Obsah (14)

§ 142§ 3§ 1043§ 1045§ 276§ 115§ 334§ 127§ 108§ 158§ 1050§ 128§ 137§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 13.05.2025, Tallinn 2-24-14191 CarAutoRent O

) § 271 mõttes. Selle kasuks räägivad hagis välja toodud asjaolud, mille kohaselt kohustus hageja andma kostjale I kasutamiseks auto ning kostja I kohustus maksma hagejale selle eest tasu 240 eurot nädalas. Kostja I maksis kõik auto kasutamise eest väljastatud arved. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja I võib hageja ees eelkõige lepingu rikkumise eest vastutada. 8.2. Hageja selgitas hagis, et 10.04.2024 lepingus sisaldub p VII.14, mis näeb ette, et koostöölepingule alla kirjutades nõustub juhatuse liige või rentniku seaduslik esindaja vastutama rentnikuga solidaarselt ja vastavalt käesoleva lepingu tingimustele. Kohus leiab, et viidatud punkti puhul on tegemist juhatuse liikme poolt sõlmitava käenduslepinguga

§ 142lg 1 mõttes.

Hageja poolt esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei allkirjastanud juhatuse liikmest kostja II käsitletavat lepingut. Järelikult ei saanud kostja II ise käenduslepingut sõlmida. Hagi järgi volitas kostja II kostjat III lepingut kostja I nimel allkirjastama. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, et juriidilise isiku (kostja I) juhatuse liikmest kostja II volitanuks kostjat III enda (st kostja II) nimel käenduslepingut sõlmima. Seega puudub hageja ja kostja II vahel lepinguline suhe, millest tulenevalt saaks kostja II hageja ees vastutada. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ja kostja II vahel ka muul alusel (nt kahju õigusvastane tekitamine jne;

§ 3p-d 3–6) võlasuhe tekkinud.

Seega ei vastuta kostja II hageja ees ja kohus jätab kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata. 8.3. Hagist nähtuvalt ei ole hageja ja kostja III lepinguid sõlminud, mistõttu ei saa kostja III vastutus hageja ees lepingust tuleneda. Kuigi kostja III on 10.04.2024 lepingu kostja I nimel allkirjastanud, ei saa väita, et sellega oleks kostja III sõlminud hagejaga lepingu p-st VII.14 tulenevalt käenduslepingu. Viidatud punkti järgi saab juhatuse liige või seaduslik esindaja käenduslepingu sõlmida. Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt ei olnud kostja III lepingu sõlmimisel kostja I juhatuse liikmeks ega juhatust asendava organi liikmeks. Seega ei saanud kostja III äriühingu seadusliku esindajana käenduslepingut sõlmida. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja III soovinuks iseseisvalt hagejaga sõlmida käenduslepingu, millega ta kohustunuks hageja ees vastutama kostja I kohustuse täitmise eest. Hageja on väitnud, et kostja III on isik, kes omab kontrolli kostja I üle. Kohus leiab, et viidatud asjaolu ei ole praegu oluline. Hageja ei ole hagis tuginenud sellele, et kostja III olles de facto kostja I juhatuse liikmeks oleks hagejale hagis välja toodud kahju põhjustanud. Arvestades hagis esitatud asjaolusid – kostja III, juhtides hageja poolt kostjale I lepingu alusel üleantud sõidukit, põhjustas avarii, mille tagajärjel sai hageja sõiduk kahjustada – võib kostja III olla hagejale õigusvastaselt kahju põhjustanud kannatanu omandi rikkumisega (

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 5) või alternatiivselt heade kommete vastase tahtliku käitumisega (

§ 1045lg 1 p 8).

1. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet mõista välja kahjuhüvitis ja leppetrahv. Kohus alustab 4 analüüsi võttes seisukoha kostjalt I nõutavate summade kohta. 9.
2. Hagi järgi toimus 19.04.2024 liiklusõnnetus, kus hageja poolt kostjale I 10.04.2024 lepingu alusel üleantud auto registreerimisnumbriga XXX sai kahjustada.

§ 276

lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Kohus leiab, et kuna kostjale I üleantud sõiduk sai avariis kahjustada, on kostja I rikkunud

§ 276lg-s 2 sätestatud kohustust asja hoolikalt kasutada.

Seega on kostja I rikkunud lepingut ja ta vastutab rikkumise eest (

§ 115lg 1).

