← Eesti

2-22-10074/44

Obsah (6)§ 115§ 116§ 114§ 104§ 127§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Harju Maakohus Kaie A

§ 115lg 1).

Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast

§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud 3

(6)huvi eseme tagastamise vastu (

§ 115lg 2).

Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti

§ 116

lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (

§ 115lg 3).

20. Riigikohus on selgitanud, et vähemalt üldjuhul ei saa võõras ebaseaduslikus valduses oleva asja omanik nõuda kahju hüvitamist, kui ta ei ole esmalt püüdnud asju tagasi saada. Kui asjad on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asjade väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel (vt RKTKo 2-16-6563, p 25). Kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes

§ 115lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel.

See tähendab, et kui hageja asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale

§ 114

järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole

§ 115lg 3 järgi erandina vajalik.

Eelkõige ei ole täiendava tähtaja määramine vajalik, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju (aga ka juhul, kui ebaseaduslik valdaja keeldub tahtlikult või raskest hooletusest tingituna asju omanikule välja andmast (vt

§ 115lg 3 ja § 116 lg 2 p 3) (vt RKTKo nr 3-2-1-127-08, p 12 ja).

21. Hageja väitel ei ole kostja hagejale töövahendeid tagastanud. Hageja on selgitanud, et kostja ei saa tööriistu tagstada, kuna kostja sõnul jättis ta tööriistad kolmanda isiku objeti ehitussoojakusse. Samuti on hageja soetanud uued tööriistad, ning on kõnelauste tööriistade osas huvi kaotanud. Kostja on samuti menetluses väitnud, et töövahendid ei ole tema käes. Seega ei ole töövahendid kostja käes ning seetõttu ei ole võimalik neid tagastada. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud vindikatsiooninõude asemel esitatava kahju hüvitamise nõude eeldused ning on alust kohaldada

§ 115lg-d 2 ja 3.

  1. Vaidlus on selles millised töövahendid hageja kostjale töö tegemiseks üle andis ja millised töövahendid on tagastamata. Vaidlus puudub selles, et töövahendite üleandmise ja vastuvõtmise kohta akti ei koostatud. Samas on kostja menetluses kinnitanud, et kostja valduses on olnud hageja töövahendid mille tagasiandmist kostja soovis, kuid hageja ei ole neid vastu võtnud ning on tahtlikult hoidunud tööriistade vastuvõtmisest kõrvale (kostja 25.09.2022 vastus, tl 51). Kostja on tõendanud, et soovis hagejale töövahendid tagastada ning küsis 03.03.2022 e-kirjas, et kuhu saaks tööriistad viia (vt TVK toimik 23.04.2022 vastus, lisa 3). Hageja käskis tööriistad viia soojakusse, kuid kostja väitel soojaku võtit tal ei ole. Kostja sõnul tema käes töövahendeid ei ole, kuna jättis töövahendid Element Grupp OÜ poolt renditud soojakusse, kuna hageja seaduslik esindaja töötab seal projektijuhina.
  2. Kostja 17.05.2024 toimunud kohtuistungil tööriistade osas midagi omaks ei võtnud ja vaidleb kõigele vastu (tl 179). Kohus selgitas pooltele kõnealusel kohtuistungil, et hagejal tuleb tõendada millised konkreetsed tööriistad on kostjale üle antud ja kostjal tuleb tõendada enda väidet, et ta on tööriistad hagejale üle andnud (tl 181 pöördel). Asja arutamise käigus on selgunud, et mingid töövahendid kostjale üle anti, aga millised konkreetselt, seda hageja tõendanud ei ole. Kuna kostja ei ole ühegi hagis välja toodud töövahendite saamist omaks võtnud, siis tuli hagejal tõendada töövahendite üleandmist. Kumbki pool enda tõendamiskoormist ei täitnud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et hageja on andnud kostjale üle hagis märgitud töövahendid ning hageja nõue tagastamata tööriistade eest kahjunõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei saa ka osaliselt hagi rahuldada, kuna hageja ei ole tõendanud ühegi hagis nimetatud tööriista kostjale üleandmist. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida tööriistade osas kahju hüvitamise nõude teisi eeldusi. 4

(6)
  1. Kohus analüüsib hageja nõuet 3451,20 eurot seoses kostja poolt teostamata jäetud ventilatsioonitööde teostamise maksumuse hüvitamisega hageja poolt alltöövõtja Raksek OÜ-le.
  2. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo nr 2-19-2497, p 23), et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused:       töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 115

lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72,

§ 104

lg 2); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

26. Vaidlus puudub, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping. Hageja ei ole kohtu ette toonud millist konkreetset suulisest töölepingust tulenevat kohustust kostja rikkus. Hagejal on õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (

lg 2 ja TLS § 74 lgd 1 ja 2, vt RKTKo 2-19-2497, p 25).

