2-24-19610/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Susann Liin Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu, 20. juuni 2025 Tsiviilasja nr 2-24-19610 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L.I vastu põhivõla 324 eurot 46 senti ja kõrvalnõuete saamiseks Hagi hind 673 eurot 92 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht XXX ), lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post XXX) Kostja L.I (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx, e-post XXX) Asja lahendamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital 30.12.2024 hagi L.I vastu osaliselt.

2.Mõista L.I-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 464 eurot 82 senti, millest 324 eurot 46 senti on põhivõlg, 115 eurot 36 senti viivis ja 25 eurot sissenõudmiskulud. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L.I vastu rahuldamata osas, milles viivisenõue ületas 115 eurot 36 senti.

3.Jätta menetluskuludest 69% L.I kanda ja 31% Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. L.I-l puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

4.Mõista L.I-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 247 eurot 2 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (247 eurot 2 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 30.12.2024 hagi L.I (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 673 eurot 92 senti, millest põhivõlga on 324 eurot 46 senti, viivis 324 euro 46 senti ja sissenõudekulud 25 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 602 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS (teenusepakkuja) ja kostja kaks lepingut:  26.12.2019 tähtajatu seadme kasutuslepingu nr 1029521 digiboksi Arris VIP5305 kasutamiseks, mille eest pidi kostja tasuma arvete alusel regulaarselt kasutustasu.  30.12.2019 tähtajatu seadme kasutuslepingu nr 1031171, mille järgi pidi hageja osutama kostjale internetiteenust ning kostja sai kasutada ruuterit Zyxel LTE3316 ja kohustus tasuma saadud teenuse eest arvetele alusel õigel ajal ja regulaarselt tasu (lepingud).

Mõlema lepingu allakirjutamisega kinnitas kostja, teenusepakkuja on talle seadme suhtes rakenduvad kasutustingimused kättesaadavaks teinud, ta on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma. Teenusepakkuja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma saadud teenuste eest arvel märgitud kuupäevaks. Kostja ei tasunud ühtegi arvet. Kuna kostja jättis tasumata arved 20.02.2020 20.03.2020 ja 20.04.2020 tähtpäevadeks, piiras teenusepakkuja kostja teenuseid 14.05.2020, saatis lepingute ülesütlemise hoiatuse e-posti aadressile XXX ja mobiilile ning luges lepingud 15.06.2020 ülesöelduks.

Kuna kostja ei tagastanud teenusepakkujale kasutusse võetud seadmeid, esitas teenusepakkuja kostjale 30.06.2020 arve nr 07202003289951, milles nõudis digiboksi ja ruuteri tagastamata jätmise eest ka kahjuhüvitist 268 eurot (169 + 99). Kostja ei tasunud ka seda arvet.

Teenusepakkuja loovutas 27.05.2022 enda nõuded kostja vastu hagejale.

Hageja palub kostjalt välja mõista:  324 eurot 46 senti põhivõlg, mis hõlmab lepingutejärgset tasu kuue arve eest, milles sisaldub ka kahjunõue tagastamata digiboksi ja ruuteri eest (1,31 + 12,98 + 12,98 + 12,98 + 9,59 + 274,62 eurot) (arved tasumise tähtpäevadega 20.02.2020 20.03.2020, 20.04.2020, 20.05.2020, 20.06.2020, 20.07.2020);  324 eurot 46 senti sissenõutavaks muutunud viivis, mis on piiratud põhivõlaga;  25 eurot sissenõudmiskulud Hageja nõuab lepingujärgset viivist. Hagiavalduse kohaselt võis teenusepakkuja nõuda kostjalt arve õigeaegsel mittetasumisel tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Üldtingimuste lisa kohaselt oli viivisemääraks 0,066% päevas, hageja on enda viivisenõude piiranud põhivõla ulatusega.

2 Hageja nõuab sissenõudmiskulusid vastavalt VÕS § 113² lg 2 p 1 kohaselt, mis sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot, kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

2.Tartu Maakohus võttis 09.01.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja kinnitas kohtule 17.01.2025 telefoni teel, et tema e-postiaadress on xxxxxx@xxxxxxxx ja postiaadress xxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja vastas hagi menetlusse võtmise määrusele 18.02.2025 järgmise e-kirjaga: „Tere, huvitav, mille eest, pole kuidagi Teliaga seotud???“.

