← Eesti

4-24-3494/24

Obsah (7)§ 275§ 66§ 278§ 57§ 56§ 5§ 47

4-24-3494 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-3494 (väärteoasja nr 2315,24,007585) Kohtukoosseis koht

§ 275

lg 1 järgi Menetlusalune isik Andrei SINKEVITŠ; ik: 39710022773; elukoht: XXX; kodakondsus: xxx Vabariigi; töökoht: xxx; e-post: XXX ; telefon: XXX Menetlusaluse isiku kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja Vandeadvokaat Janar Urres Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna esindaja H.R RESOLUTSIOON Juhindudes

§-st 47 ja VTMS § 83 p-st 2, §-dest 107–110, §-st 111, §-st 113, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Andrei SINKEVITŠ 25.09.2024 toime pandud väärteos

§ 275

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahatrahv 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot. 2. Rahatrahv tuleb

§ 66

lg 2 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 60 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel on kohustuslik märkida viitenumber xxx.

  1. Andrei SINKEVITŠ valitud kaitsjale makstud 3171,98 eurot jätta menetlusaluse isiku enda kanda.
  2. Jätta menetlusaluse isiku kaitsja taotlus süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
  3. Otsus väljastada Andrei SINKEVITŠ-le , tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile. 1 4-24-3494 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule, 15 päeva jooksul alates päevast, mil tervikotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o kuni 25.02.2025 (k.a). VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSEKÄIK
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik A K koostas 25.09.2024 väärteoprotokolli 2315,24,007585 Andrei SINKEVITŠ-le selle eest, et tema 25.09.2024 kella 00.09 ajal Xxx, Tallinn solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat politseiametnikku A D, seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik kasutas tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid „мент“, „извращенец“, „ мелкое дерьмо“, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 275lg 1 järgi (lk 4).

  1. 25.10.2024 on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude eriasjade uurija J.I , lähtudes VTMS §- dest 48 ja 71 edastanud käesoleva väärteoasja Harju Maakohtusse (lk 1).
  2. Väärteoasja arutamine toimus 28.11.2024 (lk 26-33) ning asja arutamine ja kohtuvaidlused 16.12.2024 (lk 50-65).
  3. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et Andrei SINKEVITŠ süü tema poolt toime pandud süüteos on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Arvestades, et menetlusalune isik tunnistab oma süüd, kahetseb ja palus politseiametnike ees vabandust, siis taotleb VTMS § 30 lg 1 p 1 ja 2 alusel väärteomenetluse lõpetamist (lk 63).
  4. Menetlusaluse isiku kaitsja palub väärteomenetlus lõpetada õigeksmõistva kohtuotsusega, alternatiivselt lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Samuti palub süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõista mittevaraline kahju (lk 63-64).
  5. Kohus määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 10.02.2025 kell 10.
  6. MAAKOHTU SEISUKOHT 7.

§ 275

lg 1 sätestab vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega.