9.2. Hageja kandis sõiduki remondikulusid 2248,51 eurot ja maksis uue kleebise paigaldamise eest 73,20 eurot.

§ 334

lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Hageja selgitas hagiavalduses, et 10.04.2024 lepingu p VII.15 näeb ette, et liiklusõnnetuse korral hüvitab rentnik rendileandjale tekitatud kahju täies mahus. Lepingu rikkumine kostja I poolt on tekitanud hagejale otsese varalise kahju 2321,71 eurot (sõiduauto registreerimisnumbriga XXX remondikulud 2248,51 eurot + uue kleebise paigaldamine 73,20 eurot;

§ 127lg 1, § 128 lg-d 1–3).

Kahju on hõlmatud kahju rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (

§ 127

lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (

§ 127

lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Hagejal on

§ 115

lg 1, § 128 lg-d 1–3, § 132 lg 3, § 127 lg-te 1–4 alusel õigus nõuda kostjalt I 2321,71 euro tasumist. 9.

1. Hageja selgitas, et kostjale I lepingu alusel üleantud sõiduauto registreerimisnumbriga XXX viibis avariijärgselt remondis alates 20.04.2020 kuni 09.05.
2. Hageja palus mõista kostjalt I välja kokkulepitud tasu 720 eurot aja eest alates 20.04.2020 kuni 09.05.2024 (240 eurot nädalas), mil sõiduauto oli remondis. Hageja tõi hagis välja, et 10.04.2024 lepingu p VII.8 sätestab, et kui rendileandjale tagastatud sõiduk vajab remonti, kannab rentnik iga remondipäeva eest lepingus kokkulepitud rendipäeva hinnale lisaks ka remondikulud. Kohus leiab, et hagejal on lepingu p VII.8 ja

§ 108lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt I 720 eurot tasumist.

9.4. Hageja selgitas, et üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu on hagejal jäänud saamata tulu 859,95 eurot. Hageja tõi hagis välja, et 10.04.2024 p VI.19 näeb ette, et rendileandja poolt käesoleva koostöölepingu alusel osutatava rendiautoteenuse (edaspidi „renditeenus“) minimaalne kestus on kaksteist täis kalendrinädalat esimese rendiauto edastamise kuupäevast. Ülalnimetatud kestus hakatakse lugema auto üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud kuupäevast. Renditeenuse kasutamise ennetähtaegsel lõpetamisel kohustub rentnik tasuma kõigi kasutamata rendinädalate eest vastavalt käesoleva lepingu ja asjakohase üleandmise-vastuvõtmise akti tingimustele. Hagist nähtuvalt ütles kostja I 10.04.2024 lepingu ennetähtaegselt üles ja hagejal jäi saamata tasu nelja nädala eest summas 859,95 eurot. Kohus leiab, et hagejal on lepingu p VI.19 ja

§ 108lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt I tasu 859,95 eurot.

9.5. Hageja tõi hagis välja, et 10.04.2024 lepingu p VII.13 näeb ette, et kui rentnik osaleb rendisõidukiga liiklusõnnetuses, mille tõttu rendileandja kindlustusriski koefitsient suureneb, tasub rentnik ühekordset leppetrahvi 200 eurot. Hagist nähtuvalt põhjustas hageja poolt kostjale I lepingu alusel üleantud sõiduk liiklusõnnetuse. Kohus leiab, et hagejal on lepingu p VII.13 ja

§ 158lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi 200 eurot.

9.6. Hageja tõi hagis välja, et 10.04.2024 lepingu p VI.17 näeb ette, et kui sõiduk antakse rentnikule üle seest ja väljast puhtana ja pestuna, kohustub rentnik tagastama sõiduki samas seisukorras. 5 Pesemata sõiduki tagastamisel tuleb rentnikul tasuda trahvi välispesu vajaduse eest 60 eurot, salongi puhastamise vajaduse eest 180 eurot ja vajadusel pakiruumi puhastamise vajaduse eest 40 eurot. Hageja selgitas, et pärast 19.04.2024 liiklusõnnetust võimaldas hageja kostjale lepingu alusel teise sõiduauto registreerimisnumbriga YYY kasutamist. Hagis tõi hageja välja, et pärast lepingu ennetähtaegselt lõpetamist tagastas kostja I sõiduauto registreerimisnumbriga YYY seest ja väljast puhastamata. Kohus leiab, et hagejal on lepingu p VI.17 ja

§ 158

lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi sõiduauto registreerimisnumbriga YYY väljastpoolt pesemata jätmise eest 60 eurot, seestpoolt pesemata jätmise eest 180 eurot ja pakiruumi pesemata jätmise eest 40 eurot, kokku 280 eurot. 9.

1. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt I kokku 4381,66 eurot (remondikulud 2248,51 eurot + uue kleebise paigaldamise tasu 73,20 eurot + tasu 720 eurot + tasu 859,95 eurot + leppetrahv 200 eurot + leppetrahv 280 eurot).
2. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet mõista kostjalt III välja kahju ja leppetrahv. Hageja selgitas, et kostja III põhjustas 19.04.2024 hageja poolt kostjale I lepingu alusel üleantud sõidukiga registreerimisnumbriga XXX liiklusõnnetuse, milles sõiduk sai kahjustatud. Kostja III tunnistas süüd avarii põhjustamises. Kohus leiab, et oma tegevusega on kostja III põhjustanud hagejale õigusvastaselt kahju

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 järgi.

Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane (

§ 1045

lg 2) või et kostja III ei oleks kahju tekitamises süüdi (

§ 1050lg-d 1 ja 2, § 1052).

Hageja on kandnud sõiduki parandamise kulusid 2321,71 eurot (remondikulud 2248,51 eurot + uue kleebise paigaldamine 73,20 eurot). Tegemist on kostja III poolt hagejale tekitatud otsese varalise kahjuga

§ 128lg-d 1–3, § 132 lg 3 mõttes.

10.1. Kohus leiab, et

§ 1045

lg 1 p 5 ei anna hagejale alust nõuda kostjalt III leppetrahvi 280 eurot selle eest, et kostja I tagastas lepingu lõpetamise järel seest ja väljast puhastamata auto registreerimisnumbriga YYY (otsuse p 9.6), leppetrahvi 200 eurot liiklusõnnetuse põhjustamise eest (otsuse p 9.5), tasu 720 eurot aja eest, kui sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli remondis (otsuse p 9.3) ja saamata jäänud tasu 859,95 eurot lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele järgneva aja eest (otsuse p 9.4). Viidatud kulude ja leppetrahvide puhul on tegemist hageja lepingust tulenevate nõuetega. Kostja III ei vastuta

§ 1045

lg 1 p 5 alusel hageja ees lepingust tulenevate nõuete täitmise eest.

§ 1045lg 1 p 5 ei kaitse hagejat lepingust täitmata kohustuste eest.

Hagis esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik väita, et kostja III oleks hagejale tahtlikult hea kommete vastase käitumisega tekitanud (

§ 1045lg 1 p 8).

Seetõttu ei ole hagejal võimalik kostjalt käsitletavate kulude hüvitamist ka

§ 1045lg 1 p 8 alusel nõuda.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja 2059,95 eurot (280 eurot + 200 eurot + 720 eurot + 859,95 eurot). 11. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

§ 137

lg 1 alusel kostjalt I ja kostjalt III solidaarselt hageja kasuks välja sõiduki registreerimisnumbriga XXX parandamise kulud 2321,71 eurot. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja 2059,95 eurot (leppetrahvi 280 eurot selle eest, et hagejale tagastati seest ja väljast puhastamata auto registreerimisnumbriga YYY (otsuse p 9.6) + leppetrahvi 200 eurot liiklusõnnetuse põhjustamise eest (otsuse p 9.5) + 720 eurot aja eest, kui sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli remondis (otsuse p 9.3) + saamata jäänud tasu 859,95 eurot lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele järgneva aja eest (otsuse p 9.4).

1. Hageja poolt kostja I vastu esitatud hagi rahuldatakse. Kohus jätab kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud kostja I kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja II vastu esitatud hagi jääb rahuldamata. Kohus jätab kostja II vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldab kostja III vastu esitatud hagi ca 50% ulatuses hagis taotletust. Arvestades kostja III vastu esitatud hagi rahuldamise ulatust jätab kohus kostja III vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). 6
2. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot ning lepingulise esindaja tasu 930 eurot.
3. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 490 eurot.
4. 07.11.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 930 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis, kokku 7 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, on õigusabikulu summas 930 eurot põhjendatud ja vajalik.
5. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku on 1420 eurot (490 eurot + 930 eurot).
6. Kuivõrd kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kostja I kanda, pole vaja kostja I kulusid hinnata. Asja materjalide kohaselt ei ole kostja II menetluskulusid kandnud. Kohus jätab kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kuna kostja III vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud jäävad hageja ja kostja III kanda, pole vaja kostja III kulusid käsitleda.
7. Hageja on esitanud hagi kolme kostja vastu ja materjalidest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi kolme kostja osas võrdses mahus. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kostja I osas 1/3 kulude kogusummast, st 473,33 eurot (1420 eurot : 3). Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 473,33 eurot.
8. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt välja viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 7