ööseks ja kasutavad hageja ema magamistuba. 9.1 Korteriga seonduv igakuine laenumakse on 781,61 eurot. Hageja viitab kohtupraktikale, mille kohaselt on võimalik reaalse üürikulu asemel arvestada vanemale kuuluva eluaseme korral kasutuseelisega ning kasutuseelis tuleks määrata läbi samaväärse eluruumi keskmise üürihinna. Hageja hinnangul on keskmine üürihind samaväärne (ja kõrgem) hageja seadusliku esindaja poolt tasutavast pangalaenumaksest. Seetõttu peab hageja põhjendatuks arvestada kasutuseelise suuruseks poolt pangalaenu tagasimaksest ehk 391 eurot. Kui lähtuda üürisummast, siis on hagejaga samas kortermajas asuv samaväärse suuruse ja muude omadustega korteri üürisummaks 900 eurot. 9.2 Kostja on leidnud, et põhjendatud eluasemekulu ei peaks ületama varasema lahendi aegset 257 eurot kuus. Hageja ema otsus vahetada senine eluase uue ja luksuslikuma vastu ei saa tuua kaasa kulutusi kostjale. Hageja esmavajaduseks ei saa pidada eliitrajoonis uusarenduses 3-toalises korteris elamist. Varasem elukoht oli lapse koolile (M G) oluliselt lähemal, samuti ei asu uus elukoht lapse trenni lähedal. Pangalaenu suurus sõltub euriborist, mis hakkab eelduslikult langema, seega väheneb ka laenusumma. 9.3 Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ema otsus vahetada senine eluase uuema vastu ei saa tuua kaasa kulutusi kostjale. Kostja viide luksuslikule kulule ei ole ilmselt põhjendatud. Kindlasti saab lugeda põhjendatuks ja 15aastase neiu huvides olevaks võimaluse kasutada oma tuba. Samuti ei saa hagejale ette heita soovi pakkuda tütrele võimalust elada rahulikus linnaosas uuemas elamus. Lapse elukvaliteedi parandamine on kindlasti lapse parimates huvides. 9.4 Vaidlus puudub selles, et eluasemekuluna saab arvestada kasutuseelist. Vanemate vahel on vaidlus vaid selles, kuidas selle põhjendatud suurust tuvastada. Kohtu hinnangul on kohtupraktikast tulenevalt kohasem arvestada kasutuseelise väärtuse tuvastamisel antud piirkonna üürihinda ja mitte laenumakset. Igakuise laenumakse suurus ei pruugi olla sama, mis igakuine üüri maksumus, see sõltub nii sissemakse suurusest kui ka laenuperioodist. Kostja on õigustatult viidanud sellele, et laenumaksete oluliseks mõjutajaks olev euribor on 5 2-23-18325 eelduslikult langemas (06.10.2023 oli see 4,128% aastas (dtl 40), samas SEB kodulehe andmetel on 6 kuu euribor juba 3,0580, https://www.seb.ee/eraklient/laenud/kodulaen). 9.5 Hageja esitatud tõendi (dtl 173) kohaselt on hagejaga samas majas asuva samaväärse korteri üürihind 13 eurot m2. Kostja esitatud tõendist (dtl 143) nähtub, et Haabersti linnaosas asuva kolmetoalise 70m2 korteri üürihind on 750 eurot, s.o 10,7 m2. Kohus leiab, et põhjendatud on lähtuda kostja esitatud tõendist. Hageja elukoha piirkonnas võib olla suhteliselt samaväärseid kortereid väljaüürimisel ka erineva hinnaga. Kuna 750 euro eest kuus saab tagada mõistliku elamispinna, siis saab just seda lugeda põhjendatud kasutuseelise väärtuseks. Kohus märgib, et viidatud üüri suurus ei ole kuigi palju väiksem hageja arvestuse aluseks olevast laenumaksest 781,61 eurot kuus. Seega on mõlemal poole väidetest lähtuv eluasemekulu sarnases suuruses. Arvestades kostja esitatud tõendit üüri turuväärtuse kohta on hageja 69,30m2 korteri (dtl 42 arvel märgitud eluruumi pindala) üüri turuväärtus (ja kasutuseelis) seega 741,51 eurot. 9.6 Kostja on leidnud, et üüri suuruse kindlakstegemisel on põhjendatud jätta arvestusest välja ema magamistuba ehk eelduslikult 13m2 kokku 69,30m2- st. Kostja arvates tuleks lähtuda sellest, et hageja eluruumi osa on maksimaalselt 30 ruutmeetrit ning eluasemekulu oleks seega 321 eurot. Kohus ei nõustu kostja loogikaga. Lähtuda tuleb sellest, et kogu korter on võrdses ulatuses ema ja lapse kasutuses (kumbki kasutab oma tuba ainuisikuliselt ning ülejäänud ruume ühiselt) ning korteris elavate isikute vahel jaguneb kasutuseelise väärtus võrdselt. Tuginedes Riigikohtu 16.10.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 (p 21) antud juhistele tuleb lähtuda sellest, et korter on ühiskasutuses. Kohtu arvates tuleb praegusel juhul arvestada sellega, et hageja eluruumi vajaduse rahuldamiseks kulub kuus (741,51/2) 370,76 eurot, s.o pool kasutuseelise väärtusest. 9.7 Hageja selgituse kohaselt on eluasemekulude teiseks osaks kommunaalkulud – kogukulu keskmiselt 186,78 eurot kuus. Kostja on leidnud, et mõistlik ja põhjendatud kommunaalteenuste kulu (hageja ½ osa kogukulus) on 50 eurot kuus. Kostja ei ole selgitanud, millest lähtub tema arvestus mõistliku ja põhjendatud kommunaalkulu (lapse osa) tuvastamisel. Arvestades viimaste aastate kütte ja elektri hinna tõusu (mille saab lugeda üldtuntud asjaoluks) ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, et kolmetoalise korteri keskmine kommunaalteenuste kulu on vaid 100 eurot kuus. Hageja on tõendanud konkreetse korteriga seotud kulude kandmist. Hagiavalduse lisas 5 toodud arvetest nähtuvalt (dtl 42-53) on hageja ema korteri 1 aasta kommunaalteenuste summa perioodil september 2022- august 2023 olnud kokku 2241,36 eurot, sellest 1 kuu keskmine on 186,78 eurot, millest ½ (hageja osa) on 93,39 eurot. Kuivõrd hageja leibkonnas on liikmeid kaks, on hageja põhjendatult arvestanud kommunaalteenuste kuluga 93 eurot kuus. 9.8 Kokku on igakuised põhjendatud vajadused hageja eluasemele 463,76 eurot. 