  1. Andrei SINKEVITŠ on enda poolt ebatsensuursete sõnade kasutamist politseinike aadressil tunnistanud ja kohtusaalis kohtu küsimise peale vabandanud politseiametnike ees, kuid leiab, et tema sõnad olid reaktsiooniks politsei käitumisele (lk 26pö, 55pö, 58pö-63).
  2. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et 25.09.2024 kella 00.09 ajal Tallinnas Xxx juures solvas Andrei SINKEVITŠ avalikku korda kaitsvat võimuesindajat, politseinikku A D, seoses tema ametikohustuste täitmisega, kasutades tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid „мент“ (ment), “ извращенц“ (pervert) ja „мелкое дерьмо“ (väike pask).
  3. Märgitu tuleneb tunnistajate A K ja A Di ütlustest, seda on tunnistanud ka Andrei SINKEVITŠ ise ning öeldu kuuldub ka vormikaamerasalvestistelt.
  4. Vaidlust ei ole ka selles, et A D ja A K olid Põhja PP Ida- Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikud, kes 25.09.2024 teostasid liiklusjärelevalvet ehk tegemist oli avalikku korda kaitsvate võimuesindajatega.
  5. Vaidlust ei ole ka selles, et A D ja A K olid politseivärvides sõiduautoga, politseinikud olid politseivormis ja pidasid Andrei SINKEVITŠ kinni ning suhtlesid temaga seoses õigusrikkumisega (pisimopeedil ei põlenud tagumine tuli) ehk täitsid ametikohuseid.
  6. Kaitsja ja Andrei SINKEVITŠ taotlevad väärteomenetluse lõpetamist menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.
  7. Kaitsja leiab, et olukorras, kus Andrei SINKEVITŠ solvavad sõnad olid suunatud patrullpolitseinik K, on lubamatu, et A K ise on väärteomenetluse läbi viinud ja koostanud väärteoprotokolli. A K ei 2 4-24-3494 olnud objektiivne seda menetlust läbi viima, käeraudade kohaldamine ja trellitatud ooteruumi paigutamine olid mõjutusvahendid solvangu eest. Tegemist on VTMS § 150 lg 1 p 6 mõistes väärteomenetluse olulise rikkumisega ehk antud olukorda tuleb mõista selliselt nagu puuduks väärteoprotokoll.
  8. Teiseks leiab kaitsja, et tagajärje omistamine teo toimepanijale võib välistada kannatanu ebakohane käitumine. Praegusel juhul järgnesid kaks solvangut vahetult peale käeraudade kohaldamist, mis oli ilmselgelt ebaotstarbekas. Jääb mulje, et isikut otsustati karistada sõna „ment“ kasutamise eest.
  9. Kolmandaks leiab kaitsja, et käeraudade kohaldamine ja trellitatud ooteruumi paigutamine olid õigusvastased, millest tulenevalt taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist kohtu määratud ulatuses, kuid nt 1000 euro suuruses summas.
  10. Kõik kaitsja etteheited on omavahel seotud ning need on omakorda seotud ka tõendatuse küsimusega, mistõttu annab kohus neile hinnangu üheaegselt.
  11. VTMS § 150 lg 1 p 6 sätestab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena väärteoprotokolli puudumise.
  12. Andrei SINKEVITŠ-le on koostatud käesolevas asjas 25.09.2024 väärteoprotokoll, seega ei ole alust rääkida väärteoprotokolli puudumisest VTMS § 150 lg 1 p 6 mõistes.
  13. Kaitsja argumendid viitavad tegelikkuses erapooliku menetleja tõttu menetlusõiguse olulisele rikkumisele, mistõttu tuleb hinnata rikkumist VTMS § 150 lg 1 p-le 2 ja VTMS § 150 lg 2 mõistes.
  14. Praegusel juhul on küsimus selles, kas A K, kes oli väärteo menetlejaks, oli erapooletu väärteomenetluse läbiviija või esinesid VTMS § 25 lg 1 p 3 alusel taandumise alused (ei saa muul põhjusel olla erapooletu).
  15. Andrei SINKEVITŠ peeti kinni seoses liiklusalase rikkumisega, mille menetluse käigus ta solvas politseinikke. Märgituga seoses on kaks erinevat väärteomenetlust.
  16. Pisimopeediga õigusrikkumise kohta on koostanud A K väärteoprotokolli nr AB1642924, väärteoasjas nr 2315,24,007655 LS § 259 lg 1 alusel (lk 73) ning 16.10.2024 on koostatud otsus, millega Andrei SINKEVITŠ-d on LS § 259 lg 1 alusel karistatud uurija abi Aivar Hirs poolt rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses ehk 40.- euro suuruses summas (lk 80-81).
  17. A K koostas Andrei SINKEVITŠ-le 25.09.2024 väärteoprotokolli 2315,24,00758 A Di solvamisega seoses.
  18. A K ütlustest tuleneb, et väärteoprotokolli kirjutas ta solvavad sõnad ainsuses, kuigi Andrei SINKEVITŠ ütles need mitmused ehk need olid suunatud nii temale endale (A K) kui A Dile. Sealjuures väljendi “ извращенцы тоже должны где-то работатъ“ („perverdid peavad ka kuskil töötama“) ütles Andrei SINKEVITŠ tema (A K) suunas. Antud väljend oli A K jaoks solvav ja ta hoiatas Andrei SINKEVITŠ-d, et see on solvav ja nii ei tohi politseile öelda. Viimane väljend „вы оба мелкое дерьмо“ (te mõlemad olete väike pask) oli öeldud neile mõlemale. Kasutatud väljendid solvasid teda, need olid seotud sellega, et Andrei SINKEVITŠ ei olnud tema (A K) tööga (politseinikuna) rahul. Väljendit „менты“ (mendid) tema ei kuulnud, seda ütles Andrei SINKEVITŠ tema paarilisele. Andrei SINKEVITŠ oli agressiivselt meelestatud, keeldus enda nime ja isikukoodi ütlemast. A K selgitas, et tol hetkel otsustasid nad, et tema on menetleja ja ta kuulas paarilise üle tunnistajana, sest polnud ressurssi ehk teine patrull ei saanud kohale tulla. Andrei SINKEVITŠ ei olnud kinnipeetud, esialgu kasutati sundi ehk käeraudu kui ta politseiautosse istuma paigutati, kui isikusamasus oli tuvastatud, eemaldati käerauad. Politseijaoskonnas istus Andrei SINKEVITŠ trellidega piiratud ootealal, kus viibivad kõik menetlustoimingute ootajad. Kõik isiklikud asjad võetakse ära ja tagastatakse peale menetlustoimingu lõppu. Peale menetlustoiminguid ta vabastati, sai jaoskonnast ära minna (lk 27pö-30).
  19. Taoliselt on A K möönnud, et solvus Andrei SINKEVITŠ sõnade peale. Samas leidis ta, et sai menetluse läbi viia, kuna tema ise kohapeal otsuseid ei tee, lihtsalt fikseerib asjaolud. Ta arvab, et oli objektiivne. Käeraudade kasutamine ja jaoskonda viimine ning seal trellitatud ooteruumis ootamine oli menetluslik otsustus, mis ei olnud seotud solvamisega (lk 31).