Tartu Maakohus andis 10.03.2025 määrusega kostjale täiendava tähtaja nõuetekohase hagi vastuse esitamiseks ning selgitas, millistele küsimustele peab kostja vastama. Kostja kinnitas 18.03.2025 e-kirjaga, et on kohtumääruse kätte saanud, kuid ei vastanud kohtule. Kohus helistas 09.04.2025 kostjale. Kostja esitas taotluse vastuse esitamiseks tähtaja pikendamiseks.

Kohus pikendas vastamise tähtaega kuni 23.04.2025, kuid kostja ei esitanud nõuetekohast vastust.

Tartu Maakohus määras 30.05.2025 määrusega, et vaatab hagi läbi kirjalikus lihtmenetluses ning andis pooltele tähtajad kokkuvõtlike seisukohtade esitamiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 12.06.2025. Kostja saatis 04.06.2025 kohtule e-kirja, millest nähtub, et ta on ka kirjaliku menetluse määruse kätte saanud. Sisulist vastust kostja kohtule ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus lahendab käesoleva asja TsMS § 405 järgi lihtmenetluses, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, sest käesolevas asjas on esitatud varaline nõue, mille hagi hind on 673 eurot 92 senti.

4.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et teenusepakkuja ja kostja sõlmisid ruuteri ja digiboksi kasutamiseks ja interneti teenuse osutamiseks lepingud, kostja ei ole seda ka sisuliste vastuväidetega vaidlustanud. Kohus leiab, et pooltevaheline võlasuhe põhineb segatüüpi lepingutel. Digiboksi ja ruuteri kasutamist puudutavas osas saab lepingu kvalifitseerida tähtajatuks vallasasjade üürilepinguks VÕS § 271 mõttes ning internetiteenuse osutamise osas on kohtu hinnangul tegemist teenuse osutamise lepinguga, täpsemalt sideteenuse lepinguga elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 mõttes. Sideteenuse lepingule kohaldatakse sideteenuse lepingu eriregulatsiooniga katmata osas ESS § 91 lg 3 kohaselt võlaõigusseaduse sätteid.

5.Hageja väidetest võib järeldada, et ta tugineb õiguslikult sellele, et kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, kui jättis esitatud arved tasumata ning ei tagastanud üürilepingu lõppemisel digiboksi ja ruuterit, kostja vastutab rikkumiste eest VÕS §-de 100 ja 103 mõttes.

5.1. Hageja väitel esitas teenusepakkuja kostjale järgmised arved, mille kostja jättis tasumata ning rikkus sellega teenusepakkujaga sõlmitud lepinguid. Hageja tõendas enda väiteid arvetega, mille teenusepakkuja oli kostjale esitanud (dtl 28–32):  1 euro 31 senti (31.01.2020 arve nr 02202000893721, maksetähtpäev 20.02.2020)  12 eurot 98 senti (29.02.2020 arve nr 03202001363369, maksetähtpäev 20.03.2020) 3  12 eurot 98 senti (31.03.2020 arve nr 04202001835700, maksetähtpäev 20.04.2020)  12 eurot 98 senti (30.04.2020 arve nr 05202002313613, maksetähtpäev 20.05.2020)  9 eurot 59 senti (31.05.2020 arve nr 06202002799098, maksetähtpäev 20.06.2020)  274 eurot 62 senti (30.06.2020 arve nr 07202003289951, maksetähtpäev 20.07.2020).

5.2. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on hageja tõendanud, et teenusepakkujal oli kostjaga üürilepingu ja sideteenuse osutamise lepingu tunnustele vastavast segatüüpi lepingust tulenev kohustus esitatud arved tasuda ning kostja on seda kohustust rikkunud ja vastutab selle eest.

Kostja ei ole ka esitanud sisulisi vastuväiteid selle kohta, et ta oleks esitatud arved tasunud või et tal oleks olnud õigus esitatud arvete tasumisest keelduda.