10. Hageja toidukulu on hagi kohaselt ca 200 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt on hageja 15-aastane aktiivne neiu, kes vajab kvaliteetset ja piisavas koguses toitu. Kuivõrd laps treenib aktiivselt (3 korda nädalas) ja veedab aega ka kodust väljas, siis toitub ta samuti aegajalt kodust väljas. Varasemas lahendis on kohus hinnanud hageja toidukulu suuruseks 89 eurot kuus, s.o 2,97 eurot päevas, millise eest ei ole tänaste hindade juures mitte mingil juhul võimalik katta aktiivse eluviisiga hageja energiavajadust. 10.1 Kostja on leidnud, et põhjendatud toidukulu ei peaks ületama 100 eurot kuus (arvestades elukalliduse tõusu ja varasemas lahendis tuvastatud kulu 89 eurot). Hageja käib koolipäevadel 6 2-23-18325 kostja vanemate juures pärast kooli söömas, kostja vanemad elavad 500m kaugusel. Kostja annab vanematele selleks igakuiselt ka täiendavalt raha. 10.2 Hageja viitab sellele, et 15-aastane laps ei saa söönuks 3,33 euro eest päevas (mis vastab 100 euro suurusele toidukulule). Hageja külastab küll aeg-ajalt kostja vanemaid ja vahel ka einestab seal, kuid mitte regulaarselt. Kostja vanemate poolt aeg-ajalt tehtav kulutus toidule ei vähenda hageja seadusliku esindaja poolt tehtavaid kulutusi. 10.3 Kohus märgib, et üldtuntud asjaoluna on alates aastast 2022 toiduained oluliselt kallimaks muutunud. Varasema lahendi põhjendustest nähtuvalt tugines kostja ka tookord sellele, et hageja sai pärast kooli kostja vanemate juures süüa. Praeguseks hetkeks on hageja alustanud õpinguid P G, mis ei ole kostja vanemate Mustamäel asuva kodu lähedal. Arvestades, et gümnaasiumis õppival neiul on suurenenud nii õppekoormus kui ka treeningute maht, samuti võib eeldada sotsiaalse suhtluse tõttu varasemast enam kodust eemal viibimist, ei saa ilmselt eeldada, et ta saab jätkata igapäevaselt vanavanemate külastamist ja nende juures söömist. Arvestades, et mingis ulatuses on vajalik kodust väljas söömine ning mingis ulatuses on võimalik kodus ise toitu valmistada, loeb kohus põhjendatud toidukuluks 160 eurot kuus. 11. Hageja teleteenuste kuluna on hagis välja toodud 21,99 eurot kuus. Eelmises elukohas oli selleks summaks 5,5 eurot ühe leibkonna liikme kohta, kuid praeguses elukohas ei õnnestunud lepingut sõlmides enam samasuguse hinnaga teenust saada. Kostja on välja toonud, et varasem kulu oli 5,50 eurot ning leidnud, et ka praegu ei peaks teleteenuste kulu olema suurem. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on vaidlustanud kulu, samas välja toomata, milliseid komponente ja teleteenuste pakette ta täpsemalt vaidlustab ja mis oleks alternatiiv. Hageja on tõendanud, et teleteenuste kulu on (31+12,98) 43,98 eurot (dtl 54-56), sellest ½ ehk hageja põhjendatud osa on 21,99 eurot. 12. Hageja sidekuluna on hagis märgitud 10 eurot (telefonipaketi maksumus). Kuigi varasemas otsuses oli tuvastatud kulu 7 eurot, ei vaidle kostja vastu, et põhjendatud summa võiks praegu olla 10 eurot. Vastuväidete puudumisel ei vaja taoline kulu ka tõendamist. 13. Hageja kooliga seotud kuluna on toodud kokku 30 eurot kuus. Selgitusena on märgitud, et see kulu seondub õppevahendite soetamisega (12,5 eurot kuus), lisandub ekskursioonide kulu (eelmisel aastal oli 87 eurot), klassiraha (ca 10 eurot kuus) jne. Hageja kasutab koolis ja trennis käimiseks vahelduvalt nii koolikotti, käekotti kui ka spordikotti ja reeglina soetatakse need uuena igal aastal. Kõigi koolitarvete ostmise tõendamist ei saa ka eeldada, samuti ei saa tõendada lapsele sularaha andmist näiteks uisutama minekuks. Hageja on esitanud tõendeid (dtl 8-9) selle kulu kandmise kohta summas 229,23 eurot; samuti toonud välja et päris kõigi õppevahendite kohta kuludokumendid puuduvad, ka tuleb maksta klassiraha ning lisanduvad ühised uisutamised ja kinoskäigud, mis tasutakse enamasti sularahas. 