  20. A D kinnitab, et Andrei SINKEVITŠ ei avaldanud enda nime ega muid andmeid, mistõttu otsustati ta jaoskonda viia. Ta ei vastanud küsimustele ega seisnud seal, kus nad ütlesid, et ta seisaks. 3 4-24-3494 Turvakontrolli käigus leiti kaart nimega, misjärel eemaldati käerauad. A Di kuuldes kasutas Andrei SINKEVITŠ esimesena väljendit „менты“ (mendid), mis oli solvav. Seejärel “ извращенцы“ (perverdid) ja viimaseks „мелкое дерьмо“ (väike pask), vahepeal ütles veel paarilisele „быдло“ (ülbe, harimatu). Kõik need väljendid olid solvavad. Nad otsustasid väärteomenetluse läbi viia ja paariline A K tegi väärteoprotokolli ja kuulas tema (A D) üle. Nad viisid menetluse taoliselt läbi kuna polnud rohkem ressurssi. Politseijaoskonnas panid nad Andrei SINKEVITŠ lukustatud võrega piiratud ootealale, kuna turvataktika järgi ei tohi nad isikuga üksi jääda, kes võib olla agressiivne. Agressiivsus seisnes koostöö puudumises. Ootealal lubas ta Andrei SINKEVITŠ-l kõnele vastata ( lk 51pö-54).
  21. Andrei SINKEVITŠ ema SINKEVITŠ , kellele selgitati tema õigust ütluste andmisest keelduda, soovis ütlusi anda, misjärel ta selgitas, et politseinike suhtumine oli pahatahtlik, tema läks sündmuskohale, sealt viidi ta poeg politseijaoskonda, teda ei lubatud juurde, ei öeldud kaua peab ootama, soovitati koju magama minna. Esimesel helistamisel ütles poeg, et „менты“ (mendid), kuid sellega ei mõelnud poeg midagi halvasti (lk 56pö-57).
  22. Andrei SINKEVITŠ tunnistab politseinike suhtes eelmärgitud väljendite kasutamist, kuid leiab, et menetlus selles suhtes viidi läbi erapoolikult. Põhjendamatult kasutati tema suhtes käeraudu, ta pidi politseiautos ja politseijaoskonnas pikalt ootama. Isikukoodi ta ei öelnud, sest ei mäletanud seda. Talle öeldi, et käerauad tuleb paigaldada turvataktika kaalutlustel politseinike ohutuse tagamiseks väikeses autos, kuna ei teata, kes ta on. Laagna teele saabunud emale selgitasid politseinikud, mis juhtus ja milles on rikkumine. Andrei SINKEVITŠ ei olnud rahul, et nii pikalt pidi autos käeraudadega istuma (20- 25 minutit), kui politseinikud midagi vormistasid. Kui ta selle peale neile ütles, et mõlemad on väikene sitt, siis koheselt viidi ta politseijaoskonda trellide taha. Ta sai umbes 30 minutit istuda seal, enne kui temaga toiminguid alustati. A D lubas tal kõne vastu võtta, A K ei lubanud. Ema helistas korduvalt. Kambris pidi ta edasi tagasi umbes 5 korda käima. Käeraudadest olid tal marrastused, sest A K pani need talle tugevasti peale. Ta ei mõelnud, et väljendid mendid või perverdid võib olla solvav. Väljendit „вы оба мелкое дерьмо“ (te mõlemad olete väike pask) kasutas ta seoses käeraudadest tuleneva ebamugavusega, vabandab sellepärast. Leiab, et A Kl oli soov teda alandada ja tema käitumine oli ülbe. A Kga on ta varasemalt kokku puutunud, seoses väljakustega käis viimane teda kodus kontrollimas. Ta ei olnud rahul sellega ja kirjutas A K peale kaebuse, mille tagajärge ta ei mäleta, kuid arvab, et see võis olla ebameeldiv, mistõttu peab A K tema vastu negatiivseid tundeid. Ta teab, et väljendid “ извращенцы“ (perverdid) ja „мелкое дерьмо“ (väike pask) on solvavad. Randmed valutasid tal kohe, kuid erakorralise meditsiiniosakonda läks hommikul (lk 58 pö-63).
  23. Andrei SINKEVITŠ esitatud SA PERH erakorralise meditsiiniosakonna patsiendikaardist nähtub, et 25.09.2024 kell 7.11 saabunud ja kell 8.10 läbivaadatud Andrei SINKEVITŠ-l tuvastati turse ja lineaarsed marrastused, valu palpatsioonil ja liigutamisel parema ja vasaku randme piirkonnas, liikumine ei ole piiratud (lk 34)
  24. Objektiivse ülevaate Andrei SINKEVITŠ ja politseiametnike suhtlemisest annab vormikaamerasalvestis.
  25. Solvavate sõnade kasutus on kuulda salvestistelt lõpuga 47971805 (Aleksandr Dubrovski vormikaamerasalvestis), kus ajaühikul 2.00 on kuulda väljendit “ извращенцы“ (perverdid) ning käändes kell 5.49 sama sõna, kell 19.52 kuuldub sõna „менты“ (mendid), kell 22.42 on kuulda sõnad sadismist ja „мелкое дерьмо“ (väike pask), salvestiselt lõpuga 399072366.MP4 (A K vormikaamerasalvestis) on kell 12.37 kuulda samuti sõnad sadismist ja „мелкое дерьмо“ (väike pask) ja salvestiselt lõpuga 190635371.MP4 kell 4.39 kostub „менты“ (mendid).
  26. Seega tuvastas kohus, et Andrei SINKEVITŠ solvas ka mõlema väärteo menetlejat A Kt, kes kinnitas solvumist.
  27. Väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist kohus sellele vaatamata tuvastanud ei ole.
  28. A K on kirjeldanud, et ta tundis ennast solvatuna Andrei SINKEVITŠ väljenditest, kuid sellele vaatamata oli võimeline menetlust läbi viima objektiivselt. Arvestades politseiressursi vähesust otsustasid nad esmased menetlustoimingud, sh väärteoprotokolli ise teha. Kuivõrd A K ise ei tundnud ennast erapoolikuna, ei esinenud ka VTMS § § 25 lg 1 p 3 märgitud taandumise alust. 4 4-24-3494
  29. Andrei SINKEVITŠ ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et A Kl peaks olema mingil põhjusel konkreetselt tema vastu viha vms negatiivne emotsioon, mis annaks põhjendatud kahtluse teda erapoolikuks pidada. Taolisi süüdistusi asus Andrei SINKEVITŠ loopima ka lühikese aja jooksul peale enda kinnipidamist, kuid juba siis selgitati talle, et tema kinnipidamisel ei saanud politseinikud kuidagi teada, kes mopeedi juhib. On võimalik, et Andrei SINKEVITŠ ja/või tema ema on varasemalt A Kga viimase tööga seoses kohtunud (milline meenumine tuleneb ka vormikaamerasalvestiselt), kuid ainuüksi see asjaolu ei ole politseiametniku taandumise/taandamise aluseks.
