Obsah (12)

§ 277§ 657§ 643§ 651§ 45§ 428§ 654§ 232§ 59§ 171§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ahti Kuuseväli Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-

§ 277alusel.

Dokumendi usaldusväärsust on kontrollitud. Isegi kui kostja oleks esitanud tsiviilasjas 2-20-4258 taotluse ekspertiisi tegemiseks, oleks maakohus ilmselt jätnud selle rahuldamata. Samal põhjusel jäi rahuldamata ka siinses asjas esitatud taotlus.

1. Hagi rahuldamata jätmist ei mõjutanud asjaolu, et tööaja arvestus ei olnud selgelt esitatud. Hageja nõue jäi rahuldamata seetõttu, et hageja ei suutnud tõendada, et ta töötas tema esitatud töögraafikutes väljatoodud mahus.
2. Hageja kinnitas vande all, et kuigi ta oleks kompromissi soodsalt suhtunud, ei andnud ta kostjale korraldust, et kostja võtaks tööandjaga ühendust, et teatada kompromissettepaneku vastuvõtmisest. Samuti kinnitas hageja, et ta ei võtnud ka ise tööandjaga ühendust. Kuna hageja enda hinnangul tegeles kostja kompromissläbirääkimisi pidades „tühja-tähjaga“ ja kuigi hageja oli solvunud, et kostja ei arutanud temaga enne ettepanekust keeldumist, ei astunud hageja samme, et tööandja kompromissettepanek vastu võtta, kuigi see võimalus tal oli. 6 2-21-18739
3. Hageja teatas tsiviilasjas nr 2-20-4258 kohtule juba 27.07.2020, et loobub õigusabist ning esindab ennast ise. Siiski esindas kostja hagejat edasi. Hageja tõi ise esile, et kostja siiski suhtles hagejaga, kuna edastas talle kompromissettepaneku. Tõendamata on, et kostja ei oleks talle vaidluse perspektiivi selgitanud. Kui riigi õigusabi korras määratud advokaat Ratnikov asja perspektiivi selgitas, taotles hageja esindaja vahetamist, mida maakohus ka tegi. Kostja selgitas, et hageja suhtlemine muutus konfliktseks pärast seda kui kostja teavitas hagejat, et hageja on esitanud menetluses valeandmeid. Arvestades põhjust, miks hageja soovis riigi õigusabi korras õigusabiteenust osutanud advokaat Ratnikovi vahetust ja lähtudes sellest, et hageja andis ka käesolevas menetluses erinevaid ütlusi töötamise kohta haiguselehel viibimise ajal, on kostja selgitus pingete tekkimise põhjuste kohta eluliselt usutav.
4. Alusetu on hageja tööandja menetluskulude hüvitamise nõue. Keeldudes ringkonnakohtu pakutud kompromissettepanekust, jättis hageja ise kasutamata võimaluse pääseda tööandja menetluskulude hüvitamisest. Riigikohtus jättis hageja kautsjoni tasumata. Seega ei kasutanud ta võimalust menetluskulude jaotust ja suurust vaidlustada. Kostja ei vastuta selle eest, et hagejalt mõisteti tööandja kasuks välja menetluskulud ja viivis sellelt. Seetõttu ei ole kostja õigusabi teenuse osutamisega seotud ka täitemenetluse kulud. Apellatsioonkaebus
5. Hageja palub maakohtu otsuse õigusnormide rikkumise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja kuriteokaebuse esitamise taotluse, samuti osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja palub esitada tööandja vastu kuriteoteade, saata asi tühistatud osas tagasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või alternatiivselt teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
6. Maakohus jättis kuriteoteate ebaõigesti esitamata. Hageja on kuriteoteate esitamise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud.
7. Maakohus võttis asja lahendamisel ebaõigesti vastu kostja ebaseaduslikult saadud tõendid. Kostja tutvus 24.05.2024 tsiviilasja nr 2-20-4258 toimikuga, milleks tal puudus õigus, kuna ta vabastati hagejale riigi õigusabi osutamisest 02.07.
