Obsah (6)

§ 401§ 2§ 3§ 402§ 404§ 1027

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Konsultant Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad Harju Maakohus Reena Nieländer Kairi Li

) § 404 lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 78 lg 1 järgi kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavaldusele lisatud lepingu dokumentidel puudub kostja allkiri. Seetõttu tuli hagejal lisaks esitada kohtule allkirjastatud laenudokumendid (laenuleping, laenutaotlus).

1. Hageja selgitas 27.06.2024 seisukohas (dtl 153-158), et laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekut, selle suurust, regulaarsust aastase perioodi kohta enne laenutaotlust. Lisaks on kontrollitud kostja kohustusi, muid püsikulusid, varasemat maksekäitumist ja kõiki olulisi asjaolusid laenutaotluse läbi vaatamisel.
2. Hagi aluseks olev laenuleping on sõlmitud sidevahendite teel. Sidevahendi abil lepingu sõlmimiseks ei pea see olema allkirjastatud. Sellist kohustust võlaõigusseadus ei sätesta. Seega ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Laenuandja peab tagama, et tarbija saaks ka pärast sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlmimist lepingudokumendi või selle koopia mõnel püsival andmekandjal. Seega tuleb tarbijale anda püsival andmekandjal dokument, mis võimaldab tal lepingu sõlmimist tõendada ja millele ta võib pärast lepingu sõlmimist tugineda.
3. Samuti põhjendas hageja, et enne laenutaotluse esitamist oli kostjal võimalik lepinguid puudutavate tingimustega tutvuda, esitada täiendavaid lisaküsimusi. Kostja märkis laenutaotlusesse enda andmed. Lisaks on laenuandja suhelnud kostjaga ka telefoni teel täiendavalt. Peale laenutaotleja andmete sisestamist koostatakse maksegraafik taotluses märgitud tingimustel. Peale seda saab laenutaotleja tutvuda koheselt laenulepingu üldtingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo Teabelehega ning maksegraafikuga. Eelnimetatud dokumendid on saadetud kostjale ka e-posti teel xxx ja xxx. Sama meili aadressi on kostja esitanud laenutaotluses ja ka märkinud enda meili aadressiks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnas esitatud vastuväites. Laenuandjal ei olnud alust kahelda esitatud andmete ebaõigsuses ja selles, et kostja ei ole laenuandaja poolt saadetud dokumente kätte saanud.
4. Kostja on ise eelnimetatud e-posti aadressi esitatud laenutaotlustesse märkinud. Laenusaaja on kinnitanud (lepingu p 2.1.3), et tema poolt laenusumma taotlemisel esitatud isikuandmed, andmed laenusumma sihtotstarbe kohta ja muud laenutaotluses märgitud andmed on õiged, tõesed ja täielikud. Kostja on e-posti aadressilt xxx ja xxx laenusaajaga suhelnud, edastades laenusaajale konto väljavõtte.
5. Hageja selgitab, et kostja laenu saamisele vastu ei vaidle. Laenulepingu järgi laenusumma on kostja arveldusarvele üle kantud.
6. Hageja esitab eelnimetatu tõendamiseks laenuprotsessi kohta pildid, millest nähtub, et enne lepingu sõlmimist on kliendil võimalik kõikide lepingu dokumentidega tutvuda. Seega kostjale on lepingu tingimusi tutvustatud või teatavaks tehtud (lisa 2, dtl 160-161). Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et tarbija peab saama kätte sidevahendite abil sõlmitud lepingudokumendi (tarbijakrediidilepingu) püsival andmekandjal näiteks meili teel. 3
7. Kostjale edastas kohus menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega e-posti aadressil xxx ja luges kirja ja kohtumääruse kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS §3141 lg 2, alusel maksekäsu kiirmenetluses kostja kohtule avaldatud aadressil. Kohus kohustas kostjat esitama kirjalik vastus ning hoiatas, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja kohtule ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
10. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (

) § 402-

1. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
3. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
4. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6. Hageja on nõude esitamisel tuginenud võlaõigusseaduse (

) § 401 lg-le 1.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe

§ 2lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.

Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seega saab järeldada, et hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 kohaselt.

Hageja on esitanud kohtule Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe (lisa 2, dtl 27-30), lepingu nr Y230117151 graafiku (lisa 1, dtl 24-26) ja üldtingimused (lisa 3, dtl 30-33) ning väidab, et ta on edastanud need kostjale. Hageja kohtule esitatud lepingu dokumendid on pdf-formaadis, millel ei ole kummagi poole allkirja. 4 23. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus (vt Riigikohtu 15.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12). 24.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. 25. TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.

§ 404

lg 2 nimetab veel rea nõudeid, mida tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus sisaldama peab. 26. Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks

§ 404lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse.