  30. Kohus ei tuvastanud A K käitumises midagi taolist, mis annaks aluse pidada teda erapoolikuks Andrei SINKEVITŠ suhtes. Samuti ei nõustu kohus kaitsja ja kaebaja etteheidetega käeraudade paigaldamise põhjendamatusest ja politseijaoskonnas kinnises ootealas viibimises, kui erapoolikuse näitajates.
  31. Videosalvestistelt on äärmiselt selge ülevaade Andrei SINKEVITŠ käitumisest ja suhtumisest. Andrei SINKEVITŠ on esimesest hetkest peale pahane, segab oma jutuga politseinike jutule vahele, õigustab, küsib korduvalt samu küsimusi, sealjuures on tema toon ärritunud, kõrgendatud, pahane, kõne politseid süüdistav ja ennast õigustav. Andrei SINKEVITŠ on rääkimise ajal politseinikele lähedal või väga lähedal. Videosalvestiselt on näha ka tema keeldumine enda isikukood avaldada (lõpuga 47971805.MP4, kell 2.44 alates). Samalt salvestiselt nähtub, et peale turvakontrolli teostamist leiavad politseinikud kaardi tema nimega (kell 19.19). Samuti nähtub, et andmeid küsisid politseinikud korduvalt. Ebaviisakalt ja ärritunult annab Andrei SINKEVITŠ toimuvat edasi ka telefonivestlustes. Sealjuures on kogu Laagna teel toimuva vältel telefon Andrei SINKEVITŠ käes ja ta saab seda vabalt kasutada, ka politseiautos istudes. Politseinikud ka korduvalt hoiatavad Andrei SINKEVITŠ-d, et kui nad ei saa toiminguid lõpetada kohapeal, tuleb minna jaoskonda, mille peale viimane vastab „lähme“. Andrei SINKEVITŠ ema SINKEVITŠ saabumine sündmuskohale ja tema käitumine on samuti salvestistelt näha. SINKEVITŠ asub samuti esimesest hetkest politseinikke tülitama, nõuab selgitusi, õigustab ja seisab/kõnnib Andrei SINKEVITŠ ja patrullpolitseinikele väga lähedal. Vaatamata korduvatele selgitustele ei rahune ka SINKEVITŠ maha. Tegelikkuses nähtub videosalvestistelt ilmekalt, kuidas nii Andrei kui SINKEVITŠ enda pidevate vahelesegamiste, korduvate küsimuste ja süüdistustega ei lase politseinikel rääkida ja venitavad toimingute teostamist. Samuti eksitas Andrei SINKEVITŠ otseselt politseid, öeldes, et omanik tuleb mopeedile järele, mistõttu jäädi ootama, kuid kohapeal selgus, et SINKEVITŠ ei kavatsegi ise pisimopeedi kuhugi ära viia. Antud asjaolu tõttu, tuli aga politseil veel kauem kohapeal viibida.
  32. Kogu ajaressurss, mis kulus antud väärteoasja (pisimopeediga seotud rikkumine) toimingutele kohapeal seoses Andrei ja SINKEVITŠ käitumisega on ebavajalikult pikk. Siinkohal tuleks SINKEVITŠ-l olla iseenesest tänulik politseinikele nende vastutulelikkuse suhtes. Nimelt on Andrei SINKEVITŠ täisealine ning SINKEVITŠ oli menetlusväline isik, tal ei olnud õigust sekkuda, nõuda selgitusi ja kommenteerida toimuvat. Politseinikud aga korduvalt selgitasid talle juhtunut ja vastasid tema küsimustele, milleks neil menetluslikult igasugune kohustus puudus.
  33. A K ja A Di käitumist iseloomustab äärmine kannatlikkus ja selgituste jagamine, sealjuures vestleb enamuse ajast Andrei SINKEVITŠ-ga A D. Tõepoolest on salvestisel hetk, kus A K pöördub ühel korral sina vormis Andrei SINKEVITŠ poole, misjärel viimane kohe teravalt reageerib, kuid seejärel asub A K uuesti teie vormi kasutama. Taolist ühekordset eksimust ei saa pidada märkimisväärseks ega erapoolikuse näitajaks. Ühelgi juhul ei ole võimalik seostada käeraudade panekut või politseijaoskonda sõitmist politseinike reaktsioonina solvamisele. Andrei SINKEVITŠ enda keeldumine nime ja isikukoodi avaldamast paralleelselt agressiivse verbaalse tooniga viis selleni, et talle paigaldati käerauad ning Andrei ja SINKEVITŠ käitumine (pidev vahelesegamine jms) viis selleni, et toimingute teostamiseks tuli Andrei SINKEVITŠ-ga sõita politseijaoskonda. Korduvalt selgitasid politseinikud eelnevalt, et kui nad ei saa toiminguid teostada, tuleb seda teha jaoskonnas.
  34. Kors 32 lg 5 kohaselt on isikusamasuse tuvastamiseks õigus kasutada vahetut sundi. KorS § 74 lg 1 ja 781 p 1 koosmõjust tulenevalt võib kasutada käeraudu nii kaua kui see on eesmärgi 5 4-24-3494 saavutamiseks vältimatu. Seega on kaitsja viide KorS §-le 79 asjakohatu, kuivõrd praegusel juhul kohaldub KorS § 32 lg
  36. Kohus eelnevalt selgitas, et Andrei SINKEVITŠ oli verbaalselt pealetükkiv, süüdistav, nõudlik, vahelesegav ja keeldus enda isikuandmeid avaldamast. Sealjuures viibisid nad pimedal ajal Laagna teel ehk tiheda liiklusega alal. KorS § 12 lg 4 kohaselt on vahetu sunni kasutamine ka märgitud protokollis.
  37. 24.09.2024 kell 23.16 koostatud isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub, et isikusamasus tuvastati KorS § 32 lg 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks, meetme (käerauad) rakendamisel kasutati sundi Andrei SINKEVITŠ suhted kell 23.15 kuni 23.25, teda hoiatati eelnevalt verbaalselt ning vahetu sunni kasutamisega tervisekahjustusi ei tekitatud (lk 7). Andrei SINKEVITŠ ei ole protokollile alla kirjutanud, kuid kohtuistungil ise viitas, et ta luges selle läbi ja seepeale parandati ära vahetu sunni kohaldamise koht. Seega pidi Andrei SINKEVITŠ lugema ka seda osa, kus oli kirjas, et tervisekahjustusi ei tekitatud. Kuivõrd märgitud osale tal ei olnud pretensioone, kirja ei ole pandud, et tal oleksid marrastused või punetus vms, siis tuleb kohtul tõdeda, et vahetu sunni kohaldamisel ja vahetult sellele järgnevalt tal käeraudade kasutamisest tervisekahjustused puudusid, mistõttu ei ole kahtlusteta tõendatud, et järgmisel hommikul tuvastatud kergelt nähtavad kahjustused Andrei SINKEVITŠ käerandmetel on seotud käeraudade kandmisega selja taga istuvas asendis.
