lg 1 järgi Prokurör Silja Seeder Süüdistatav E.Z , isikukood: XXX, elukoht: xxxx, EV kodakondsus, emakeel eesti keel, põhiharidusega, pensionär, kehtivad karistused puuduvad Tõkend – ei kohaldatud; Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Kaitsjat kohtuistungile ei soovinud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.Z
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 (viis) kuud.
lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui E.Z ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Liiklusseaduse § 127 alusel on E.Z kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada Liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.
p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 03.05.2021.a. Tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse E.Z-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud 120 eurot ja joobe tuvastamisega seotud kulud 44 eurot. Menetluskulusid kokku 1040 eurot on süüdistaval võimalik tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, tasudes vähemalt 86.67 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700019070. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbriga E.Z-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: puuduvad Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: E.Z-i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 20.05.2020 kella 17.53 ajal Harjumaal Keila-Joa alevikus Kose teel mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove - EKEI uuriguakti nr 738T järgi tuvastati isikul veres etanooli sisaldus 2,41 mg/g, +/ -2- 0,06, k=2, alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,35 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Liiklusseadus § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega pani E.Z toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub Karistuse liik ja määr: Süüdistatav E.Z , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt
lg 1 ja lg 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 p 1 alusel võtta E.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil jäi süüdistatav E.Z sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, õigusabi kulud ja joobe tuvastamisega seotud kulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb E.Z süüdi tunnistada
E.Z-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 876 eurot, õigusabi kulud 120 eurot ja joobe tuvastamise kulud 44 eurot, mis kogusummana 1040 eurot kuulub vastavalt kokkuleppele tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. -3- Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.