Obsah (6)

§ 223§ 16§ 50§ 14§ 169§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-1117 (231725000181) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuistungi sekretä

) § 223 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti 21. veebruari 2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,000181, millega Nikolai Mozolskit karistati

§ 223

lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks Nikolai Mozolski – isikukood: 38810280321; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; e-post: xxx Menetlusalune isik Kaitsja Indrek Sirk Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 21. veebruari 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,25,000181, millega Nikolai Mozolskit karistati

§ 223lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

2. Teha uus otsus, millega karistada Nikolai Mozolskit

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 400 eurot.

1. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis või EE701700017001577198 Luminor pangas, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Menetlusaluse isiku Nikolai Mozlski kaitsja kaebus jätta rahuldamata.
5. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu.
6. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveameti koostas
8. jaanuaril 2025 väärteoprotokolli nr 20250113225701, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Nikolai Mozolski 3 jaanuaril 2025 kella 11.09 ajal Harju maakonnas Tallinnas J. Smuuli tee Punase tn ja Laagna tee vahel suunaga Laagna tee mootorsõidukit BMW 530D XDRIVE registreerimismärgiga XXX, oli hooletu ega hoidnud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, viis sõiduki meelelahutuslikel eesmärkidel tahtlikult külglibisemisse (driftis), mille tulemusel kaotas juhitavuse ja põrkas kokku vastassuunas liikuva bussiga MAN, mis omakorda põrkas kokku tema kõrval reas liikunud autorongiga, mis koosnes veokist Scania ja poolhaagisest Krone. Liiklusõnnetusega tekitas varalise kahju AS SEB Liisingule, Luminor Liising AS-le, Swedbank Liising AS-le ja OÜ-le Misinar (varalise kahju tekkimine on fikseeritud videosalvestisega, fotodega, tunnistaja ütlustega ja eelkalkulatsioonidega). Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg-s 1 sätestatud nõuet, millega pani toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. N. Mozolski esitas
2. jaanuaril 2025 vastulause.
3. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
4. veebruaril 2025 uue väärteoprotokolli nr 20250113225701, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Nikolai Mozolski 3 jaanuaril 2025 kella 11.09 ajal Harju maakonnas Tallinnas J. Smuuli tee Punase tn ja Laagna tee vahel suunaga Laagna tee mootorsõidukit BMW 530D XDRIVE registreerimismärgiga XXX, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikul ei arvestanud teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, kaotas sõiduki üle juhitavuse ja kaldus vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku otse liikunud bussiga MAN, mis omakorda põrkas kokku tema kõrval reas liikunud autorongiga, mis koosnes veokist Scania ja poolhaagisest Krone. Liiklusõnnetusega tekitas varalise kahju AS SEB Liisingule, Luminor Liising AS-le, Swedbank Liising AS-le ja OÜ-le Misinar (varalise kahju tekkimine on fikseeritud videosalvestisega, fotodega, tunnistaja ütlustega ja eelkalkulatsioonidega). Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg-s 1 ja § 50 lg 3 p-s1 sätestatud nõudeid, millega pani toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju
2. veebruari 2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,25,000181 karistati N. Mozolskit

§ 223lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2-kuuks.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas
2. märtsil 2025 kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk. Kokkuvõtvalt seisneb kaebus järgnevas.
3. Kaebuse esitaja palub tühistada N. Mozolski otsuse tema karistamise osas ja lõpetada menetlus

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teda on karistatud väärteoasjas tehtud otsusega teo eest, mille kohta talle ei ole koostatud väärteoprotokolli. Nimelt sätestab VTMS § 87 üldpõhimõtte, et väärteoasja arutatakse väärteoprotokolli piirides.