  38. Kohus nõustub sellega, et Andrei SINKEVITŠ käitumisest tulenevalt pidid olema politseinikud valmis mistahes reaktsiooniks Andrei SINKEVITŠ poolt, sh füüsiliseks rünnakuks, kuivõrd üldteadaolevalt eelneb füüsilisele ründele tihti sõnaline agressioon. Teadmata Andrei SINKEVITŠ isikukoodi, perekonnanime ei teadnud nemad ka tema karistatust, mistõttu nad pididki enda turvalisuse tagamiseks eeldama, et tegemist võib olla ohtliku inimesega. Kohus nõustub sellega, et paigutades Andrei SINKEVITŠ peale tema keeldumist isikukood nimetada politseiautosse oli politseiametnike ohutuse tagamiseks tema isikusamasuse tuvastamise ajaks põhjendatud käeraudade kohaldamine, see oli vältimatu nende enda turvalisuse tagamiseks. Sealjuures peale isiku tuvastamist ja eelduslikult andmebaasist kontrollimist, käerauad eemaldati. Videosalvestiselt nähtuv läheb kokku isikusamasuse protokollis kajastatuga käeraudade paigaldamise osas. Kuna Andrei SINKEVITŠ sellega tutvus ja nagu öeldud parandusi soovis, siis ilmselgelt on seal õigesti kajastatud ka käeraudade äravõtmise kellaaeg. Selliselt tuleb tõdeda, et Andrei SINKEVITŠ oli allutatud vahetule sunnile 10 minutit ja käerauad eemaldati koheselt peale isikusamasuse tuvastamist. Taoline ajaühik ei ole ebaproportsionaalne. Videosalvestiselt nähtuva põhjal politseijaoskonda sõiduks Andrei SINKEVITŠ-le käeraudu ei paigaldatud.
  39. Isiku kinnipidamine VTMS § 44 tähenduses on menetlustoiming, mis seisneb temalt kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Tegemist on tõkendina käsitletava väärteomenetluse vahendiga.
  40. VTMS § 44 lg 2 p 2 sätestab, et isiku kinnipidamisel võetakse temalt viivitamata ütlused väärteo toimepanemise kohta ning koostatakse isiku kinnipidamise protokoll või väärteoprotokoll.
  41. VTMS § 44 lg 5 sätestab, et kui isikut ei peetud kinni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel, ei loeta isiku ülekuulamise või tema suhtes muu menetlustoimingu tegemise aega (nt ka väärteoprotokolli koostamise aega) isiku kinnipidamiseks. Seega ei ole igasugune isiku asumine politseiruumides tema kinnipidamine VTMS § 44 lg 1 mõistes.
  42. Käesolevas asjas ei ole koostatud isiku kinnipidamise protokolli ning Andrei SINKEVITŠ toimetamine politseijaoskonda ja tema seal viibimine ei ole tema kinnipidamine VTMS § 44 lg 1 mõistes. Käesoleval juhul toimetati Andrei SINKEVITŠ politseisse, kuna Laagna teel tema ise ja tema ema takistasid menetlustoimingute läbiviimist. A D on tunnistajana ülekuulatud 25.09.2024 kell 1.50 kuni 2.10 (lk 8-9). 25.09.2024 kell 2.35 anti Andrei SINKEVITŠ-le võimalus ütluste andmiseks, millest ta keeldus, lk 5), misjärel vormistati väärteoprotokoll (lk 4), millele Andrei SINKEVITŠ samuti keeldus alla kirjutamast.
  43. Samal ajal paralleelselt läbi viidud väärteoasjas nr 2315,24,007655 (LS rikkumine) vormistati sõiduki hoiukohta teisaldamise akt 25.09.2024 kell 00.50 (lk 77), kuulati A D tunnistajana üle kell 1.10 kuni 1.30 (lk 78-79) ning anti Andrei SINKEVITŠ-le võimalus ütluste andmiseks kell 1.35 kuni 1.44 (lk 75), misjärel koostati väärteoprotokoll (lk 73). 6 4-24-3494
  44. Seega arvestades Andrei SINKEVITŠ enda ja tema ema SINKEVITŠ käitumist Laagna teel (pisimopeedi kinnipidamise kohas) nõustub kohus politsei otsusega viia menetlustoimingute läbiviimiseks Andrei SINKEVITŠ jaoskonda. Politseinike ütlustest tuleneb, et tavapärane praktika on menetlustoimingule allutatud (nt ülekuulamist ootava) isiku paigutamine turvakaalutlustel trellidega piiratud ootealale. Seega ei olnud Andrei SINKEVITŠ sinna paigutamine kuidagi tema erikohtlemine, mis peaks iseloomustama A K või läbiviidud menetluse erapoolikust, vaid tavapärane praktika. Kinnipidamisena ei saa käsitleda isiku lühiajalist vabaduse piiramist muude menetlustoimingute tegemiseks (nt ülekuulamiseks, väärteoprotokolli koostamiseks) või selle ootamist. Andrei SINKEVITŠ ei asunud sel ajal arestimajas, vaid menetleja ametiruumides, kus turvakaalutlusel on mõistetav, et menetlusalused isikud vm kõrvalised isikud ei tohi viibida üksinda ega ilma järelevalveta.
  45. Menetlustoimingu käigus vabaduse piiramine erineb riive intensiivsuselt vabaduse võtmisest kinnipidamisel. Andrei SINKEVITŠ viibimist menetlustoimingu läbiviimiseks ootealal saab pidada lühiajaliseks. Praegusel juhul nähtub videosalvestiste põhjal, et 25.09.2024 kell 00.26 olid Andrei SINKEVITŠ, A K ja A D alles Laagna teel (salvestis lõpuga 47971805, Andrei SINKEVITŠ istub politseiautosse). Pidimopeedi hoiukohta teisaldamise akt koostati kell 00.50 (lk 77) ja Andrei SINKEVITŠ allutati esimesele ülekuulamisele kell 1.
  46. Aega kulus ka sõiduks Laagna teelt Pinna tn
  47. Vaidlust ei ole selles, et peale väärteoprotokolli koostamist nn solvamise asjas Andrei SINKEVITŠ vabastati. Seega nähtub eelnevast, et A K tegeles paralleelselt kahe väärteoasja menetlemisega, sihilikku ajavenitamist vm taolist kohus ei ole tuvastanud. Selliselt leiab kohus, et Andrei SINKEVITŠ ooteaeg ei olnud ebaproportsionaalselt pikk, vaid jäi mõistliku aja piiresse. Sealjuures võimaldas A D tal ka telefonikõnele vastata. Kuivõrd Andrei SINKEVITŠ ema teadis, kus ta asub, oli täiesti tarbetu tema korduvatele kõnedele (24 kõnet, millest vastamata 20, lk 56) reageerida, samuti ei oleks olnud põhjendatud nt keset menetlustoimingut lubada telefonikõnedele vastata. Taoline pidev segamine takistanuks politseil veel enam menetlustoimingute läbiviimist ja suurendanuks ajakulu. Asjaolu, et ootealal ei saanud Andrei SINKEVITŠ vabalt liikuda ega enda telefoni pidevalt kasutada tuleneb turvanõuetest. Seega leiab kohus, et Andrei SINKEVITŠ lühiajaline viibimine trellitatud ootealal ei ole käsitletav tema kinnipidamisena VTMS § 44 lg 1 mõistes, vaid tema ooteaeg on VTMS §44 lg 5 kohaselt menetlustoimingule allutamise ja selle ootamise aeg, pidades meeles, et paralleelselt toimetati kahe väärteomenetlusega.