8. Hageja ei ole kostjale asja materjaliga tutvumiseks nõusolekut andnud. Järelikult on kostja 27.05.2024 seisukoha lisadena 18–20 esitanud tõendid saadud ebaseaduslikul teel ja oleks tulnud maakohtus jätta vastu võtmata ja/või otsuse tegemisel arvestamata. Maakohtu otsus ei saa seega olla õiguspärane ja tuleb tühistada.
9. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, kui leidis, et kostja ei ole hoolsuskohustust rikkunud ja hagejale ei ole kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu kahju tekkinud. Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-20-4258 esitatud hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahuldanud ja Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Maakohtu 30.06.2021 otsus on jõustunud. Maakohus tõi tsiviilasjas nr 2-20-4258 tehtud otsuses välja puudused hageja menetluslikes seisukohtades, mis tulenesid otseselt kostja kohustuste rikkumisest. Maakohus on siinses asjas neid kostjale tehtud etteheiteid ebaõigesti hinnanud ja jättis hagi ebaõigesti rahuldamata. 31.
10. Kostja oleks pidanud kohe esitama vastuväite tööandja hilinenult esitatud tõenditele. Kui kostja oleks seda teinud, ei oleks kohus neid vastu võtnud ja oleks hagi hageja tõendite alusel rahuldanud. 7 2-21-18739 31.
11. Kostja tegutses ebakompetentselt ja hooletult, kuna ei esitanud korrektselt formuleeritud nõuet, mille tulemusel jäi hagi rahuldamata. 31.
12. Kostja oli teadlik valvežurnaalide olemasolust. Maakohus hindas ebaõigesti kostja vande all antud ütlusi ja luges need alusetult ebausaldusväärseteks. Õige ei ole maakohtu seisukoht, nagu tõendaksid hageja enda poolt tsiviilasjas nr 2-20-4258 esitatud selgitused/pöördumised, et kostja valvežurnaalidest ei teadnud ja/või et hageja ei olnud talle žurnaalide väljanõudmiseks käsundit andnud. Kostja teadis valvežurnaalidest. Kui ta oleks valvežurnaalid välja nõudnud, oleks tõendatud, et tööandja vastu esitatud hagi oli põhjendatud. Maakohus jättis arvestamata, et hageja taotles ka käesolevas menetluses mehitatud valve žurnaalide väljanõudmist, et tõendada, et kui kostja oleks žurnaalid välja nõudnud, oleks hageja töömaht olnud tõendatud ja hagi oleks rahuldatud. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja oleks saanud esitada valvežurnaalide väljanõudmise taotluse ka iseseisvalt. 31.
13. Kostja oleks pidanud taotlema tööandja esitatud töögraafikute võltsituse tõendamiseks ekspertiisi läbiviimist. Siis oleks saanud hagi rahuldada hageja esitatud graafikute alusel. Ringkonnakohtu istungil tsiviilasjas nr 2-20-4258 väitis tööandja, et esialgseid graafikuid muudeti koguaeg, kuid turvajuht Y kinnitas tunnistajana, et tagantjärele ei saa tööandja neid tabeleid muuta. Hageja väiteid kinnitavad ka Tööinspektsiooni märgukirjad tööandjale töö- ja puhkeajaga seotud rikkumiste kohta. Kui kostja oleks neid tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluses kasutanud, oleks kohus saanud aru, et tööandja esitatud mustvalged tööaja graafikud ei ole õiged. Hageja pöörduski kohtusse, kuna tööandja oli graafikuid tagantjärele muutnud, s.t võltsinud. Neid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud. 31.
14. Kostjal oli võimalik täiendada töövaidluskomisjonile esitatud avaldust ja esitada ka kasutamata puhkuse hüvitise nõue. Ta ei selgitanud tähtaja ennistamise ega muid avalduse täiendamise võimalusi. Seetõttu kaotas hageja võimaluse nõuda puhkuse hüvitist. 31.