5.3. Kohus märgib, et hagiavaldusest võib aru saada, et hageja tugineb väitele, et teenusepakkuja ütles kostjaga sõlmitud lepingud kehtivalt üles ja nõuded on esitatud üldiselt ülesütlemise tagajärjena VÕS § 195 lg 2 mõttes, mis sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

6.Kohus märgib, et hagejal, võib olla õigus nõuda kostjalt lepingute ülesütlemise tagajärjena maksmata jäänud arvete tasumist ning hüvitist tagastamata digiboksi ja ruuteri eest eeldusel, et teenusepakkuja ütles kostjaga sõlmitud lepingud kehtivalt üles ning teenusepakkuja on loovutanud kehtivalt nõuded hagejale. Ülesütlemine eeldab, et tehtud on kehtiv ülesütlemisavaldus VÕS § 195 lg 1 mõttes, mis sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning esineb kehtiv lepingu korraliselt või erakorraliselt ülesütlemise alus.

6.1. Üürileandja võib üldreeglina vallasasja tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm päeva VÕS § 311 lg 1 ja § 312 lg 3 järgi. Üürileandjal on üldreeglina õigus üüritud asi üürnikult tagasi nõuda VÕS § 334 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Ülesütlemine eeldab kehtiva ülesütlemisavalduse esitamist teisele lepingupoolele.

6.2. Käesolevas asjas oli teenusepakkuja kasutustingimustes ülesütlemise aluseid täpsustanud ning sätestanud kasutustingimuste p-s 5.2 ja 5.2.1, et tal on õigus öelda seadmete üürileping erakorraliselt üles, kui klient rikub Lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval) teatades sellest üürnikule viis päeva. Teenusepakkuja oli täpsustanud ka üüritud asjade tagastamiskohustust, nähes kasutustingimuste p-s 4.1, et klient on kohustatud Seadme tagastama samas seisundis ja komplektsuses, milles ta seadme sai, arvestades normaalset kulumist. Kasutustingimuste p-s 4.4 oli täpsustatud ka seda, et kui klient ei tagasta seadet või ei võimalda seda ära viia 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest, loetakse, et teenusepakkuja on kaotanud viivituse tõttu huvi seadme tagastamise vastu. Sellisel juhul loobub teenusepakkuja seadme tagastamise nõudest ja nõuab Kliendilt selle asemel lepingus toodud suuruses kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest ning kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata (dtl 27).

6.3. Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja tõendanud, et ta on digiboksi ja ruuteri üürilepingud kehtivalt üles öelnud, ta on edastanud kostjale ülesütlemisavalduse ning esines alus seadmete tähtajatu üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, arvestades hagiavalduses antud selgitusi TsMS § 405 lg 1 p 5 mõttes koostoimes kostjale esitatud arvetega, kust viimasest arvest nähtub, et üürilepingu rikkumise tõttu on loobutud digiboksi ja ruuteri 4 tagastamise nõudest ja nõutud kasutustingimuste p 4.4 järgi seadmete väärtuse hüvitamist (dtl 3 ja 28).

Hageja on tõendanud, et teenusepakkujal oli digiboksi ja ruuteri tähtajatu üürilepingu ülesütlemiseks kehtiv erakorralise ülesütlemise alus, sest kostja oli kasutustingimuste p 5.2 ja 5.2.1 rikkunud, kui jättis tasumata seadmete üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval. Kostja ei ole vaatamata korduvatele kohtumenetluses antud võimalustele esitanud sellele ka sisulisi vastuväiteid.

7.Kohus leiab, et teenusepakkuja ütles kehtivalt üles ka kostjaga sõlmitud lepingud osas, mis puudutas sideteenuste osutamist. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et teenusepakkuja on esitanud kostjale ülesütlemise avalduse arvestades TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt hagiavalduses antud seletusi koostoimes kostjale esitatud arvetega, kust viimasest arvest nähtub, et üürilepingu rikkumise tõttu on loobutud digiboksi ja ruuteri tagastamise nõudest ja nõutud kasutustingimuste p 4.4 järgi seadmete väärtuse hüvitamist (dtl 3 ja 28).

7.1. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et teenusepakkujal oli sideteenuse lepingu ülesütlemiseks erakorraline ülesütlemisalus. Kohus märgib, et sideteenuse lepingut ei saa korraliselt üles öelda, ülesütlemise kohta kohaldub eriregulatsioon. Sideettevõtjal on õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda ESS § 100 lg 2 kohaselt, kui sideteenuse osutamist on piiratud ESS § 98 lõike 1 punktide 1–3 ja 5 alusel ning piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates.