  48. Kuulates kohtuistungil vahetult tunnistajatena ütlusi andnud A Kt, A Dit, SINKEVITŠ-d ja menetlusaluse isikuna Andrei SINKEVITŠ-d ning vaadanud läbi kõik vormikaamerasalvestised, ei näe kohus käitumist, mida saaks politseinikele A Kle ja A Dile etteheita.
  49. Seega ei ole kohus politsei poolt Andrei SINKEVITŠ-le käeraudade kohaldamise ja tema ootealale paigutamisega tuvastanud A K ja/või A Di ebakohast käitumist, mis välistaks Andrei SINKEVITŠle tagajärje omistamise või annaks aluse rääkida süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamisest.
  50. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Andrei SINKEVITŠ suhtes käeraudade kasutamine ja tema paigutamine politseijaoskonnas ootealale oli õiguspärane ja seaduslik, mistõttu jätab kohus taotluse süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
  51. Märkida tuleb sedagi, et videosalvestistelt nähtuva põhjal ei järgnenud Andrei SINKEVITŠ solvangud vahetult käeraudade paigaldamisele ning politseinikud ei otsustanud menetlust alustada esimese ega teise solvangu peale.
  52. Tulles tagasi tõstatud küsimuse juurde A K võimalikust erapoolikusest, siis ei nähtu ühtegi taolist asjaolu, mis seaks A K erapooletuse menetlustoimingute läbiviimisel kahtluse alla, kuid kohus leiab, et menetluse objektiivsena näivuse seisukohast võinuks Andrei SINKEVITŠ-le väärteoprotokolli koostada keegi teine kui A K (ja/või A D) ehk solvamisega mitteseotud ametnikud. A K ja Aleksandr Dubrovski mure ressursi kasutamise ja puudumise pärast on mõistetav, kuid taolistes olukordades tuleb alati meeles pidada ka menetluse ausana näivuse aspekti.
  53. Videosalvestistelt paistab üheselt Andrei SINKEVITŠ pahameel A K suhtes, kuid viimase käitumisele ja suhtumisele Andrei SINKEVITŠ suhtes pole kohtul alust etteheiteid teha. Sellele 7 4-24-3494 vaatamata ei saa mööda vaadata asjaolust, et Andrei SINKEVITŠ tegelikkuses solvas ka A Kt. Kuigi kohtul puuduvad kahtlused selles, et A K suutis säilitada erapooletuse, ei pruugi see olla aga mõistetav ega tajutav kõrvalseisjale.
  54. Taolises olukorras olnuks menetluse ausana näivuse seisukohast mõistlikum toimunud solvamiste kohta kirjutada kas avaldus või ettekanne, misjärel saanuks asjaga mitteseotud ametnik A K ja A Di üle kuulata, lisada asja juurde vormikaamerasalvestised ning andnud SINKEVITŠ-le ja Andrei SINKEVITŠ-le võimaluse ütluste andmiseks, misjärel saanuks koostada väärteoprotokolli.
  55. Ometi leiab kohus, et tegemist ei ole olulise menetlusõiguse rikkumisega. Politsei on saatnud käesoleva rikkumise kohtualluvusse, mis tähendab, et kohus on arutanud väärteoasja ab ovo, uurinud ise vahetult kõik tõendeid. Taoliselt on kohus võimaliku ebaobjektiivsena näivuse kõrvaldanud. Otsuse Andrei SINKEVITŠ rikkumise suhtes langetab kohus ning Andrei SINKEVITŠ-l on omakorda õigus see otsustus ringkonnakohtusse edasikaevata. Taolise kohtuliku kontrolliga on rikkumine kõrvaldatud ning menetluse ausana näivus taastatud.
  56. Samuti leiab kohus, et asjaolu, et süüdistuses on solvavad väljendid kirjeldatud ainsuses, ei muuda neid valeks, teisiti tõlgendatavaks, teisetähenduslikuks ega takista süüdistusest arusaamist. Väärteoprotokollis solvangute ainsuses kirjeldamine on vähendanud Andrei SINKEVITŠ teosüüd (kahe politseiniku solvamise asemel on kajastatud ühe solvamine), mistõttu on see kergendanud tema olukorda. Andrei SINKEVITŠ-le tehtud väärteoetteheide on jätkuvalt arusaadav, õigesti kvalifitseeritud ning vastab tegelikele asjaoludele muus osas, kui selles, et väärteoprotokollis on kasutatud Andrei SINKEVITŠ öeldud sõnu mitmuse asemel ainsuses, mistõttu ei pea kohus seda oluliseks rikkumiseks.
  57. Eeltoodu alusel ei ole kohus tuvastanud olulisi menetlusõiguse rikkumisi millega kaasneks väärteomenetluse lõpetamine Andrei SINKEVITŠ suhtes, mistõttu jääb kaitsja taotlus sellel alusel menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
  58. Kohus on seega leidnud, et olemasoleva väärteoprotokolli alusel saab väärtegu menetleda ning Andrei SINKEVITŠ on toime pannud temale etteheidetud teo, mistõttu käsitleb kohus edasi kvalifikatsiooni puutuvat.
  59. Solvamine on tegu, mis riivab adressaadi autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Väärteoprotokollis toodud ja tunnistaja ütluste kohaselt menetlusaluse isiku poolt öeldud ebatsensuursed väljendid, mis kõlasid korduvalt ka videosalvestistel, on selgelt nende adressaadi eneseväärikust riivavad. Tunnistaja A Di kinnitusel tundis ta end solvatuna. Kohus on seisukohal, et selleks, et tunda ennast solvatuna menetlusaluse isiku väljaütlemisest, ei pea olema politseiametnik, sest selliste väljaütlemiste adressaadiks olemine on solvav igaühe jaoks. Kuna aga solvangute adressaadiks oli ametiülesandeid täitev politseiametnikust võimuesindaja, on tegu karistatav erisätte järgi. Andrei SINKEVITŠ sai üheselt aru, et temaga räägivad ametiülesandeid täitvad politseiametnikud, kes on avaliku korra kaitsel just võimuesindajana ning talle oli ka teada, et ka politseivormis A D on politseiametnik ja et tema välja öeldud ebatsensuursed väljendid tunnistaja ja teiste juuresviibijate (A K) aadressil on solvavad. A K kinnitas samuti, et tema ja nende suunal öeldud väljendid olid solvavad. Seega pani Andrei SINKEVITŠ A Di solvamise toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ja ta tahtis seda. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  60. Eeltoodu alusel on tõendatud, et 25.09.2024 kella 00.09 ajal Tallinnas Xxx juures solvas Andrei SINKEVITŠ avalikku korda kaitsvat võimuesindajat, politseinikku A Dit, seoses tema ametikohustuste täitmisega, kasutades tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid „мент“ (ment), “ извращенц“ (pervert) ja „мелкое дерьмо“ (väike pask) ning selliselt on tema tegevus õigesti kvaliftseeritud