13.1 Kostja on välja toonud, et varasem kulu oli 15 eurot. Kostja hinnangul on koolitarvete aastane kulu 150 eurot ülepaisutatud ja tõendamata. Esitatud tõendite pinnalt on see kulu 51,30 eurot aastas, kuivõrd igal aastal ei ole vaja osta uut koolikotti, pinalit ning koolikoti asemel kasutavad noored sageli ka käekotti või spordikotti, mida ei ole vaja igal aastal uuendada. Klassiekskursioonidel saavad lapsed osaleda vastavalt vanemate võimalusele ning tegemist ei ole ka esmavajadusega. Tõendamata on koos klassiga uisutamas ja kinos käimine. Põhjendatud klassiraha on 10 eurot aastas, mitte kuus. 7 2-23-18325 13.2 Kohus nõustub hagejaga selles, et ammendavalt ei pruugi olla kõigi kulude kohta ilmselt võimalik tõendeid esitada. Eeldada ei saa, et kooliks tarvilikud esemed soetatakse ühekorraga. Mingis ulatuses on võimalik osta vahetult enne kooliaastat ja kooliaasta alguses enamik vajalikest esemetest, samas tekib ka õppeaasta kestel pidevalt vajadus täiendavate tarvete ostmiseks. Samuti on usutav, et laps vajab kord aastas kas siis koolikoti, käekoti või spordikoti väljavahetamist (millega iganes ta oma kooliasju kaasas kannab). Klassiraha kulub aastas kindlasti rohkem kui 10 eurot (samas ilmselt mitte 10 eurot kuus) - koolides on sageli väikese piletihinnaga kontserdid, samuti külastatakse koos teatrit ja kino. Ka tekib lisaks jooksvalt ettenägematuid kooliga seotud kulusid- klassipiltide tellimine, jõulukink klassikaaslasele ja õpetajale jne. Klassiekskursiooni mõõduka summa eest (milleks 87 eurot

1. on)ei saa pidada selliseks luksuseks, mille toimumises peaksid vanemad eelnevalt kokku leppima. Kostja ei ole ka tuginenud sellele, et tal ei ole nõutud ulatuses võimalik ülalpidamist anda. Hageja kooliga seotud kulu on suurenenud ka seonduvalt üleüldise elukalliduse tõusuga. Taotletud ulatuses ei saa lugeda kooliga seotud kulu tõendatuks, kuid kohus loeb põhjendatud vajaduseks seoses koolikohustuse täitmisega 20 eurot kuus. 14. Huvitegevusega seotud kulude igakuise keskmisena on hagis toodud 136,50 eurot. See hõlmab treeningute kulu (93 eurot kuus), kord kuus toimuvate võistluste kulu (20 eurot kord), treeninglaagri maksumust (282 eurot). Laps on aastaid tegelenud sulgpalliga ja laagrites käimine ning võistlustel osalemine on tema jaoks arusaadavalt väga oluline osa treeningutest. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal treeninguid suvekuudel; võistlused ja treeninglaager ei ole kohustuslikud, mingis ulatuses on neid kulusid kandnud kostja ning hageja ema saab arvestada nende kuludega tulumaksutagastuse taotlemisel. Varasemas lahendis tuvastatud kulu oli 58 eurot. Tegemist on kuluka hobiga ning treeninglaagrite puhul tuleks vanematel omavahel kokku leppida, kas on üldse võimalik selliseid kulusid kanda. Kostja hinnangul ei saa põhjendatud huvitegevuse kulu ületada ühes kuus 93 eurot, millest tuleks arvestada maha ka tulumaksutagastus. Hageja selgituse kohaselt ei ole treeninguid küll suvekuudel, kuid hageja jätkab suvel sõpradega vabatahtlikult treenimist ning hageja treeningukulud suvel ei vähene. Treeninguteks renditakse trennikaaslasega väljak, mille ühe tunni rendihinnaks on erinevalt kasutusajast 12-31 eurot. Keskmiseks kuluks võib lugeda seega ca 20 eurot korra eest kahele mängijale, s.o 10 eurot ühe mängija kohta. Keskmiselt käib hageja suvevaheajal sulgpalli mängimas kaks kuni kolm korda nädalas, seega on kulu ühes kalendrikuus vahemikus 80-120 eurot. 14.1 Hageja on huvitegevuse kulu tõendanud õppetasu arvetega summas 93 eurot kuus (dtl 65), võistluste teabega osavõtumaksu kohta a´20 eurot (dtl 66) ja laagri arvega 282 eurot (dtl 67). Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et hagejal on aasta läbi võistluste kulu 20 eurot kuus, laager vähemalt maksumusega 282 eurot (23,50 eurot kuus) ning 9 kuud aastas treeningud õppetasuga 93 eurot. 14.2 Hageja väited suvel treenimise kohta on eluliselt usutavad. Hageja esitatud tõenditest (dtl 326-328) nähtub hageja väidetu, s.o et ühe väljaku rent on 12-31 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud lähtuda keskmisest hinnast, kuivõrd suveperioodil on mittetöötaval isikul võimalik külastada soodsama hinnaga klubi väiksema tasuga ajavahemikus. Samuti ei ole päris usutav, et suvel jätkatakse treenimist 3 korda nädalas, kuivõrd suvi on mõeldud ka puhkamiseks ja reisimiseks. Usutav võiks olla treenimine maksimaalselt kaks korda nädalas. Suveperioodil on arvestusega 2 treeningut nädalas ühe kuu keskmine kulu (13 nädalat, 2*5 eurot) ca 45 eurot ning läbi aasta keskmine treeningukulu 81 eurot. Kui suvine väljaku rendi kulu peaks jääma alla selle, siis tuleks ikkagi arvestada, et hageja kogukulu aastas on suurem 8 2-23-18325 kui väljakute kulu, laager, võistlused ja igakuised treeningud. Nimelt ei ole hagis arvestatud vajaliku treeningvarustusega (jalanõud, spordirõivad, muu varustus), mis samuti maksab. Kokku loeb kohus põhjendatud huvitegevuse kuluks (81+20+23,5) 124,50 eurot. 14.3 Huvitegevuse põhjendatud vajaduste suuruse tuvastamisel ei ole põhjendatud arvata maha tulumaksutagastust. Hageja on tõendanud, et hageja seadusliku esindaja enda koolituskulud (3400 eurot, dtl 174) ületavad maksustatavast tulust maha arvatavat summat (kuni 1200 eurot aastas). Ei ole mingit põhjust, miks hageja ema peaks eelistama tulumaksutagastuse taotlemisel hageja kulude hüvitamist enda kulude hüvitamisele. 