  1. Töötaja on töösuhtes nõrgem pool. Hageja on hagiavalduses üksnes välja toonud, et kostja puudus põhjuseta töölt, lahkus varem töölt ja teostas töid nõuetele mittevastavalt. Hageja enda väiteid tõendanud ei ole. Hageja töötajate seletused nimetatut ei tõenda. Hageja on ka esile toonud, et alates 18.10.2021 asus kostja töölepingut rikkuma, on korduvalt lahkunud töölt varem, ilma sellest tööandjat ette teatamata, puudunud töölt korduvalt põhjuseta ning täitnud tööülesandeid nõuetele mittevastavalt ning rikkumised olid süstemaatilised, pahatahtlikud ning hageja majanduslikku olukorda kahjustavad. Kostja informeeris hagejat sellest, et objektil Vähi 6 jäi teostamata torude iseoleerimistööd ning toru otstele välisrestide paigaldamine. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatu oli kostja tööülesanne. Volmre objektil tööde seisma jäämisest teavitas kostja hagejat 18.02.
  3. Millist konkreetset töölepingust tulenevat kohustust kostja rikkus, hageja aga tõendanud ei ole. Hoiatuse töökohustuste mittetäitmise eest tegi hageja kostjale alles 10.03.2022 (dtl 125 ja dtl 130). Sama kirjaga edastati kostjale ka esmakordselt tööleping tuvumiseks ning ametijuhend. Hageja ei ole tõendanud, et Raksek OÜ poolt teostatud tööd olid kostja tööülesanded ning tõendamata on, et hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu. Hageja on esitanud tõendina Raksek OÜ 10.03.2022 arve teostatud ventilatsiooni tööde eest summas 3796,80 eurot (dtl 124). Arvelt nähtuvad üksnes kolme objekti ventilatsioonitööd. Nimetatud arve ei tõenda seda, et kostja rikkus töökohustusi ning ei tõenda ka kostja poolt hagejale kahju tekitamist. Seega ei ole vaja analüüsida teisi kahjunõude hüvitamise eelduseid.
  4. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. VASTUHAGI
  5. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Töölepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töötaja rahalised nõuded (TLS § 84 lg 1). Hageja nõuab vähem tasutud töötasu 12 504,97 eurot ja vähem tasutud puhkusetasu 5

(6)hüvitist summas 308,21 eurot. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli töösuhe ja kehtiv tähtajatu tööleping. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9).
  1. Kohus leiab, et töötasunõue jääb rahuldamata. Hageja väitel oli kostja igakuine töötasu 907,67 eurot ja sellele lisaks igakuine auto kompensatsioon 335 eurot. Hageja väited on tõendatud TSD kokkuvõtetega tehtud väljamaksete ja kinnipeetud tulumaksu osas (tl 133136). Nimetatu on kooskõlas ka kostja enda poolt hagiavaldusega esitatud tõenditega (tl 57-63). Kostja ei ole tõendanud enda väidet töötasu suuruse kohta. Nimetatu on kostja kohustus, kuna kostja soovib vähemtasutud töötasu välja mõistmist. Tunnitasu kokkulepe on tõendamata, kuna töölepingu projekt ei tõenda töötasu suurust. Samuti ei ole kostja tõendanud enda väidet, et ta küsis korduvalt kostjalt vähemtasutud töötasu tasumist. Kohtuistungil vastas kostja kohta küsimusele, et vestlused käisid suusõnaliselt. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja ei küsinud hagejalt peaaegu kolme aasta jooksul vähemtasutud töötasu tasumist. Kohus on veendunud, et juhul kui poolte vahel oli kokku lepitud suurem töötasu, siis oleks kostja ka töötasu saamist küsinud alates
  2. aastast ning teinud seda kirjalikult. Kostja esitas hageja vastu esmakordselt alles kohtus vastuhagi esitades täöötasu nõude. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue on tõendamata ning kostja väidetud summas töötasu osas kokkulepet pooltel ei olnud. Vastavalt ei ole vaja võtta seisukohta ka selles osas, kas kostja töötasunõue on osaliselt aegunud.
  3. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja töötasunõue rahuldamata ja rahuldamata jääb ka puhkusetasu nõue.
  4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. MENETLUSKULUD
  5. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus jättis hagiavalduse ja vastuhagi rahuldamata. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kohus on seisukohal, arvestades vaidluse asjaolusid ning vastuhagi ja hagi rahuldamata jätmist, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda. 35. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.