1. veebruari 2025 otsuses väärteoasjas viidatakse, et see on tehtud
2. veebruaril 2025 Ragnar Jänese koostatud väärteoprotokolli alusel. Samas teokirjeldus, mis kasutatud
3. veebruari 2025 otsuses ei vasta
4. veebrurari 2025 väärteoprotokollis kajastatud kirjeldusele.
5. veebruari 2025 otsuses on tuginetud
6. jaanuari 2025 väärteoprotokollis kirjeldatud väärteoetteheitele. Seega kui kohus tuvastab, et väärteoasjas tehtud otsuses kirjeldatud teo kohta ei ole menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokolli, siis ei saa kaebemenetluses kohus hakata menetlusalust isikut karistama mingi muu teo eest. Seega tuleb ainuüksi sellel alusel otsus väärteoasjas tühistada ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
7. Menetlusalune isik ei ole tahtlikult liiklusnõudeid rikkunud. Kaebuse esitaja möönab, et temast endast tuleneval põhjusel kaotas ta oma sõiduki üle kontrolli, kuid menetlusalune isik ei teinud seda tahtlikult ning ammugi mitte „meelelahutuslikel eesmärkidel“. See oli tingitud tema sobimatutest juhtimisvõtetest halbades ilmastikutingimustes. Oluline on, et menetlusalune isik ei ole rikkunud liiklusnõudeid tahtlikult.
8. Kaebaja on seisukohal, et väärteoasjas otsuses viidatud

§ 16lg 1 kirjeldatud nõuete rikkumist ei ole ka 5.

veebruari 2025 koostatud väärteoprotokolli väärteokirjelduses. Samuti on kaebaja hinnangul põhjendamatu etteheide

§ 50

lg 3 p 1 nõuete rikkumises – menetlusalune isik kasutas tõepoolest sobimatuid liiklemisvõtteid ning väiksema sõidukiiruse korral oleks kokkupõrge jäänud toimumata, kuid nimetatud sätte sisuks on kiiruse valikul tagada see, et juht suudaks sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva etteaimatava takistuse ees. Mingeid takistusi menetlusaluse isiku ees ei olnud, ta põrkas kokku hoopis vastassuunavööndis liikunud teise sõidukiga. Liiklusõnnetus toimus seetõttu, et menetlusalune isik ei liikunud pärisuunavööndis (st tee paremal poolel), vaid kaldus välja oma sõidurajalt ja sõitis seetõttu vastassuunavööndisse – need kohustused on sätestatud

§ 14lg 1 ja § 45 lg 1 ja lg 3.

9. Liiklusõnnetuse menetlemine ja väärteomenetluse alustamine oli põhjendamatu ning vastuolus Politsei- ja Piirivalveameti tavapraktikaga.

§ 169

sätestab alused, millal on liiklusõnnetusest politseile teatamine vajalik ja millal mitte. Ühtegi liiklusõnnetusest politseile teatamise alust antud juhul ei esinenud ja sellele ei ole viidatud ka üheski menetlusdokumendis. Vabariigi Valitsus on 05.07.2018 määrusega nr 54 kehtestanud „ „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse korra ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimääruse“. Sealt on oluline § 3 lg 1, mis sätestab, et sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet: 1) registreerib liiklusõnnetuse, milles isik sai vigastada või hukkus; 2) liiklusõnnetuse, millest liiklusseaduse § 169 lg 5 alusel tuleb politseile teatada. Politsei- ja Piirivalveamet on ka meedias väljendanud, et nad ei tegele kindlustusjuhtumitega.

1. Karistus ei vasta teole. N. Mozolski on varem karistamata isik, kes ettevaatamatusest kaotas auto üle juhitavuse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et isegi kui Politsei- ja Piirivalveamet oli õigustatud väärteomenetlust alustama, siis varem karistamata inimese sedavõrd range karistamine ettevaatamatusest toime pandud liiklusõnnetuse eest on põhjendamatu.
2. Lahend väärteoasjas tehti 12 tundi pärast vastulause esitamise tähtaja möödumist. Kaitsja praktikas on korduvalt esinenud olukordi kuis Põhja prefektuur teeb väärteoasjas lahendi paari päeva jooksul pärast vastulause esitamise tähtaja möödumist. See on toonud kaasa olukordi, kus tähtaegselt esitatud vastulause ei jõua konkreetse asja lahendava kohtuvälise menetleja ametnikuni ja seetõttu jääb vastulause arvestamata. Vastulause esitamise õigus on aga menetlusaluse isiku üks põhiõigustest ning kohtuvälisel menetlejal on kohustus sellega arvestada. Kaitsja selline praktika oli viimati väärteoasjas nr 4-24-
4. Kaebuse esitaja taotleb väärteootsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega. Alternatiivselt muuta väärteokirjeldus vastavaks väärteoprotokollile ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Hüvitada menetlusalusele isikule tema poolt kantud õigusabikulud.
5. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema kaitsja I. Sirk esitatud kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
7. Esmalt peab kohus vajalikuks peatuda kaebuses esitatud väitel, mille kohaselt liiklusõnnetuse menetlemine ja väärteomenetluse alustamine käesolevas väärteoasjas oli põhjendamatu ning vastuolus Politsei- ja Piirivalveameti tavapraktikaga. Kaitsja esitas kohtule tõendina kaks artiklit („Kokkuleppeta jäänud avarii osapooled saavad õnnetuse fikseerida politseita“ ja Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre artikli „See kevad tuleb liikluses plekimõlkijatele teisiti. Politsei: me ei küsi enam esimese asjana, kuidas õnnetus juhtus“), mille kohaselt on Politsei – ja Piirivalveamet meedias väljendanud, et nad ei tegele kindlustusjuhtumitega.