14.4 Asjaolu, et kostja tasus osa viimase laagri kulust, ei välista laagrikulu väljamõistmist edasiulatuvalt. Põhjendatud ei ole jätta nende kuludega seonduvat elatist välja mõistmata ning loota, et vajaduse tekkimisel kannab kostja kulud vabatahtlikult. Arvestades, et kostja väidete kohaselt ei ole võistlustel ja laagris osalemine ilmtingimata vajalik, võib eeldada, et iga kord tekib vastava kulu kandmise vajalikkuse osas vanemate vahel vaidlus ja taolist olukorda ei saa pidada lapse huvidega kooskõlas olevaks. Kuna kostja kinnitusel on ta valmis neid kulusid vabatahtlikult kandma, ei saa kostja huve kuigi palju riivata see, kui need on juba elatise summa väljamõistmisel sisse arvestatud. Taoliselt on lapsel kindlustunne, et ta saab võistlustel ja laagrites osaleda. 14.5 Kohus märgib, et kostja on loobunud vastuväidetest, mille kohaselt ei ole tal piiratud sissetuleku tõttu võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Seega ei ole kohane ka viidata sellele, et lapse enda jaoks olulises laagris osalemine peaks igakordselt otsustatama lähtuvalt sellest, kas kostjal on parasjagu tema kulude katmiseks raha või mitte. 15. Riiete ja jalanõude kuluna on märgitud hagis 107 eurot kuus. Hageja on välja toonud, et perioodil jaanuar 2023 - detsember 2023 on hageja rõivastele tehtud kulutuste kogusumma 1084,61 eurot, s.o keskmiselt 90 eurot kuus. Jalanõudest soetatakse hagejale aasta jooksul keskmiselt 2 paari jooksujalatseid (70 eurot paar, kogukulu aastas 140 eurot); 1 paari vabaajajalatseid (ca 60 eurot paar), mida kantakse kas koolis vahetusjalanõudena või suvel niisama. Tavalise teismelisena eelistab hageja kindlat brändi. Kuigi rõivad ja jalanõud soetatakse sooduskampaaniate ajal, ei ole ühe kuu keskmine kulu väiksem kui 107 eurot. Kostja on leidnud, et varasemas lahendis tuvastatud kulu 44 eurot on ka praegusel hetkel põhjendatud ja kohane, kuivõrd kulu ei ole 1,5 aastaga kasvanud. Kulu võib olla isegi vähenenud, kuivõrd hageja käib ise suvel tööl ning kostja ja kostja vanemad annavad hagejale samuti taskuraha, mille eest hageja ise endale riideid ja jalanõusid soetab. 15.1 Kostja hinnangul ei ole võimalik hageja esitatud tõenditest ka eristada, millised on hageja enda ja millised hageja emale soetatud rõivad, kuivõrd mõlemad on samas kasvus. Mõnes tõendis kajastatud tooted on ilmselt soetatud hageja emale – kui on korraga soetatud kaks spordirinnahoidjat, suurus S ja M; samuti Nike kahed lühikesed püksid. Hageja kinnitusel tõendavad kõik esitatud kuludokumendid just hagejale riiete ja jalanõude ostmist. Hageja ja tema seadusliku esindaja riideid ostetakse erinevatest poodidest, kuna kummagi stiilid ei kattu. Sooduspakkumiste ajal ostetaksegi mitu samalaadset toodet ning esemete tegumoe tõttu võivad suurused olla erinevad. Kohtu hinnangul on hageja väited usutavad ning tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks hageja asemel tema emale rõivaste soetamisega. 15.2 kostja teab 08.12.2023 soetatud toodete summas 52,18 eurot osas kindlalt, et tegemist oli hageja enda raha eest ostetud riietega, kuna hageja ütles seda kostjale. Kostja väite kohaselt nimelt helistas hageja tol päeval poest koju jalutades kostjale ning rääkis, et käis poodides. Kostjale teadaolevalt soetas hageja endale teksad ja pusa. Kohtu hinnangul ei ole antud 9 2-23-18325 tekstist võimalik välja lugeda, et hageja oleks väitnud nende rõivaste soetamist enda isiklikult teenitud raha eest. Hageja on välja toonud, et hageja käis 2023. aastal tööl viiel päeval (6 tundi päevas); tema töötasu oli 5 eurot tunnis, seega teenis hageja kalendriaasta jooksul 150 eurot. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et detsembriks on hagejal suvel saadud töötasu alles sellises ulatuses, et minna selle eest endale ise riideid ostma. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et see kulutus tehti hoopis hageja enda teenitud raha ja mitte ema vahendite eest. 15.3 Hageja on tõendanud ajavahemikus 14.02.2023-08.12.2023 (s.o ca 10 kuud) kulude kandmist rõivastele kokku summas 974,40 eurot (dtl 68-98, 100-102) ja jalanõudele samal perioodil 325,90 eurot (dtl 99, 103-104). Kõigist kuludokumentidest ei nähtu küll konkreetse toote andmed, kuid SuperDry, Cropp, Sinsay, H&M jne on eeskätt noorte hulgas populaarsed rõivabrändid. Kohus leiab, et hagis toodud rõivaste kulu ei saa pidada elulise usutavuse pinnalt ülemäära suureks. Hageja on vanuses, kus jalanumber veel suureneb, samuti vajab spordiga aktiivselt tegelev ja palju liikuv noor jalanõude kulumise tõttu vigastuste vältimiseks sagedamini jalanõude vahetust. Hageja selgituses toodud ühes aastas soetatavate jalanõude arv on ilmselt isegi tagasihoidlik, ei nähtu et oleks arvestatud erinevatel aastaaegadel ja erinevatel puhkudel kasutatavate jalanõudega (talvesaapad, kevad-sügisperioodil kasutatavad jalanõud, suvekingad, rannajalatsid, pidulikud kingad jne). Kindlasti on võimalik soetada ka odavamaid jalanõusid, kuid siis tuleb neid kehvema kvaliteedi tõttu veel sagedamini uute vastu vahetada. Kohus loeb riiete ja jalanõude kulu põhjendatud suuruseks 107 eurot kuus. 15.4 Asjaolu, et kostja on kandnud hageja lõpuaktuse kingade kulu, ei välista kostjalt püsikuluna jalanõude kulu väljamõistmist. Küll aga saab arvestada selles konkreetses summas ülalpidamise andmise kohustuse täidetuks (sellest hiljem). 