15. Kuigi T-särgi ostmise kulu hüvitamise nõue oli vaieldav, ei selgitanud kostja hagejale piisavalt menetluslikku olukorda ja ei teostanud toiminguid, mis oleksid võimaldanud nõuet tõendada. Neid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud, mille tulemusel tegi ebaõige otsuse. 31.
16. Maakohus on hagejat vääralt mõistnud. Hageja selgitas, et mehitatud valve žurnaalide puhul on tegemist tööle registreerimise ja sündmuste kirjelduse žurnaalidega ja hageja poolt kohtule esitatud näidislehel on punktide kaupa kirjas, kuidas žurnaali täita. Mingeid tehnilisi rikkeid valveobjekti mehitatud valve žurnaali kunagi ei kantud. Selleks oli eraldi žurnaal. 31.
17. Kostja ei suhelnud hagejaga tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluse käigus ja tegi menetluslikke otsuseid hageja seisukohta küsimata. Kostja ei selgitanud vaidluse perspektiivi. Et hageja osales aktiivselt tsiviilasja menetluses kinnitab, et kostja ei täitnud alates 27.07.2020 enda kohustusi piisava hoolikusega ja see põhjustas hageja jaoks negatiivse kohtuotsuse. 31.
18. Maakohtu järeldus, et hageja teostas aktiivselt enda esindamist tsiviilasjas nr 2-20-4258, ei ole õige. Maakohus jättis arvestamata hageja halva tervisliku seisundiga. Kostja oli hageja olukorrast teadlik, kuid jättis hageja infosulgu. Kostja ei hoidnud klienti kursis vaidluse asjaoludega ega esindanud hagejat vastavalt advokaadi kutse-eetikale, mille tulemusel tehti otsus hageja kahjuks. Maakohus ei analüüsinud hageja vande all antud selgitusi selle kohta, et ta andis kostjale konkreetsed töökorraldused 1,5 tunnise vestluse käigus Narva kohvikus, et lepiti kokku uus kohtumise aeg, et kostja ei pidanud lubadustest kinni ja lükkas kõike edasi, et hageja käis kolm korda kostja büroos ja kolmandal korral viskas kostja kõik dokumendid 8 2-21-18739 hageja kätte ja ütles, et ei tegele enam asjaga. Dokumentide hagejale tagastamine tõendab, et kostja ei täitnud kohustusi alates 27.07.2020 või täitis neid hooletult. Ka selle tõttu jäi hagi rahuldamata. 31.
19. Väär on maakohtu seisukoht, nagu ei oleks kostja rikkunud oma kohustusi kompromissläbirääkimiste käigus. Kostja teavitas hagejat tööandja ettepanekust ligi kuu hiljem. Hageja kinnitab, et oli pakkumistele avatud, kuid kostja tegevusetuse ja info kinnihoidmise tõttu jäi kompromiss sõlmimata. Kui kostja oleks enda kohustusi kohaselt täitnud, oleks hageja nõue kompromissi korras suures osas rahuldatud ja hagejale ei oleks kahju tekkinud. Tagantjärele ei ole võimalik hinnata, kas tööandja oleks hiljem selle kompromissiga nõus olnud.
20. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju mh 26.11.2020 võlatunnistuse alusel. Kostja tunnistas, et täitis oma kohustusi hooletult ja tekitas sellega kahju. Selline ebatavaline kinnitus tõendab, et kostja teadis hooletusest ja sai kahju tekitamisest aru. Vastustaja seisukoht
21. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus lõpetab tsiviilasja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 alusel otsust tegemata osas, millega hageja nõudis kostjalt enda kasuks 1059,82 euro väljamõistmist (sh põhivõlg 1057,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2,02 eurot) ja 1057,80 eurolt, s.o kahjuhüvitiselt, alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmise osas. Harju Maakohtu otsus jääb