§ 169

sätestab alused millal on liiklusõnnestusest politseile teatamine vajalik ja millal mitte. Ühtegi liiklusõnnetusest politseile teatamise alust antud juhul ei esinenud ja sellele ei ole viidatud ka üheski menetlusdokumendis. 16. Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 määrusega nr 54 „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse korra ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimääruse“ § 3 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet registreerib liiklusõnnetuse, milles isik sai vigastada või hukkus (p1); liiklusõnnetuse, millest liiklusseaduse § 169 lg 5 alusel tuleb politseile teatada (p 2). Ehk siis eelnimetatud määruses reguleerib seda, millised liiklusõnnetused Politsei- ja Piirivalveametis kohustuslikus korras registreerida tuleb. Kohtu hinnangul ei tähenda eelöeldu aga seda, et kui eelpool loetelus väljatoodud asjaolusid ei esine, et siis ei ole Politsei- ja Piirivalveametil justkui üldsegi õigust liiklusõnnetust registreerida. 17.

§ 169

reguleerib juhi tegevust liiklusõnnetuse korral.

§ 169

lg 4 ei sätesta otseseid eraldiseisvaid kohustusi liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtidele, vaid määrab kindlaks üksnes tingimused, mille täidetuse korral on lubatud politsei teavitamata jätta. Viidatud sättest ei tulene aga keeldu politseil väärteoasja menetleda.