16. Meelelahutusega seotud kuluna on toodud 25 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt sisaldub selles näiteks kino, spa, teatri- ja muuseumikülastused. Spa pilet on vahemikus 10-20 eurot, lisandub söök ja jook suurusjärgus 10-15 eurot; kinopileti hind on ca 7 eurot, jook ja popcorn juurde ca 10 eurot. Kõiki neid kulusid ei ole võimalik tõendada, kuna reeglina annab ema lapsele sellisteks kulutusteks raha sularahas. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole meelelahutuse kulud võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga muutunud, seega peaks jätkuvalt olema põhjendatud kulu 15 eurot kuus. Kohus kostjaga ei nõustu ning leiab, et koos üleüldise elukallidusega on tõusnud ka meelelahutusega seotud kulud. Kohtu hinnangul ei ole meelelahutusega seotud kulu 25 eurot kuus ülemäära suur ning selle saab lugeda põhjendatuks. 17. Tervishoiukuluna on hagis toodud 32 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt on Eesti kliimas vajalik tarvitada aastaringselt D-vitamiini, magneesiumit tarvitab intensiivselt treeniv hageja treeneri ja perearsti soovitusel ning C-vitamiin on vajalik immuunsüsteemi toetuseks. Kogukulu on 25 eurot kuus. Ravimeid tarvitab hageja keskmiselt 7 euro eest kuus. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal vajalik võtta vitamiine (välja arvatud D-vitamiin), kui hageja järgib tasakaalustatud ja tervislikku toitumist. Vitamiinide ja toidulisandite kulu 56,54 eurot peaks olema aasta peale, mitte kahe kuu peale kuluv summa. Ei ole ka tõendatud regulaarselt selliste vitamiinide ostmine ja hageja poolt tarbimine. Ravimite kulu tõenduseks on esitatud kuludokument, millest nähtub kantud kulu summas 18,02 eurot, mis kuu lõikes teeb 1,5 eurot. Kostja leiab, et põhjendatud kulu saab olla ühes kuus 6,20 eurot. 10 2-23-18325 17.1 Hageja on tõendanud tervishoiukulude kandmist väljavõttega ostukorvist (dtl 105), mis ei ole otseselt kuludokument. Kui vaadata sama ettevõtte veebilehel (www.ecosh.
2. ee)sisalduvat täpsemat teavet, siis sisaldab D3 vitamiinide purk 90 kapslit, mida võetakse 1 kapsel päevas. Kuna D-vitamiini tuleb võtta Eestis elades eeskätt sügisel, talvel ja kevadel, kulub aastas seega 3 purki ehk (3*22 eurot) 66 eurot. C-vitamiini tuleb võtta vajaduse tekkimisel, eeskätt sügisesel perioodil ennetamaks lähenevat viiruste leviku hooaega. Magneesiumit ei tarbita samuti aastaringselt, vaid vajaduse tekkimisel ja ka siis kuuridena. Seega ei ole tõendatud ja põhjendatud vitamiinide kulu hagis väidetud ulatuses. 17.2 Ravimite kulu on hageja tõendanud 51,5 euro ulatuses aastas (dtl 106-109). Kohtu hinnangul on ravimikulu puhul võimalik lähtuda ka üldtuntud teabest, mille kohaselt haigestub keskmine inimene rohkem kui kord aastas ning vajalik on soetada ka palavikualandajaid vms, ka samu ravimeid võib olla vaja osta aastas mitu korda. Ravimikulule lisanduvad veel vajaduse tekkimisel eriarstide visiidi tasud, näiteks alaealise lapse hambaravi visiiditasu 5 eurot. Kohus leiab, et mõistlikus suuruses tervishoiukulu on ühes kuus keskmiselt 27 eurot. 18. Hügieenitarvete kuluna on hagis toodud 68,50 eurot kuus. Selle moodustab: näokreem 9,5 eurot, näopuhastusvaht 11 eurot, hooldusvahendid kuivale nahale 8 eurot, hügieenisidemed/pesukaitsmed 10 eurot, meigi- ja meigieemaldusvahendid 12 eurot, raseerimisvahendid 8 eurot ning kehahooldusvahendid (dušigeel, šampoon, palsam, juuksemask, juukseõli, kehakoorija, kehakreem) 10 eurot. Hageja näol on tegemist noore neiuga, kelle vajadused näo- ja kehahoolitsuse osas on sisuliselt võrdsed täiskasvanud naisterahvaga. Kostja leiab, et antud kulu ei peaks ületama 10 eurot kuus. Näokreemi, dušigeeli jne ei ole vaja soetada iga kuu, ühte 50ml kreemi saab kasutada keskmiselt 3 kuud. Tõendatud ei ole, kui palju kulub näopuhastuvahendi, hooldusvahendi, hügieenisidemete ja meigieemaldusvahendite peale. Hageja on tõendanud seda kulu summas 20,5 eurot (dtl 110111). Kohus nõustub kostjaga selles, et 50ml näokreem, 150ml näopuhastusvaht ning ka muud hooldustooted ilmselt ei kulu ära päris ühe kuuga. Samas vajab noore inimese nahk ilmselt mitmeid hooldustooteid, ennetamaks nahaprobleeme. Ka tekib selles vanuses vajadus juba dekoratiivkosmeetika tarbimise järele. Arvestades, et hageja on noor naisterahvas, kes vajab erinevaid hooldustooteid, ei ole kostja väidetud 10 eurot ilmselgelt piisav. Kohus loeb kulu põhjendatuks summas 35 eurot kuus. 19. Juuksuri, maniküüri ja kulmuhoolduse kuluna on hagis toodud 63,40 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt käib hageja juuksuris keskmiselt kaks korda