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata.

Hageja apellatsioonkaebus jääb

§ 643

lg 1 alusel läbi vaatamata osas, millega hageja palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 tööandja suhtes kuriteoteate esitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda. I 35. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ja palub selle tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse tööandja suhtes kuriteoteate esitamiseks, jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 36. Apellatsioonkaebus jääb

§ 643

lg 1 esimese lause alusel läbi vaatamata osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse esitada tööandja suhtes

§ 45lg 6 alusel kuriteoteade.

Ringkonnakohus ei saa apellatsioonimenetluses sellist maakohtu otsustust tühistada.

§ 45

lg 6 näeb ette, et kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Kuriteoteate esitamise vajalikkust hindab kohus ametiülesande korras ise ja selle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus. Tegemist ei ole protsessuaalse taotlusega, mida menetlusosaline saaks esitada või toiminguga, mille tegemist saaks menetlusosaline kohtult nõuda. 9 2-21-18739

1. Eeltoodu tõttu ei pidanud maakohus hageja vastavat taotlust ka kohtulahendi resolutsioonis lahendama ja seda ei tee ka ringkonnakohus. Vastuseks hageja poolt tehtud tähelepanekutele kuriteotunnuste ilmnemise kohta tema endise tööandja tegevuses, märgib kolleegium, et ei pea kuriteoteate esitamist nendel asjaoludel vajalikuks. Kohus ei hinda siinses menetluses hageja endise tööandja käitumisele esitatud etteheiteid sisuliselt. Kui kuriteotunnused ilmnevad menetlusosalise enda hinnangul, saab ta esitada kuriteoteate tavalises korras ise. II
2. Hageja palus oma esialgses maakohtu poolt menetlusse võetud hagiavalduses mõista kostjalt välja tsiviilasjas nr 2-20-4258 tööandjalt välja mõistmata jäänud 1939,77 eurot, tööandja menetluskulud 7200 eurot, alates 30.06.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 64,50 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Pärast riigi õigusabi saamist esitas hagejale määratud esindaja 04.05.2023 tervikteksti, milles täpsustas hageja nõudeid. Hageja lõpliku nõude suuruseks jäi tööandjalt välja mõistmata jäänud 1925,97 eurot, tööandja kasuks välja mõistetud menetluskulud 6156 eurot, täitemenetlusega kaasnev kulu 798 eurot, alates 01.07.2021 kuni 25.11.2021 1925,97 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 62,48 eurot ja viivis alates 26.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kogu võlalt, s.o 8879,97 eurolt kuni kohustuse täitmiseni. Eelnevast nähtub, et hageja on oma nõudeid võrreldes esialgsega muutnud, sh on vähenenud tööandjalt välja mõistmata jäänud summa, tööandja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa ja neilt arvestatud viivis.
3. Maakohus ei ole nõude vähendamise kohta selget seisukohta võtnud, kuigi pidanuks selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud või hagi osaliselt tagasi võtnud ja vastavalt ka otsustama menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise (vt ka RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 20 ja RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 17).
4. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et esindaja poolt 04.05.2023 terviktekstis esitatud nõue on õige ja ta jääb selle juurde ega nõua kostjalt kahjuhüvitist seda ületavas osas. Kostja ei vaielnud hageja nõude vähendamisele vastu ja kinnitas, et on menetluses olevat nõuet selliselt ka mõistnud.

§ 428

lg 1 p 3 ja § 431 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kuna hageja kinnitas, et ei nõua kostjalt hüvitist 04.05.2023 menetlusdokumendis märgitust ületavas summas, tuleb menetlus selles osas otsust tegemata lõpetada, s.o kokku 1059,82 euro ((1939,77 – 1925,97) + (7200 – 6156) + (64,50 – 62,48)) ja 1057,80 eurolt, s.o kahjuhüvitiselt, alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmise osas. III