1. Lisaks eelöeldule kehtib väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõte. Nii sätestab VTMS § 31 lg 1, et väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Lisaks sätestab VTMS § 31 lg 4, et väärtegu ei ole vähetähtis, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule, välja arvatud juhul, kui väärteo toimepannud isik on kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. Praeguseid väärteoasja asjaolusid silmas pidades (liiklusõnnetuse tagajärjel on tekitatud kahju mitmele isikule, sõidukite vigastuste ulatust arvestades on tekitatud varaline kahju suur) ei ole alust väita, et väärtegu on vähetähtis.
2. Seega leiab kohus, et puudub alust väita, et Politsei- ja Piirivalveametil tuleneb seadusest tulenevalt keeld käesolevat väärteoasja menetleda. Väärteoprotokollidega seonduv
3. Puudub vaidlus selles, et menetlusalusele isikule on koostatud kaks väärteoprotokolli (vastavalt siis
4. jaanuar 2025 ja teine
5. veebruarist 2025).
6. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et
7. jaanuari 2025 väärteoprotokoll ei ole kohtule käesolevalt siduv. Peale menetlusaluse isiku vastulause esitamist on menetlusalusele isikule süüks arvatavat väärteoetteheite teokirjeldust muudetud ja koostatud
8. veebruaril 2025 uus väärteoprotokoll, mida on ka menetlusalusele isikule tutvustatud. Ja just
9. veebruari 2025 väärteoprotokoll on kohtule siduv. Sestap tuleb N. Mozolskile etteheidetava väärteokirjeldusena õigeks lugeda
10. veebruari 2025 väärteoprotokollis nr 20250205225701 kirjeldatud rikkumise kirjeldus järgmises sõnastuses: „juhtis mootorsõidukit BMW 530D XDRIVE registreerimismärgiga XXX, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikule ei arvestanud teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, kaotas sõiduki üle juhtivuse ja kaldus vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku otse liikunud bussiga MAN, mis omakorda põrkas kokku tema kõrval reas liikunud autorongiga, mis koosnes veokist SCANIA ja poolhaagisest KRONE. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju AS SEB Liisingule, Luminor Liising ASle, Swedbank Liising AS-le ja OÜ Misinar’ile. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud videosalvestisega, fotodega, tunnistaja ütlustega ja eelkalkulatsiooniga.“
11. On kahtlemata kahetsusväärne, et kohtuvälise menetleja
12. veebruari 2025 otsus väärteoasjas sisaldab teokirjeldust, mis võetud esialgsest, s.o
13. jaanuari 2025 väärteoprotokolli teokirjeldusest, kuid VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt peab kohtuvälise menetleja järel väärteoasja arutama asuv maakohus lahendama asja algusest peale ja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Seejuures on aga kohus väärteoasja arutamisel seotud VTMS § 87 kohaselt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning kohtul puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja nr 3-1-1-45-11, p 12).
14. Kohus ei nõustu aga kaitsja kohtuistungil väljendatuga, mille kohaselt ei saa maakohus olla selline kohtuaste, kus parandatakse kohtuvälise menetleja vigu. Väärteomenetluses on õigusemõistmise funktsioon antud ka kohtuvälisele menetlejale. Samas on karistatud isikule tagatud võimalus asja täiemahuliseks lahendamiseks kohtus. Ja VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt peab kohtuvälise menetleja järel väärteoasja arutama asuv maakohus lahendama asja algusest peale ja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ega saa ise tuvastada seal kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Viidatud säte ei piira aga kohtu rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. Nii peab kohus VTMS § 133 p 4 kohaselt väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. Tulenevalt VTMS § 132 p-st 2 võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega VTMS § 132 p 2 ei piira kohtu rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel.
15. Väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-dele 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus (või väärteomenetluse lõpetamise määrus). VTMS § 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus ja viide otsuse tegemise aluseks olevale väärteoprotokollile. VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid on siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist.
16. Praegusel juhul nähtub
17. veebruari 2025 üldmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2317,25,000181 viide
18. veebruari 2025 väärteoprotokollile, kuid kahetsusväärselt on väärteo teokirjeldus
19. jaanuari 2025 väärteoprotokollist. Samas rikutud õigusnormid on samad, mis
20. veebruari 2025 väärteoprotokollis.
21. VTMS § 150 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse.
22. Kohtu hinnangul on praegusel hetkel oluline, et väärteootsusest nähtub, et otsus on koostatud väärteoasjas nr 2317,25,000181 menetlusaluse isiku N. Mozolski suhtes, on olemas ka viide
23. veebruari 2025 väärteoprotokollile ja seega on see otsus siiski seostatav otsuse aluseks olnud väärteoprotokolliga. Kohtu hinnangul ei ole tegemist olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes, kuivõrd vale väärteoetteheite teokirjelduse kajastamine
24. veebruari 2025 kohtuvälise menetleja esindaja otsuses ei ole kaasa toonud ebaseaduslikku või põhjendamatut otsust.
25. Nii on N. Mozolskile
26. veebruari 2025 väärteoprotokolli tutvustatud ja lähtuvalt nii kaebuses välja toodud argumentidest kui ka kohtuistungil kõlanud kaitsja seisukohtadest, on arusaadav, et ka kaitseõiguse tagamiseks on N. Mozolskile inkrimineeritavate väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav ja mõistetav. Kuivõrd väärteoprotokolli on tutvustatud, menetlusalusel isikul on õigus tutvuda väärteotoimikuga juba kohtuvälise menetluses ning ka maakohtus vaadatakse väärteoasi läbi täies ulatuses ja uuritakse kõiki kohtuvälises menetluses esitatud tõendeid, on N. Mozolski kaitseõigus olnud tagatud.
27. Isegi kui jaatada, et tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, ei kujuta menetlusõiguse oluline rikkumine endast VTMS § 29 lg 1 kohaselt iseseisvalt väärteomenetluse lõpetamise alust (3-1-1-53-08) Oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks ainult juhul, kus seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. oktoobri 2018 kohtuotsus asjas nr 3-1-1-53-08 p 5). Üksnes sellisel juhul lõpetatakse menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Arvestades aga, et maakohus tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 lahendab väärteoasja algusest peale ja täies ulatuses ning on VTMS § 87 kohaselt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega, on nimetatud puudus kõrvaldatav kohtumenetluses. N. Mozolski teo kvalifitseerimine

§ 223lg 1 järgi 30.