7.2. Sideteenuse piiramist sideteenuse lepingu erakorralise ülesütlemise eeldusena reguleerib eriregulatsioon ESS § 98 mõttes. Sideettevõtja võib ESS § 98 lg 1 p 1 kohaselt lõppkasutajale sideteenuse osutamist piirata üksnes seaduses sätestatud juhtudel, muuhulgas olukorras, kus lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti.

7.3. Käesolevas asjas oli teenusepakkujal üldtingimuste p 6.7.2 alusel õigus piirata ühepoolselt kliendile teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuste eest tasumisega üle neljateistkümne kalendripäeva. Hageja väitel piiras teenusepakkuja kostja teenuseid alates 14.05.2020, kuna kostja ei olnud tasunud arveid, mille maksetähtaeg oli 20.02.2020, 20.03.2020 ja 20.04.2020. Kuna kostja ei tasunud ka siis arveid, oli teenusepakkujal üldtingimuste p 6.9 kohaselt õigus öelda leping kostjale ette teatamata üles, sest teenuse osutamise piiramise alus ei olnud ära langenud ühe (1) kuu jooksul alates piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast. Teenusepakkuja luges lepingud ülesöelduks alates 15.06.2020.

7.4. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades olid ka sideteenuse erakorralise ülesütlemise eeldused täidetud, kostja ei ole esitanud arvete tasumata jätmise põhjuste kohta sisulisi selgitusi ega vaielnud sisuliselt sellele vastu, et ta on jätnud arved tasumata. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et teenusepakkuja ütles kostjaga sõlmitud lepingud nii digiboksi ja ruuteri üürilepingu kui sideteenuse lepingu osas kehtivalt üles 15.06.2020.

8.Kohus leiab, et hagejal, kellele teenusepakkuja nõuded kehtivalt loovutas (dtl 34), on õigus nõuda kostjalt VÕS § 195 lg 2, VÕS § 108 lg 1, kasutustingimuste 4.1 ja 4.4. kohaselt tasumata makseid lepingu kestuse ajal osutatud sideteenuse eest, tasumata üüri ning tagastamata jäänud seadmete väärtuse hüvitamist. Kuna hageja ütles lepingud üles 15.06.2020, oli kostjal võimalus tagastada seadmed 30 päeva jooksul, st et arve kahjuhüvitise tasumiseks võis teenusepakkuja esitada sel juhul 15.07.2020. Kostja teenusepakkujale seadmeid ei tagastanud.

8.1. Hageja kohtule esitatud selgituste ja tõendite kohaselt oli seadmete kasutuslepingu nr 1029521 tingimuste kohaselt on lepingu rikkumise kahjuhüvitis seadme digiboks Arris 5 VIP5305 eest 1. aastal 99 eurot ja seadmete kasutuslepingu nr 1031171 tingimuste kohaselt ruuter Zyxel LTE3316 eest 1. aastal 169 eurot. Kuna kostja ei tagastanud teenusepakkujale kasutusse võetud seadmeid, siis esitas teenusepakkuja 30.06.2020 esitanud kostjale arve nr 07202003289951 mõlema rikkumise eest ja nõudis kahjuhüvitisena 268 eurot.

8.2. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg, mis hõlmab teenusepakkuja esitatud tasumata arvetest tulenevat põhinõuet 324 eurot 46 senti (1,31+12,98+12,98+12,98+9,59+274,62), mis sisaldab tasumata sideteenuse makseid, üüri ja kahjuhüvitist tagastamata digiboksi ja ruuteri eest.

9.Hageja on palunud lisaks kostjalt enda kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, mille ta on piiranud põhivõla suurusega 324 eurot 46 senti.

Hageja märkis hagis, et teenusepakkuja võis nõuda kostjalt arve õigeaegsel mittetasumisel tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras.

Üldtingimuste lisa kohaselt oli viivisemääraks 0,066% päevas ja seega on viivise arvestus tasumata teenuste eest kokku 35 eurot 44 senti. Hageja, tegutsedes heas usus, palub kohtul välja mõista viivised kuni põhinõude ulatuseni 324 eurot 46 senti.