§ 275

lg 1 ettenähtud väärteona, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega.

  1. Kohtuvälise menetleja esindaja on Andrei SINKEVITŠ poolt toimepandud rikkumise saatnud Harju Maakohtu alluvusse, põhjendades seda aresti taotlemise sooviga. Kohtuvaidlustes loobus kohtuvälise menetleja esindaja sellest taotlusest, leides, et Andrei SINKEVITŠ on süüd tunnistanud, kahetsenud ja politseinike ees vabandanud, mistõttu taotles kohtuvälise menetleja 8 4-24-3494 esindaja väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Alternatiivselt nõustus sellega ka kaitsja.
  2. Kohus ei saa esitatud taotlustega nõustuda järgmistel põhjustel.
  3. Andrei SINKEVITŠ pani lühikese ajavahemiku vältel toime kaks õigusrikkumist, s.o. LS § 259 lg 1 ja

§ 275lg 1 rikkumised.

Karistusregistriväljavõtte kohaselt on tal eelnevalt üks kehtiv väärteokaristus

§ 278

lg 1 alusel, millise eest rahatrahv kohtule teadolevalt on tasumata (vastupidiseid tõendeid ei ole esitatud). Sealjuures nähtub videosalvestiselt, et Andrei SINKEVITŠ suhtus tasumata rahatrahvi ükskõikselt, leides, et talle võib uue rahatrahvi määrata, ta ei tasu seda ikka. Samal ajal on Andrei SINKEVITŠ-l kokkuleppeline kaitsja, kellega seotud kulude kandmiseks on ilmselgelt rahalised vahendeid leitud. Samuti on kohtuasjas otsus LS § 259 lg 1 järgi, milles teda karistati samuti rahatrahviga. 68.

§ 275lg 1 mõistes on Andrei SINKEVITŠ teosüü keskmääras.