5. veebruari 2025 koostatud väärteoprotokolli nr 20250205225701 kohaselt heidetakse N. Mozolskile ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit BMW 530D XDRIVE registreerimismärgiga XXX, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikule ei arvestanud teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, kaotas sõiduki üle juhtivuse ja kaldus vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku otse liikunud bussiga MAN, mis omakorda põrkas kokku tema kõrval reas liikunud autorongiga, mis koosnes veokist SCANIA ja poolhaagisest KRONE. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju AS SEB Liisingule, Luminor Liising AS-le, Swedbank Liising AS-le ja OÜ Misinarile. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud videosalvestisega, fotodega, tunnistaja ütlustega ja eelkalkulatsiooniga. Sellega rikkus N. Mozolski

§ 16

lg 1 ja

§ 50

lg 3 p 1 nõudeid ja tema tegu vastab

§ 223lg 1 tunnustele.

31.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 50

lg 3 p 1 näeb ette, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. 32.

§ 223

lg 1 näeb ette karistuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Seega

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. 33. Puutuvalt N. Mozolskile inkrimineeritud

§ 223

lg 1 väärteokoosseisu, tuleb esmalt tuvastada, kas tegemist on liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

1. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et N. Mozolski juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit BMW 530D XDRIVE registreerimismärgiga XXX. Seda kinnitavad nii menetlusaluse isiku ütlused kui ka sündmuskoha vaatluse käigus koostatud liiklusõnnetuse akt.
2. N. Mozolski ei eita liiklusõnnetuse põhjustamist. Nii ei eita menetlusalune isik sõiduki juhtimise fakti, ebaõige sõidukiiruse valiku ja ilmastikuolude (lumised) tõttu sõiduki üle juhtivuse kaotamist ja selle tulemusel vastassuuna vööndisse sõitmist, mille tagajärjel põrkas kokku otse liikunud bussiga MAN, mis omakorda põrkas kokku tema kõrval reas liikunud autorongiga, mis koosnes veokist SCANIA ja poolhaagisest KRONE. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju AS SEB Liisingule, Luminor Liising AS-le, Swedbank Liising AS-le ja OÜ Misinar’ile.
3. Menetlusaluse isiku ütluste ning sündmuskoha vaatlusprotokollist, SEBE bussi salvestuse ja Tallinna linnakaamera vaatlusprotokollidest (vaadeldud SEBE bussi salvestust ja Tallinna linnakaamera salvestust, millelt nähtuvad liiklusõnnetuse asjaolud), liiklusõnnetusest tehtud fotodelt nähtuga on tõendamist leidnud, et N. Mozolski poolt juhitud sõiduki liikumise tagajärjel sai vigastada N. Mozolski poolt juhitud mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga XXX, buss MAN registreerimismärgiga XXX, veok Scania registreerimismärgiga XXX koos haagisega Krone registreerimismärgiga XXX. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetusest tehtud fotodel nähtuvad ka eelnevalt nimetatud sõidukite kahjustused, mis omakorda kinnitavad varalise kahju põhjustamist AS SEB Liisingule, Luminor Liising AS-le, Swedbank Liising AS-le ja OÜ Misinar’ile. Bussile MAN tekkinud varalise kahju kinnitavaks tõendiks on ka eelkalkulatsioon, mille kohaselt on esialgne kahju üle 29 000 euro.
4. Seega on N. Mozolski põhjustanud liiklusõnnetuse

§ 2p 32 mõttes.

38. Väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 16

lg 1 rikkumist.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 16

lg 1 kui üldine liikluses hoolsuskohustust sätestav norm ei sisusta praeguses asjas seejuures kohtu hinnangul iseseisvalt rikkumist, olles kasutatav vaid abivahendina teiste normide tõlgendamisel. Menetlusalusele isikule heidetakse ette ka

§ 50lg 3 p 1 rikkumist.