9.1. Esmalt märgib kohus, et hageja viidatud teenusepakkuja üldtingimuste lisast 2 (dtl 25) ei nähtu mingil viisil, et see oleks tegelikult üldtingimuste osa. Tegemist on PDF-vormingus tekstiga, millel puudub kuupäev, allkiri, igasugune viide üldtingimustele või lepingule: „Hetkel kehtiv viivisemäär. Kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist:  tarbijalt kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, milleks hetkel on 0,066% päevas. Seaduses sätestatud määra aluseks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,00%, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodu põhjal kujuneb kehtivaks seaduses sätestatud määraks 0,022% päevas, mis viivisemäära saamiseks on korrutatud kolmega.  juriidiliselt isikult 0,15% päevas.“ 9.2. Teenusepakkuja üldtingimuste p 4.10 sätestab seevastu, et kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas (dtl 13). Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-2516, p 13). Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 mõttes.

9.3. Kohus märgib, et teenusepakkuja üldtingimuste p 4.10 järgne viivisemäär 0,15% päevas tähendab 54,75% suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva).

Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär).

Arvestades vaidlusalusel ajal kehtinud referentsiintressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär 8% aastas (s.o 0,022% päevas). Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära 6,8 korda. Kohus leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks.

Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo 14.06.2005, 3-2-1-66-05, p 24, RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 13).

6 9.4. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hagejal VÕS § 195 lg 2 ja § 113 lg 1 teise lause kohaselt õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud ulatuses, mitte lähtudes lepingus sätestatud viivisemäärast. Kohus arvutab välja sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise aja seisuga, lähtudes hagis esitatud taotlusest mõista viivis välja kuni 30.12.2024.

10.Kohus leiab, et kostja viivisenõude tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 115 eurot 36 senti. Kohus arvutab viivise kuni 30.12.2024 välja viivisekalkulaatori järgi viivisemääraga 8%:  arve nr 02202000893721 1 euro 31 senti, alates 21.02.2020 51 senti  arve nr 03202001363369, 12 eurot 98 senti, alates 21.03.2020 4 eurot 96 senti  arve nr 04202001835700, 12 eurot 98 senti, alates 21.04.2020 4 eurot 87 senti  arve nr 05202002313613, 12 eurot 98 senti, alates 21.05.2020 4 eurot 79 senti  arve nr 06202002799098, summa 9 eurot 59 senti, alates 21.06.2020 3 eurot 47 senti  arve nr 07202003289951, summa 274 eurot 62 senti, alates 05.08.2020 96 eurot 76 senti Kohus jätab rahuldamata kostja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 115 eurot 36 senti ületavas osas (324,46 – 115,36 = 209 eurot 10 senti).

11.Hageja on palunud lisaks kostjalt enda kasuks välja nõuda sissenõudmiskuludena 25 eurot VÕS § 113² lg 2 p 1 kohaselt, mis sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot, kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile Koidu 8-8, 71004 Viljandi, Eesti Vabariik: 10.06.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot, 11.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 30.08.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja:

10.06.2022, 11.07.2022 ja 30.08.2022 (dtl 35–37). Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 25 eurot hüvitamine VÕS § 113² lg 2 p 2 alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

12.Kohus määrab TsMS §-de 173 ja 174 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja nende rahalise suuruse. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hageja rahaliselt hinnatavate haginõuete suurus oli 673 eurot 92 senti ning kohus rahuldab sellest mõistab välja sellest 464 eurot 82 senti, jätab kohus menetluskuludest 69% kostja kanda ning 31% hageja enda kanda.

13.Kohus määrab ühtlasi TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 kohaselt kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud menetluskuludena hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot (sh km) (3,5 × 122). Hageja lisas menetluskulude nimekirja hagile (dtl 6). Hageja lepinguline esindaja ütles, et on piiratud käibemaksukohustuslane, ei saa käibemaksutagastust, mistõttu palus ta mõista menetluskulud välja käibemaksuga TsMS § 174 lg 10 järgi.

7 14. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-219796/80, p 17 jj).

15.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr tüüphagi eest 122 eurot (sh km). Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et hagiavalduses on kirjavead, poolikud laused ning tekst on vastuoluline, tegemist on tüüphagiga, mille kohta on esitatud selged andmed üksnes osaliselt, õiguslik käsitlus hagis on vähene, ülesütlemisele on lausega tuginetud, kuid määratletud ei ole isegi seda, millel põhineb pooltevaheline võlasuhe ega viidatud ülesütlemise tagajärgedele.

16.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks TsMS § 175 lg 1 mõttes 358 eurot (riigilõiv 175 eurot + esindajakulu 183 eurot). Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuga, hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta on piiratud käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.