aastas – kord aastas juukseid lõikamas (30 eurot) ning kord aastas lõikamas ja juuksesalke värvimas (70 eurot), igakuine kulu seega 8,4 eurot. Igakuiselt käib hageja kulmuhoolduses (30 eurot, dtl 112) ja küünehoolduses (25 eurot). Hageja leiab, et tegemist ei ole luksusliku kuluga, hageja vanuses neiu puhul on välimus väga olulisel kohal ja tema enesekindluse ning heaolu seisukohalt ei oleks kuidagi võimalik eeltoodud kulutusi piirata. Kostja leiab, et tegemist on luksusliku ja ka tõendamata kuluga. Küüne- ja kulmuhooldusi saab lubada endale vastavalt võimalustele ning tegemist pole püsivajaduse katmisega. Varasemas lahendis tuvastatud kulu oli 5 eurot. Samuti on kostja kandnud hagejale taskuraha 430 eurot, mida hageja kasutab iluteenuste eest tasumiseks, samuti on kostja kandnud hageja kontole raha lõpuaktusele soengu ja meigi jaoks (dtl 286). 11 2-23-18325 Kohus nõustub kostja selles, et juuste värvimise, kulmuhoolduse ja küünehoolduse kulu on pigem luksuslik. Muidugi võib noor neiu pidada enda välimuse eest hoolitsemist vajalikuks, kuid elementaarselt vajalikuks seda lugeda ei saa. Vanem võib soovi korral taolisi lapse kulusid kanda, kuid kohus nendega elatise väljamõistmisel ei arvesta. Luksuslikud kulud võiksid kuuluda väljamõistetava elatise koosseisu juhul, kui laps on varasemalt harjunud vanemate kooselu vältel saama osa vanemate luksuslikust elustandardist; lapse huvides ei oleks, et vanemate lahkumineku tõttu kannatab oluliselt lapse harjumuspärane elustandard ning lahuselaval vanemal on võimalik tagada lapsele jätkuvalt harjumuspärast elustandardit. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. Juuksuri kulu (2* aastas juuste lõikus a´ 30 eurot) on põhjendatud kulu, kuna erinevalt kulmuja küünehooldusest ei saa eeldada, et sellega saab hageja ise hakkama ning juuste lõikamine on ka aeg-ajalt vajalik. Seega saab 1 kuu keskmiseks põhjendatud kuluks lugeda 5,50 eurot, millises ulatuses on kostja seda kulu tunnistanud. 20. Sünnipäevapeo kulu (kokku 32,50 eurot) selgitusena on toodud, et hageja eelistab pidada sünnipäeva kodus sõbrannadega, millisel juhul on peo korraldamise kulu keskmiselt 150 eurot. Keskmiselt korra kuus käib hageja sõprade sünnipäevadel, kink reeglina 20 eurot. Vanemate vahel on igal aastal vaidlus lapse sünnipäevakulu üle ning see, kui kostja on ise tasunud lapsele sünnipäevakingitusena korraldatud peo eest ilma seda hageja emaga kooskõlastamata, ei anna alust seda kulu arvestusest välja jätta. Kostja leiab, et sellise kulu kandmine on tõendamata, samuti tasus aastal 2023 kostja hageja sünnipäeva eest ise (kokku 364 eurot), kuna hageja ema keeldus tasumast. Kostja on alati tasunud ka hageja sõprade sünnipäevakingi jaoks poole summast, kas ülekandega lapse kontole või sularahas. Kostja leiab, et kuna ta on alati tasunud sünnipäevapeo kulude eest, ei ole elatise väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et varsti 16-aastaseks saava noore inimese jaoks ei oma sünnipäevapeo pidamine enam sellist tähtsust kui oluliselt nooremana. Sünnipäevapeo pidamine väljaspool kodu on mõistlik juhul, kui vanematel on vabu vahendeid selliste kulutuste tegemiseks, kuid esmavajaduseks seda lugeda ei saa. Koduse sünnipäeva pidamisega ei pruugi samuti kaasneda suur kulu. Sõprade sünnipäevadel käimine ning kingi tegemine on sotsiaalse suhtluse plaanis kindlasti oluline ning 20 eurot on praegu ilmselt minimaalne kingisumma. Samas ei saa olla veendunud, et sõprade sünnipäevi on kord igas kuus – tolles vanuses ei peeta enam kuigi palju suuri sünnipäevi, kuhu on kutsutud kogu klass või kõik treeningukaaslased. Seega loeb kohus põhjendatud sünnipäevadega seotud kuluks 25 eurot kuus, millega on hõlmatud nii kingid sõpradele kui ka hageja kodune sünnipäevapidu. Asjaolu, et kostja on vahel toetanud hagejat sõpradele kingituste ostmisel, ei välista taolise kulutusega arvestamist elatise väljamõistmisel. 21. Tehnikaseadmete soetamise kuluna on hageja märkinud 37 eurot kuus. Selgituse kohaselt kasutab hageja igapäevaselt sülearvutit ja nutitelefoni, samuti on tema arvutisse soetatud Office 365 litsents (69,99 eurot aastas, s.o 5,83 eurot kuus). Nutitelefoni põhjendatud ja võimalik kasutusiga on kuni 4 aastat. Viimati soetatud telefoni maksumus oli 639,99 eurot, praegu on samaväärse telefoni hind soodustusega 699 eurot. Sülearvuti on hagi esitamise ajal 3 aastat vana ning tuleb peatselt välja vahetada, uue maksumus on ca 800 eurot. Kui jagada need kulud 4 aasta peale, on igakuise nutiseadmete fondi suuruseks 31,25 eurot kuus (1500 eurot nelja aasta peale, igakuine kulu seega 31,25 eurot). Mõistlik on lahendus, kus kogutakse ühiselt nö tehnikafondi (kostja läbi elatisraha maksmise) ja vajaduse tekkimisel on rahalised vahendid seadme ostmiseks olemas. P G, kus hageja järgnevad 3 aastat õpib, on õpikud üles laetud Opiq keskkonda. Tegemist on pilvepõhise õpikeskkonnaga ehk õppetöös kasutatakse digiõpikuid. Õppetöös osalemine isiklikku arvutit omamata ei ole sellises olukorras mõeldav. 