← Eesti

2-17-10910/49

Obsah (4)§ 179§ 659§ 171§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Raina Pärn Määruse kuupäev 17.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-10910 Tsiviilasi C.E kohustustest vabasta

§ 179

lg 1 kohaselt tuleb võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu 476,40 € ja pankrotihalduri tasu 476,40 €. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

  1. Võlgnik esitas 23.12.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 7.
  2. Esiteks tuleb silmas pidada, et võlgnik on 62-aastane ja tal on probleemid tervisega. Seetõttu on tal raske uut töökohta leida. Arvestada tuleb võlgniku varasemat töökogemust ja oskusi ning seda, kas ta on võimeline tegema tööturul pakutavat tööd. Samuti tuleb tähelepanu pöörata tegelikule olukorrale tööturul, sest tööd otsivad ka kõrgharidusega ning eesti ja inglise keelt suurepäraselt oskavad inimesed. 7.
  3. Teiseks ei saa MTA esitatud tõendiga arvestada, sest ehitusvaldkonnas tegutsevatel inseneridel on erinevad töökohustused ning tööandjaga kokkulepitud töökoormus ja tasu. 7.
  4. Kolmandaks jättis maakohus kasutamata kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg 4 ls-s 2 toodud võimaluse muuta protsenti, mis võlgnik võib sissetulekust enda kasutusse jätta. Maakohus ei arvestanud esiletoodud asjaolusid (võlgniku vanus, sissetuleku suurus, tervis, oskused) ning ei lahendanud asja võlgniku kasuks.
  5. MTA vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur Kaire Põlts kaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

Kaebemenetluse kulud jäävad võlgniku kanda.

  1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
  2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 24.04.2019 määrusega. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele tuleb kohaldada PankrS kuni 01.07.2022 kehtinud sätteid (§-d 169–177). 10.
  3. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p 19). Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1, RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11). 3

(4)10.
  1. Maakohus järeldas esitatud tõendite ja asjaolude põhjal õigesti, et kõrgharidusega ehitusinsener ei peaks tegema alla alammäära tasustatavat tööd. Võlgnik ei ole kohtule usutavalt põhjendanud, miks tema oskused, haridus ja töökogemus ei võimaldanud tal leida tasuvamat tööd või tegevust, kui tal on seni olnud. Seejuures nähtub võlgniku selgitustest, et ta otsis tööd vaid
  2. a. Võlgnik ei esitanud ühtegi konkreetset näidet töö otsimisest 2020–
  3. a. Samuti pole võlgnik esitanud tõendeid tervise halvenemise kohta. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et tasuvama töö leidmine oleks võlgniku puhul ebarealistlik. Asjakohatu on kaebuses võlgniku tuginemine tema praegusele vanusele, sest kohustustest vabastamise menetlus algas ligi kuus aastat tagasi. Toimiku materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks sel ajal tegelikult püüdnud saada oma erialale, kvalifikatsioonile ja võimetele vastavat tasuvamat tööd. 10.
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik, mitte tegeledes mõistlikult tulutoova tegevuse ning selle otsimisega, tegutses tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid – seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi süüliselt (VÕS § 104 lg 5). Eelnevat ilmestab ka maakohtu tuvastatud olukord, et võlgniku töötasu on oluliselt madalam nii tegevusvaldkonna kui ka konkreetse tööandja keskmisest. 10.
  5. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-te 3 ja 4 järgseid kohustusi, kui jättis osa ette nähtud tulust võlausaldajate vahel jagamata. Seda järeldust ei ole kaebusega ka selgelt vaidlustatud. Põhjendamatu on võlgniku etteheide, et maakohus ei arvestanud PankrS § 173 lg 4 ls-s 2 toodud võimalust muuta protsenti, mis võlgnik võib sissetulekust enda kasutusse jätta. Usaldusisikuna on võlgnik esitanud maakohtule aruanded ja koostanud arvestuse, mis summad ta saab võlausaldajatele üle anda. Üheski aruandes ei ole võlgnik taotlenud kohtult arvestuse aluse muutmist. Kohus saab üleantavat määra muuta vaid põhjendatud taotluse alusel. 10.
  6. Eeltoodu põhjal leidis maakohus õigesti, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatud kohustusi, mistõttu tuleb ta jätta PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamata. Kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest võlgnik ei teinud kõike võimalikku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist sellesse, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. 10.
  7. Maksejõuetuse tekkimise põhjused ega kaebuses viidatud üldised menetluspõhimõtted ei võimalda samuti teha võlgnikule soodsamat lahendit.
  8. Kaebemenetluse kulud jäävad

§ 171lg 1 alusel võlgniku kanda.

Toimikust ei nähtu, et võlausaldajatel oleks tekkinud hüvitavaid menetluskulusid, mistõttu jäävad need rahaliselt kindlaks määramata. 12.

§ 696

lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata kuni enne 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.