Kohtu hinnangul rikkus N. Mozolski

§ 50lg 3 p 1 nõuet.

Viidatud säte näeb kokkuvõtlikult ette, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

1. veebruari 2025 väärteoprotokollist on võimalik järeldada, et N. Mozolskile heidetakse ette teo toimepanemist ettevaatamatusest ehk hoolsuskohustuse rikkumist.
2. Hoolsuskohustuse rikkumisest on alust kõneleda siis, kui toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse, samuti peab objektiivne ex ante-vaatleja ära tundma hoolsusvastase teo tagajärjel tekkinud või tekkida võiva ohu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on öelduga haakuvalt leidnud, et näiteks juhul, mil isikule heidetakse ette raskete ilmastiku- ja teetingimuste korral ebaõige sõidukiiruse valikut, mis viis varalise kahju põhjustamiseni, tuleb hinnata, milline oleks olnud keskmise mõistliku sõidukijuhi kiirusevalik, et tagada kontroll sõiduki üle, sh võimalus pidurdada ja takistuse ees peatuda. Neid seisukohti arvestades tuleb käesoleva kohtuasja tehiolude kohta märkida järgmist.
3. Väärteoasjas ei ole menetlusalusele isikule esitatud etteheidet selles, et ta ületas sellel teelõigul kehtivat piirkiirust. Menetlusaluse isiku hoolsuskohustuse rikkumine

§ 50

lg 3 p 1 kontekstis seisneb selles, et mootorsõidukit juhtides ei kohandanud ta oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikul ei arvestanud teeolusid, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid selliselt, et tal oleks võimalik ohutult peatuda, vältimaks kokkupõrget. Tallinna linnakaamera videosalvestise põhjal on tuvastatav, et teised sõidukid pööret teostades ei kaota sõidukite üle juhitavust ja teevad pööret aeglasel kiirusel. N. Mozolski poolt juhitud sõiduk kaotab kohe pöörde tegemisel juhitavuse. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et menetlusaluse isiku kui mootorsõiduki juhi reageerimisvõimalused ohuolukorras olid piiratud tema enda tegevuse ehk valede sõiduvõtete ja vale kiiruse (isik otsustas gaasipedaali vajutada) valimise tõttu. N. Mozolski selgitas ise, et kaotas sõiduki üle juhitavuse ja hakkas triivima. Tahtis sõidukit stabiliseerida ja valesti tuli meelde, et peaks natukene gaasi andma, vajutama gaasi ja teatud hetkel kaotaski sõiduk juhitavuse ja juhtus liiklusõnnetus. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et menetlusaluse isiku kiirus ei vastanud ei ilmastiku ega ka liiklusoludele, millega N. Mozolski rikkus

§ 50lg 3 p 1 nõudeid.

Hoolsuskohustuse rikkumisega põhjustas ta liiklusõnnetuse ja sellega ka varalise kahju AS SEB Liisingule, Luminor Liising AS-le, Swedbank Liising AS-le ja OÜ Misinar’ile. Kahju tekkimine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, liiklusõnnetusest tehtud fotodega (nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukite kahjustused) ja N. Mozolski ütlustega. Bussi MAN osas on tekkinud varalise kahju kinnitavaks tõendiks on ka eelkalkulatsioon, mille kohaselt on esialgne kahju üle 29 000 eurot.

1. Kohtu hinnangul rikkus N. Mozolski liiklusnõudeid ettevaatamatusest hooletuse vormis. N. Mozolski pani rikkumise toime vähemalt hooletusest, valides vale sõidukiiruse ja ilmastikutingimustele mittevastavad sõiduvõtted, mille tagajärjel kaotas sõiduki üle juhtivuse. Nii selgitas N. Mozolski ka kohtuistungil ise, et kaotas sõiduki üle juhitavuse ja hakkas triivima. Tahtis sõidukit stabiliseerida ja valesti tuli meelde, et peaks natukene gaasi andma, vajutama gaasi ja teatud hetkel kaotaski sõiduk juhitavuse ja juhtus liiklusõnnetus. N. Mozolski lisas sedagi, et sõiduk oli ostetud 1 kuu enne käesolevat juhtumit, töötab välismaal, siis oli ka selle sõidukiga vähe sõitnud. Kohus järeldab eelöeldust, et N. Mozolski valiski valed sõiduvõtted ja vale sõidukiiruse, sh ei arvestanud ka sõiduki eripäradega – sõiduk oli N. jaoks uus. Jättes kohandamata oma sõiduki kiirust liiklus- ja ilmastikuoludega vastavaks, pidanuks N. Mozolski arvestama võimalusega, et selle tagajärjena võib toimuda liiklusõnnetus ja tekkida varaline kahju. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanuks ta kahju saabumise võimaluse ära tundma. Ka tagajärg on seega põhjustatud hooletusest. Jättes kohandamata oma sõiduki kiirust liiklusoludega vastavaks, pidanuks N. Mozolski arvestama võimalusega, et selle tagajärjena võib toimuda liiklusõnnetus ja tekkida varaline kahju.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastab N. Mozolski tegu