12 2-23-18325 21.1 Kostja vaidleb tehnikaseadmete soetamise ja kasutamise kuludele vastu ning leiab, et sellise kuluga ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama. Kostja soetas hagejale aastal 2020 uue sülearvuti hinnaga 459 eurot. Uue sülearvuti soetamine ei ole põhjendatud enne 2025. aastat. Kui reaalne vajadus tekib, saavad vanemad omavahel kokku leppida. Klick.ee kodulehel algavad uute Lenovo sülearvutite hinnad 199,99 eurost ning mitmeid korralikke sülearvuteid on samas e-poes müügil hinnaga 300-400 eurot (dtl 305). Hageja ei vaja keskmisest kallimat sülearvutit. Sülearvuti mõistlik kasutusiga on 7 aastat. Telefoni kasutusiga on 5 aastat. Põhjendatud ei ole lähtuda praeguse telefoni maksumusest, nutitelefone on võimalik osta ka soodsamalt. Telefoni ostis kostjale teadaolevalt viimati hageja ise isiklikest vahenditest (suvel teenitud raha, sünnipäevadeks saadud raha ning taskuraha). Tegemist ei ole hageja püsivajaduse rahuldamisega. 21.2 Kohus leiab, et sülearvuti ja nutitelefon on 15-aastase gümnaasiumis õppiva noore jaoks kindlasti esmavajadus, ilma milleta on õppetöö takistatud. Kuigi arvuti kasutusiga võib olla ka 7 aastat, ei saa olla kindel, et arvuti selle aja ka vastu peab. Usutavam on arvuti välja vahetamine maksimaalselt 6 aasta järel. Sama lugu on telefoniga, ka see võib pidada vastu 5 aastat, kuid võib katki minna ka enne selle aja möödumist. Seega on mõistlik, kui eksisteerib nutiseadmete fond, mille abil saab seadme kiiresti uuega asendada, et õppetöö ei kannataks. Seda ka juhul, kui hagejal on aastal 2020 uuena või uueväärsena ostetud arvuti. 21.3 Samas ei saa kohus lugeda esmavajalikuks Apple iPhone omamist. Kohus nõustub kostja väidetega, mille kohaselt saab nutitelefoni ka soodsamalt osta. Kohus leiab, et mõistlike omadustega nutitelefoni hind võiks olla ca 400 eurot. Samuti saab lugeda tõendatuks (dtl 305), et korraliku sülearvuti saab soetada samuti 400 euroga. Kui lähtuda sülearvuti kasutuseast kuni 6 aastat ning telefoni kasutuseast kuni 4 aastat (sellises vanuses telefoni kasutamine eeldab tegelikult ka juba vähemalt akuvahetust), siis teeb see 1 kuu keskmiseks kuluks arvuti puhul 5,56 eurot ning nutitelefoni korral 8,33 eurot. 21.4 Kostja on leidnud, et Office 365 litsentsi kulu ei ole hädavajalik, lapsel ei pea olema professionaalsed programmid ning koolitööd saab teha ka tasuta programmidega või kooliarvutites. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et taoline seisukoht on elukauge. On eluliselt usutav, et õppetöö toimub suures ulatuses arvutis ning ei ole mõeldav, et gümnaasiumis õppiv laps jõuab teha koduse õppetöö kooliarvutis. Koolimajad ei ole tavaliselt avatud nädalavahetusel ja hilisõhtul, seega jääks õppetöö tegemiseks koolimajas aega vahetult pärast tunde ja enne treeninguid. Seda aega vajab keskmine laps õppetundidest puhkamiseks. Office 365 litsents ei hõlma spetsiifilisi programme, vaid selle toodete hulka kuuluvad laialt levinud Word, Excel, Powerpoint jne ehk tavapäraselt õppetööks kasutatavad programmid. Ei ole mõeldav, et laps peaks lisaks õppekoormusele kulutama palju aega ja energiat ka taoliste tasuta programmide otsimisele, mis ühilduksid ka selle õpetaja programmiga, kes töö tulemust hindab. Kuludokumenti kohtule esitatud ei ole, kuid kohtu hinnangul on eluliselt usutav taolise kulu olemasolu ning suurus. Seega on põhjendatud tehnikavahendite kulu ühes kuus 19,72 eurot. 22. Kostja on tuginenud sellele, et on andnud hagejale ülalpidamist ka vahetult, näiteks tasunud ortodondi visiidi eest 70 eurot, laagri eest 141 eurot, ostnud lapsele uued talvesaapad 90 euroga, samuti uued spordijalanõud, andnud raha hageja sõbrannade sünnipäevade jaoks. Kostja kannab hageja ülalpidamiskulusid (eelkõige toidukulu ja eluasemekulu) ka siis, kui hageja viibib kostja juures. Samuti kannab kostja hageja transpordikulu, kui hageja soovib sõita Tallinnast kostja juurde Lõuna-Eestisse. Kostja väitel ei ole hageja vanemate vahel lepitud kokku suhtluskorda, kuid hageja käib sageli kostja juures ning viibis seal näiteks 13 2-23-18325 õpetajate streigi ajal 19.01-28.01.2024, 2023. a oktoobri jõuluvaheajal ning 25.12.202304.01.2024. Hageja on leidnud, et kuivõrd kostja elab hagejast 190km kaugusel ja suhtlus on väga kaootiline, siis ei ole põhjust vähendada selle arvelt elatisraha. Kostja tehtud üksikud vahetud kulutused ja hagejale taskuraha andmine ei vähenda hageja ema tehtud püsikulusid. Taskuraha annavad mõlemad vanemad lapsele oma rahaliste võimaluste ja tõekspidamiste järgi. 22.1 Kohus leiab, et kostja poolt taoliselt kantud vahetu kulu (kostjaga suhtlemisega seotud toidu- eluaseme ja transpordikulu) hagejale ei lähe elatise väljamõistmisel arvesse, kuna praegu ei ole tegemist

§ 101lg-s 6 sätestatud olukorraga.

