sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Käesolevalt on hageja esitanud samal päeval kohtule kaks üheliigilist nõuet samade kostjate vastu. Hageja on esitanud kaks rahalist nõuet kahest sama liiki lepingust – teenuse osutamise lepingust. Mõlemal juhul on pooled samad. Kohus leiab, et asjade liitmine võimaldab menetleda mõlemat tsiviilasja väiksemate kuludega ja ka ajaliselt ökonoomsemalt. Kohus märgib, et pooled on sõlminud ühe ühise kompromissi kahes erinevas tsiviilasjas esitatud nõuete täitmiseks ja seda ühte kompromissi ei ole võimalik kinnitada eraldiseisvalt mõlemas tsiviilasjas, st kompromissi ei saa kinnitada kaks korda. Selleks, et kohus saaks kompromissi esitatud kujul kinnitada, peab kohus mh tsiviilasjad liitma. Eeltoodust tulenevalt liidab kohus hageja poolt kostjate vastu esitatud hagid. Hagide liitmisel tuleb jätta asja numbriks väiksem tsiviilasja number. Kompromissi kinnitamine
lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevalt on maksekäsku menetlev kohus määrustega maksekäsu kiirmenetlused lõpetanud ja andnud asjad menetluste jätkamiseks üle hagimenetlusse. Pooled on esitanud kompromissilepingu enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Kompromissileping hõlmab mõlemas tsiviilasjas esitatud nõuete kokkuleppelist täitmist. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus parandab kompromissi p-i 4 sõnastust, arvestades asjaolu, et kohus ei menetle nõudeid eraldiseisvates kohtuasjades. Samuti ei tee kohus maksekäsku, vaid kompromissimääruse. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt
lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude osas kokku leppinud kompromissitingimustes, mille kohus kinnitas. Muude menetluskulude osas pole pooled kokku leppinud teisiti, seega määrab kohus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.