1. Pooled vaidlevad ka apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja rikkus hageja esindamisel hoolsuskohustust ja tekitas sellega hagejale kahju. Maakohus selgitas õigesti (vt p 18 ülal), et kostjal kui vandeadvokaadil on kohustus hüvitada kahju, mida klient kannab seetõttu, et tema hagi jääb advokaadi tegevuse tagajärjel rahuldamata (RKTKo 14.06.2019, 213-6457/143 p 18). Sellest tulenevalt pidi hageja siinses menetluses tõendama, et kui kostja oleks tegutsenud kohase hoolsusega (VÕS § 620 ja AdvS § 44 lg 1 p 1 tähendused) oleks tema tsiviilasjas nr 2-20-4258 tööandja vastu esitatud hagi rahuldatud. 10 2-21-18739
2. Hageja tugineb oma nõude esitamisel peaasjalikult etteheidetele, mille maakohus tegi hagejale tsiviilasjas nr 2-20-4258, kui põhjendas hagiavalduse rahuldamata jätmist. Nimetatu ei ole aga piisav leidmaks, et kostja rikkus hoolsuskohustust ja et see rikkumine on põhjuslikus seoses hagiavalduse rahuldamata jätmisega (VÕS § 127 lg 4). Hageja on teinud kostjale kaheksa erinevat etteheidet (vt p 5 ülal), mida kordab ka oma apellatsioonkaebuses. Hageja on apellatsioonkaebuse esitamisel jätnud tähelepanuta maakohtu selgitused ja järeldused selle kohta, miks ükski kostjale tehtud etteheide ei põhjustanud hageja hagi rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium kokkuvõtvalt järgmist. 43. Maakohus tuvastas, et ei maa- ega ringkonnakohus ei tuginenud asjas nr 2-20-4258 hagi rahuldamata jätmisel tööandja poolt hilinemisega esitatud tõenditele ega kostja koostatud nõude arvestuse ebaselgusele. Seega ei mõjutanud need hageja nõude rahuldamata jätmist. Hageja väited ja tõendid selle kohta, kas kostja oli valvežurnaalide olemasolust teadlik, kas ta oli andnud selge käsundi nende väljanõudmiseks või kas kostja pidi sellest ise aru saama, ei oma siinse asja lahendamisel tähtsust. Kuna tööandja ei ole valvežurnaale pidanud ja hageja silmas peetud postiraamatud (mehitatud valve aruanded) on hävitatud, ei eksisteeri dokumente, millega hageja soovis tõendada oma väidet tööandja juures tegelikult töötatud aja kohta. Seetõttu ei ole kohtul võimalik siinses menetluses tuvastada, et need dokumendid oleksid viinud tööandja vastu esitatud hagi rahuldamiseni. Kostja ei pidanud taotlema ka tööandja esitatud tõenditele ekspertiisi määramist, kuna ekspertiisiga ei oleks saanud teha kindlaks hageja väidetud asjaolusid. Maakohus selgitas õigesti, et tõendi usaldusväärsuse kohta esitatud vastuväited ületatakse tõendite hindamise teel. Kuna tõendite hindamine on kohtu ülesanne (

§ 232), ei saa selleks määrata eksperti.

Kostja ei vastuta hageja saamatajäänud puhkusetasu nõude aegumise eest, kuna ta määrati hageja esindajaks alles pärast aegumistähtaja möödumist ja pärast seda esitatud nõue jäi kostja aegumise vastuväite tõttu rahuldamata. Hageja ei ole esile toonud, milliseid vastuväiteid oleks kostja pidanud tööandja aegumise vastuväitele esitama. Samuti ei ole hageja esile toonud, millised toimingud või tõendid oleksid võimaldanud tema T-särgi kulu hüvitamise nõuet rahuldada. Hageja väited, mis puudutavad kostja temaga suhtlemist ja suhtlemise viisi, sh dokumentide hagejale tagastamist ei ole põhjuslikus seoses tööandja vastu esitatud hagi rahuldamata jätmisega. Hageja väited, mis puudutavad tööandja kompromissettepanekut, on aga vastuolulised ja konkretiseerimata. Esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja tegevuse tõttu jäi kohtulik kompromiss kinnitamata ja milline see kompromiss oleks olnud. Vastupidi, hageja on kostjale ette heitnud ka tööandjaga üldse läbirääkimiste pidamist ja nõude üle kauplemist. Eeltoodust nähtub, et kostjale etteheidetud tegevus ei põhjustanud hagi rahuldamata jätmist. Maakohus ei rikkunud eeltoodud asjaolude tuvastamisel ja järelduste tegemisel menetlusõigust ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Samuti ei tuvastanud kolleegium, et maakohus oleks eksinud tõendite hindamisel.