Seadusandja ei ole näinud ette, et lahus elava vanema juures viibimist peaks arvestama elatise väljamõistmisel olukorras, kus teise vanemaga koos viibitakse vähem kui keskmiselt 7 päeva kuus. 22.2 Küll aga on võimalik arvestada kostja tehtud kulutusega juhul, kui tegemist on hageja ülalpidamiseks vajaliku kuluga, mille võrra on ema ülalpidamiskohustus vähenenud ja mis on tehtud ajavahemikus alates hagi esitamisest (varasem periood ei ole vaidluse all). Taolisteks kulutusteks saab lugeda: 10.02.2024 kingiraha 10 eurot, 17.03.2024 kingiraha 15 eurot, lõpuaktuse kingad 50 eurot ning lõpuaktuse soeng ja meik 100 eurot (kõik dtl 286), kõik kokku 175 eurot. Kohtulahendi täitmisel tuleb arvestada, et selles ulatuses on kostja andnud hagejale alates hagi esitamisest kuni lahendi tegemiseni vahetult ülalpidamist ning elatise nõue tuleb lugeda selle summa osas täidetuks.

1. Kostja on viidanud, et on tasunud hageja ema kontole oktoobris ja novembris 2023 elatist ka suuremas ulatuses, kui kohtuotsusega kindlaks määratud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud taoliselt enam tasutud elatise arvestamisega elatise väljamõistmisel, kuivõrd elatist on enam makstud perioodi eest, mille eest hageja elatise suurendamist nõudnud ei ole.
2. Kostja on leidnud, et hageja poolt esile toodud kulud ei ole kooskõlas Statistikaameti kuludega leibkondade kulutuste kohta, mis üheselt viitab, et kulud on ülehinnatud, tingitud kas halvast majandamisest või on lihtsalt hageja seadusliku ainuotsused hageja kulude osas. Kohus leiab, et Statistikaameti kulu on vaid arvestuslik keskmine kulu üle Eesti. Taolise kulu suurust mõjutab nii piirkond, kus elatakse, kui ka vanemate tegelikud võimalused. Näiteks võivad olla oluliselt väiksemad taolise lapse huvitegevuse ja meelelahutuse kulud, kes elab kohas, kus ligipääs huvitegevusele ja meelelahutusele on distantsist tulenevalt oluliselt piiratud ning saadaolevad huvitegevused on tasuta või väikese tasu eest. Kohus märgib, et olukorras, kus hageja isa on kutsunud hagejat välisreisidele (mis ei saa olla vähe kulukad), on veidi kohatu kritiseerida näiteks 87 eurot maksval ekskursioonil osalemist, 44 eurot kuus ületavat riiete ja jalanõude kulu, lapsele vitamiinide soetamist või leida, et gümnasist peaks jõudma teha kodused õppetööd ära kooliarvutis.
3. Eeltoodust tuleneb, et hageja põhjendatud vajadused on praegusel hetkel 1044,47 eurot kuus, seega varasemas lahendis tuvastatuga (515,50 eurot) võrreldes oluliselt suurenenud. Hageja on õigesti välja toonud, et tarbijahinnaindeksi muutus on alates
4. aasta jaanuarist kuni
5. aasta novembrini olnud 22,6%. Kohus märgib, et hinnatõus on jätkunud, Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator sisalduva kalkulaatori järgi on tarbijahinnaindeksi muutus septembris
6. a võrreldes jaanuariga
7. lausa 26,8%. Eelnimetatu on märkimisväärselt kasvatanud hageja ülalpidamiskulusid. 14 2-23-18325
8. Osaliselt on ülalpidamiskulud suurenenud ka hageja ema tehtud otsuse tõttu (eluaseme vahetus). Hageja vanematel on küll ühine hooldusõigus, kuid kohus ei nõustu kostjaga, et kõik hageja suhtes tehtavad kulutused peaks seetõttu eelnevalt vanemate vahel kokku leppima. Kui hageja ema oleks asunud elukoha vahetust otsustama alles pärast kostjapoolse nõusoleku andmist hageja varasemast suuremas ulatuses toetamiseks seonduvalt oma toa saamisega, siis ei oleks hageja elukohamuutust ja seega elutingimuste paranemist ilmselt toimunud (arvestades menetluses toodud kostja vastuväiteid). Arvestades hageja vanust peaks ka treeningkoormuse suurendamise ja võistlustel osalemise otsustamine olema eeskätt treeningutel ja võistlustel osaleva hageja enda valik. Kostja ei ole ka pidanud võistlustel osalemist ja laagrites käimist sama oluliseks kui hageja ise. See, kui hageja tegelikke kulusid suurendavad otsused on tehtud ilma kostja nõusolekuta, ei tähenda, et kostja ei peaks mingil juhul vastutama taoliste kulutuste eest - eeldusel, et otsused on tehtud lapse huvides. Nimelt tuleb ülalpidamise andmisel lähtuda eeskätt alaealise lapse enda vajadustest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi (

§ 99lg 1 ja 2).

1. Kostja on loobunud tuginemast sellele, et tal ei ole varaliselt võimalik anda hagejale ülalpidamist nõutud ulatuses. Seetõttu ei käsitle kohus kostja väiteid tema varalise võimekuse kohta, kuigi sellekohaseid tõendeid on menetluses kogutud.
2. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et eeltoodust tulenevalt on täidetud TsMS § 459 kohased eeldused jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas.

§ 101

lg 5 alusel tuleb lugeda, et hageja vajadused (kokku 1044,46 eurot) on kaetud lapsetoetuse arvel, suurus 80 eurot. Lähtudes vanemate võrdsusest tuleb hagi rahuldada osaliselt ning suurendada elatist selliselt, et mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 29.12.2023 elatis ((1044,47-80)/2) 482,24 eurot kuus. Kohus jätab hagi rahuldamata elatise nõudes 482,24 eurot ületavas osas. 29. Kumbki pool on taotlenud jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud jaotusest kõrvalekaldumiseks. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik 15