Kuigi esitatud süüdistuses on märgitud ühe politseiniku solvamine, solvas ta tegelikkuses kahte politseinikku, mida kohus arvestab iseloomustava asjaoluna. Sealjuures tegi ta seda erinevate väljenditega ega vabandanud kohapeal enda sõnakasutuse pärast, kuigi politseinikud olid teda korduvalt juba hoiatanud, et solvamisele võib järgneda tagajärg menetluse näol. Kohtusaalis vabandas Andrei SINKEVITŠ kohtu küsimise peale politseinike ees ja selgitas, et ta poleks tohtinud taoliselt öelda. Samas ei võta ta mingisugustki vastutust enda poolt toimepandu suhtes, sest leiab jätkuvalt, et kogu tema käitumises on süüdi politseinikud. Selliselt leiab kohus, et Andrei SINKEVITŠ kahetsusavaldus ei ole siiras ning kohus ei arvesta seda

§ 57lg 1 p 3 mõistes karistust kergendava asjaoluna.

Andrei SINKEVITŠ ei ole endale toimunust vajalikke järeldusi teinud. Ta ei paista arusaavat, et kogu sündmuse eskaleeris tema ise. Kohtu hinnangul ei ole taoliselt Andrei SINKEVITŠ süü vähene. 69. Samuti esinevad nii eri- kui üldpreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks. Nimelt on Andrei SINKEVITŠ-d varasemalt karistatud, samuti võimuesindaja suhtes toimepandud väärteo eest ehk

§ 278lg 1 alusel.

Käesoleva teo pani toime teise menetluse vältel menetlust läbiviinud politseiametnike suhtes. Seega oli ta faktiliselt enne käesolevat tegu (solvamist) toimepannud kaks väärtegu. Üldpreventiivsetel kaalutlustel on oluline mõista anda, et riik kaitseb avaliku võimu esindajaid ja reageerib ametiülesandeid täitva võimuesindaja solvamisele. Politseinikud puutuvad igapäevaselt kokku ohuolukordadega ja isikutega, kes võivad neid verbaalselt või füüsiliselt rünnata. On äärmiselt oluline, et taolist tööd tegevad inimesed saaksid tunda võimalikult suurel määral turvatunnet, mistõttu on vaja anda avalikkusele signaal, et võimuesindajate suhtes toimepandud tegudel on ranged, seadusest tulenevad tagajärjed. Praegusel juhul nähtub videosalvestiselt ja ka Andrei SINKEVITŠ kohtus antud ütlustest selgelt, et tema enda käitumise ebakohasust ei taju, süüdistas kohapeal ja jätkas kohtusaalis politseinike süüdistamist, mistõttu on Andrei SINKEVITŠ õiguskuulekale teele suunamine võimalik üksnes tema karistamise kaudu. Samuti tuleb eelmärgitud põhjusel võimuesindaja suhtes toimepandud tegudes avalikku menetlushuvi jaatada. 70. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel võimalikuks. 71.

§ 275

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. 72. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. 73. Kuivõrd

§ 275

lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist ehk rahalist karistust.

  1. Väärteotoimikus leiduvatest andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud kahel korral. Tasumata on 2023 määratud rahatrahv (lk 82) ning 2024 otsuses (otsuse lk 80-81) 9 4-24-3494 määratud rahatrahv ei ole karistusregistriandmetes kajastatud, mistõttu pole kohtul andmeid selle tasumise kohta. Kuigi Andrei SINKEVITŠ on videosalvestiselt nähtuva põhjal näidanud üles ükskõiksest suhtumist trahvi tasumisse, väites, et tal ei ole raha, on ta siiski leidnud rahalisi vahendeid kokkuleppelise kaitsja palkamiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Andrei SINKEVITŠ-l tegelikkuses on enda kohustuste täitmiseks rahalisi vahendeid.
  2. Kohtule teadaolevatest andmetest lähtudes ei ole Andrei SINKEVITŠ suhtes varasemalt aresti kohaldatud, Andrei SINKEVITŠ süü on keskmääras ja ta on vabandanud politseinike ees, samuti oli tema käitumine kohtusaalis viisakas, mistõttu vaatamata tema videosalvestiselt nähtuvale käitumisele ja rahalise karistuse täitmata jätmise deklareerimisele ning seni tasumata trahvile, leiab kohus, et esialgu veel on võimalik teda karistada kergemaliigilise ehk rahalise karistusega. Arvestades, et seni määratud sanktsiooni alammäära lähedased rahalised karistused ei ole suunanud teda õiguskuulekale teele ning arvestades ka süü suurust on kohane karistus sanktsiooni keskmäärast veidi kõrgemas, s.o 180 trahviühiku suuruses summas. Kuivõrd Andrei SINKEVITŠ on teo toimepannud 24.09.2024 kehtib

§ 5

lg 2 alusel temale 2024 aastal kehtinud trahviühik ehk 4 eurot (

§ 47lg 1 redaktsioon kehtivusega kuni 31.12.2024).

Sellest tulenevalt on karistuse suurus 720 eurot. Antud summa võib Andrei SINKEVITŠ tasuda osamaksetena 12 kuu jooksul, kuivõrd tegemist on arvestatavalt suure summaga ühekorraga tasumiseks ning ametlikult Andrei SINKEVITŠ ei tööta.

  1. Kohus selgitab Andrei SINKEVITŠ-le, et tal on oluline mõista, et rahalise karistuse täitmine näitab samuti tema suhtumist õiguskorda. Samuti, et rahaliste kohustuste täitmata jätmisel suunatakse nõuded täitemenetlusse. Täitemenetluses täitmise võimatuse korral on politseil õigus taotleda rahatrahvi asendamist arestiga.
  2. Valitud kaitsjakulud jäävad Andrei SINKEVITŠ enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.