1. Ringkonnakohus mõistab, et hageja ja kostja vahel tekkis tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluse käigus konflikt ja omavaheline koostöö ei sujunud. Arusaadavalt on hageja sellest nördinud, kuid ainuüksi see ei anna alust järeldada, et hageja poolt tööandja vastu esitatud nõue jäi rahuldamata kostjale etteheidetud tegevuse või tegevusetuse tõttu.
2. Samuti leidis maakohus õigesti, et kostja ei ole andnud hagejale võlatunnistust VÕS § 30 tähenduses. Kostja deklareeris 26.11.2020 kinnituskirjas üksnes seda, et kohustub hüvitama hagejale tema tegevuse tulemusel tekkiva kahju (vt p 6 ülal). Samasugune kohustus tuleneb kostjale ka seadusest (VÕS § 115). Kostja ei ole aga tunnistanud, et ta oleks hagejale ka 11 2-21-18739 tegelikult kahju tekitanud. Samuti ei ole kostja tunnistanud kahju ulatust. Neid asjaolusid tuli hagejal tõendada siinses menetluses. Hageja ei ole seda teinud.
3. Maakohus ei eksinud ka kostja 27.05.2024 seisukoha lisadena 18–20 esitanud tõendite vastuvõtmisel. Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks tõendid saadud ebaseaduslikult põhjusel, et hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut tsiviilasja nr 2-20-4258 toimikuga tutvumiseks pärast seda, kui kostja kui esindaja volitused menetluses lõppesid.

§ 59

lg 3 kohaselt võib muu isik kui menetlusosaline pärast asjas menetluse jõustunud lahendiga lõppemist toimikuga tutvuda ja saada sellest ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu. Seega ei olnud hageja nõusolek toimikuga tutvumiseks ja sellest ärakirjade saamiseks vajalik. Maakohus selgitas hagejale juba 17.06.2024 istungil, et kohtukoosseis oli andnud kostjale toimikuga tutvumiseks ligipääsu (istungi protokoll ajamärk 00:04:06– 00:05:07). Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et selle üle, et kohus oli kostjale loa andnud, tal vastuväiteid ei ole (istungi protokoll ajamärk 00:09:35–00:10:33).

1. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada. Ainuüksi asjaolu, et hageja maakohtu poolt asjaoludele ja tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, selleks alust ei anna. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata. IV
2. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja osalise läbivaatamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetlusega kaasnevad kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

49. Ringkonnakohus vabastas hageja 22.08.2024 määrusega menetlusabi korras kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 770 euro tasumise kohustusest. Ringkonnakohus selgitas määruses, et menetlusabi andmine ei välista hageja kohustust menetluskulusid kohtulahendi alusel hiljem siiski kanda, sh vastaspoolele tekkinud kulusid.

§ 190

lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. 50. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tal ei ole hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid. Kostja menetluskulude suurus jääb seetõttu rahaliselt kindlaks määramata. 51.

§ 190

lg 4 esimese lause kohaselt mõistetakse hagejalt, kes on saanud menetlusabi menetluskulude kandmisel, hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus siiski mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 190

lg 7 ei sätesta ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte (RKTKm 14.06.2010, 3-2-1-56-10 p 10). Hageja viitas ringkonnakohtu istungil oma madalale sissetulekule ja olemasolevatele kohustustele, mis on hageja hinnangul tekkinud kostja tegevuse tõttu. 12 2-21-18739 52. Kolleegium leiab, arvestades ka menetluse asjaolusid, et ainuüksi hageja viide tema madalale sissetulekule ja olemasolevatele kohustustele ei anna alust

§ 190lg-s 4 sätestatud reeglist kõrvalekaldumiseks.

Küll aga annab see alust kohustuse ajatamiseks. Ringkonnakohus kohustab hagejat tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse igakuiste osamaksetena viie kuu jooksul, s.o 154 eurot kuus. Ühtlasi on põhjendatud määrata hagejale väljamõistetud summa riigituludesse tasumiseks seaduses sätestatust hilisem tähtpäev (

§ 179

lg 5), s.o esimene osamakse tuleb teha 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kooskõlas

§ 179

lgga 9 selgitab kohus, et riigilõivu osamakse tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda sellelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) 13