1. Kohus on selgitanud, et hagejal tuleb tõendada lepingu sõlmimist kostjaga, nt esitama poolte allkirjastatud laenudokumendid. Hageja ei ole seda teinud. Kohtule esitatud laenutaotlusel (lisa 15, dtl 48) puudub allkiri või mingisugune muu tunnus, mille alusel saab järeldada selle esitamist kostja poolt. Kohtule esitatud kuvatõmmis laenuhalduri kontost kostja andmetega (dtl 159) näitab küll laenuhalduri poolt kogutud andmeid kostja kohta, mitte aga seda, kuidas isik tuvastatud on.
2. Kohtule esitatud kuvatõmmises laenuprotsessist (dtl 160-161) nähtuvad andmed erinevad kohtule varasemalt esitatud laenulepingu andmetest. Näiteks on laenulepingus märgitud lepingutasu 40 eurot, kuvatõmmises 50 eurot. Maksegraafiku esimene makse laenulepingus on kuupäevaga 18.02.2023 (põhiosa jääk 1000 eurot), kuvatõmmisel aga 26.07.2024 (põhiosa jääk 1000 eurot). Seega on kohtul põhjendatud kahtlus, et esitatud kuvatõmmis on loodud tagantjärele ning ei näita tegelikku laenuprotsessi enne 18.01.2023 laenulepingu sõlmimist. Ka laenujääk seisuga 26.07.2024 ei saa hageja esitatud nõude järgi olla 1000 eurot, kuivõrd hagiavalduse esitamise seisuga 01.04.2024 oli see p 4.1 kohaselt 928,75 eurot.
3. Kuivõrd laenuprotsessi kuvatõmmisest nähtuvad andmed ei lähe kokku teiste tõenditega, sh laenudokumentide andmetega, on kohtu hinnangul tegemist ebausaldusväärse tõendiga, mida kohus käesoleva asja lahendamisel arvesse ei võta TsMS § 238 lg 5 alusel.
4. Hageja poolt esitatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht ei sisalda kostja andmeid. Laenulepingu üldtingimustel ja graafikul on küll kostja nimi ja isikukood, kuid puudub kostja allkiri või digitaalne allkiri ning muud andmed. Hageja on selgitanud, et krediiditaotluse läbivaatamiseks peab laenutaotleja täitma krediiditaotluse veebilehel, kuid ei ole selgitanud, kuidas on kostja isik tuvastatud ega esitanud ka sellekohaseid tõendeid. Lisaks on laenuandja väidetavalt suhelnud kostjaga täiendavalt ka telefoni teel, kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kuna tarbijaga krediidilepingu sõlmimist peab tõendama hageja, ei ole kohtu hinnangul hageja lepingu sõlmimist kostjaga tõendanud.
5. Laenudokumendid on hageja väitel saadetud kostjale ka e-posti teel xxx ja xxx. Ühtegi ekirja kohtule esitanud ei ole. Seega ei ole tõendatud ka väidet, et tarbijale oleks viivitamata antud lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal (

§ 404lg 1).

Hageja väitel on kostja e-posti aadressilt xxx ja xxx laenusaajaga suhelnud, edastades laenusaajale konto väljavõtte. Kohtule hageja tõendeid kostjaga suhtluse ega väidetava konto väljavõtte kohta esitanud ei ole.

1. Hagiavalduse kohaselt on laenulepingu järgi laenusumma kostja arveldusarvele üle kantud (dtl 21-70). Maksekorraldust raha ülekandmise kohta kostja kontole kohtule esitatud ei ole. Samuti ei selgu, millise summa on laenuandja kostja käsutusse andnud, arvestades erinevusi lepingutasu suuruses.
2. Kõik kohtule esitatud dokumendid on sellised, mille konstrueerimine ei vaja kostja poolset tegevust, sh hageja koostatud nimekiri kostjale saadetud e-kirjadest (lisa 4, dtl 33-35). Kohus 5 on seisukohal, et hageja enda loodud laenutaotluse pdf-fail ei saa asendada kostja

§ 404lg 1 kohast avaldust.

Samuti ei tõenda hageja poolt kostjale saadetud kirjade nimekiri lepingudokumentide või selle koopia

§ 404lg 1 lause 2 kohast püsival andmekandjal andmist kostjale.

Seega hinnates hageja esitatud tõendeid kogumis, tuleb asuda seisukohale, et laenulepingut ei ole sõlmitud.

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-06 selgitanud, et kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud.
2. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki

§ 404

lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Seega juhul kui kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, tuleb kohtul kontrollida, kas hageja esitatud asjaoludel esineb alus hagi rahuldamiseks lepinguvälisel alusel. Kuivõrd hageja on selgitanud, et on kandnud kostjale üle laenusumma, tuleb kohtul hinnata, kas tegemist võiks olla alusetu rikastumisega (

§ 1027). 36.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et laenusumma on kostjale arveldusarvele üle kantud, kuid ei ole tõendanud omapoolse kohustuse täitmist ehk rahasumma (krediidi) kostja käsutusse andmist (

§ 401

). Hagi rahuldamiseks peab olema selge kui suures osas ja kas üldse kostja krediiti kasutas. Krediidi kasutamist saab tõendada maksekorraldus(t)e või pangakonto väljavõttega. Hagiavaldusest ei selgu ka, millise summa sai kostja kasutusse, kuivõrd laenudokumentides on märgitud laenusummaks 1000 eurot, lepingutasuga 40 eurot, kuvatõmmises aga lepingutasuga 50 eurot. Samuti ei selgu, millisele arvelduskontole laenusumma maksti. Kohtule esitatud ümberarvestusest nähtub (dtl 162-165), nagu kostjale oleks väljastatud kogu laenusumma 1000 eurot. 37. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjale raha ülekandmist. Kuivõrd

§ 1027

nõude eelduseks on alusetult makstud raha üle andmise tõendamine, ei saa kohus hageja põhinõuet ka sellel alusel rahuldada.

1. Kuivõrd kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kõik kõrvalnõuded, so intressi, haldustasude ja viivise nõue. Kuna kahjunõue tulenes hagiavaldusest nähtuvalt võlgnevuse sissenõudmise kuludes, jätab kohus ka selle rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
3. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
4. Kuna kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 6