§ 223lg 1 tunnustele.

Karistus 43.

§ 223

lg 1 näeb võimalike karistustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Sealjuures võib antud rikkumise korral kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

§ 223lg 2 kohaselt 1-3 kuuks.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. menetlusalust isikut mootorsõiduki
2. Karistuse mõistmise alus on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohtu hinnangul ei saa kohtuvälise menetleja määratud karistust lugeda proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja menetlusaluse isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. 47.

§ 223mõistes on N.

Mozolski teosüü keskmises määras, Arvesse tuleb võtta, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati kahju mitmele isikule, sõidukite vigastuste ulatust arvestades on tekitatud varaline kahju suur. N. Mozolski enda sõiduk sai samuti kahjustada ning kuulub mahakandmisele. Positiivne on asjaolu, et autos viibinud inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud. Samuti ei ole N. Mozolskil kehtivaid väärteokaristusi. Tal on juhtimisõigus alates aastast

1. Sestap ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vajadus N. Mozolski liiklusest kõrvaldamiseks.
2. Kohtuvälises menetluses arvestati kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras, s.o 50 trahviühikut ehk 400 eurot. Liikluses tuleb siiski olla tähelepanelik. Liikluses osaledes tuleb rakendada piisavat hoolt, kuivõrd vastasel juhul võivad tagajärjed olla pöördumatud.
3. Kuna sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, kuid praegusel juhul saab siiski nentida, et N. Mozolski on õiguskuulekas isik. Kohus arvestab, et tegemist on esmakordse liiklusalase rikkumisega ja seega ei ole kohtu hinnangul vajalik lisakaristuse kohaldamine. Praegusel juhul ei ole kohtul alust arvata, et menetlusalusele isikule määratud rahatrahv keskmisest määrast veidi madalama määras ei täidaks eripreventiivset eesmärki ega mõjutaks teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul on N. Mozolski teinud enda rikkumisest vajalikud järeldused.
4. Väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 otstarbekuse kaalutlustel kohus põhjendatuks ei pea. Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega seatakse ohtu teiste isikute tervis ja vara, mistõttu tuleb liikluses olla eriti tähelepanelik ja hoolikas. Kõnesolevas asjas põhjustatigi liiklusõnnetuse tagajärjel ulatuslik varaline kahju – liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatada vähemalt kolm sõidukit. Kuivõrd väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid arvestades, et tegemist on üheaegselt mitme sõiduki rikkumisega ning mitmele inimesele kahju tekitamisega, ei saa käesolevas asjas rääkida ei kaebaja eriliselt väikesest süüst ega avaliku menetlushuvi puudumisest. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud N. Mozolski karistamata jätmine

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

1. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse, milles taotleb hüvitada N. Mozolski valitud kaitsjale makstud tasu 1281 eurot. Kaitsja poolt esitatud taotlus on esitatud õigeaegselt, s.o enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa. Kuna aga kohus väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel ei lõpeta ja kaebus jääb rahuldamata, puuduvad alused kaitsja taotluse rahuldamiseks (VTMS § 23) ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ja teeb uue otsuse, millega karistab Nikolai Mozolskit

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 400 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis või EE701700017001577198 Luminor pangas, märkides ära kohustusliku viitenumbri 4100081886. Menetlusaluse isiku Nikolai Mozlski kaitsja kaebuse jätab kohus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)