Obsah (9)

§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 403§ 94§ 108§ 113§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-116542 Kohtuasi Bondora AS-i hagi väljamõistmiseks

§ 402lg 1).

Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 406

2 lg 1) või mh selles 4 sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46). 7. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 406

2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ja kostja sõlmisid

1. juunil 2023 tarbijakrediidilepingu nr xx (dtl 132, 30 jj) ja
2. mail 2023 tarbijakrediidilepingu nr xx (dtl 132, 56 jj). Mõlema lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr
3. novembri 2022 seisuga 15,31% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273;
4. mai 2023 määr avaldati alles
5. juunil 2023). Selle kolmekordne määr on 45,93%. Lepingus nr xx on krediidi kulukuse määraks 45,47% (dtl 30) ja lepingus nr xx 41,32%, st need ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist lepingutes: krediidi kulukuse määr sõltub laenusummast (eritingimuste p 1.12), kuumaksete arvust (eritingimuste p 1.16), intressimäärast (eritingimuste p 1.20) haldustasust (eritingimuste p 1.21), lepingutasust (eritingimuste p 1.22).
6. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud mõlema lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. 5 Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja
2. juuni 2023 lepingu nr xx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 2500 eurot, kohustused 515 eurot), kostja pangakonto väljavõtte põhjal tuvastatud igakuiste sissetulekute 1257,52 eurot ning igakuiste kohustuste 856,21 eurot põhjal. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 377 eurot ning et kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu hasartmängukulusid. Kostjal maksehäired puudusid. Pooled sõlmisid laenulepingu, mille igakuine kuumakse oli 22,46 eurot.
3. mail 2023 lepingu nr xx puhul lähtus hageja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 2500 eurot, kohustused 515 eurot), kostja pangakonto väljavõtte põhjal tuvastatud igakuiste sissetulekute 1715,58 eurot ning igakuiste kohustuste 917,55 eurot põhjal. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 514 eurot ning et kostja pangakonto väljavõttelt nähtusid hasartmängukulud 0,5 eurot kuus. Kostjal maksehäired puudusid. Pooled sõlmisid laenulepingu, mille igakuine kuumakse oli 251,76 eurot. Hageja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja oli mõlema lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid vastavalt 22,46 ja 251,
4. Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada, kuidas on hageja jõudnud eeltoodud järeldustele. Hageja täpsustas, et hindas kostja pangakontode väljavõtteid laenulepingutele eelnenud kolme kuu kohta.
5. Kostja pangakontode väljavõte on esitatud Exceli tabelis vahelehel Bank Statement (dtl 108). Arvestades tabeli detailsust ja selles toodud andmeid, puudub kohtul käesolevas asjas alus kahelda, et see kajastab kostja pangakontode väljavõtteid. Nimetatud tabelist nähtuvad kostja mitmetel pangakontode tehinguid perioodil märts 2022 kuni detsember 2023 kohta. Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei hinnanud kostjale laenu väljastamisel kostjalt küsitud pangakontode väljavõtet tervikuna, st kogu laenulepingute sõlmimisele eelnenud perioodi kohta, vaid üksnes lepingu sõlmimisele eelnenud kolme kuu osas. Kohus leiab, et kogu pangakontode väljavõtete hindamata jätmine on vastuolus krediidiandja kohustusega võtta arvesse kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Selliselt on hageja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja

§ 4034lg 4 teine lause).

Nõude aluseks olevad lepingud on sõlmitud 6-nädalase vahega. Samas järeldused kostja pangakontodelt nähtuvatest sissetulekutest ja kohustustest erinevad hageja tuvastatu järgi oluliselt erinevad – kui

1. mai 2023 lepingu ajal tuvastas hageja kostja keskmiseks sissetulekuks 1715,58 eurot, siis
2. juuni 2023 lepingu sõlmimise ajaks ehk ca 1,5 kuuga oli sissetulek vähenenud juba 1257,52 euroni ehk ligi 500 eurot. Juba see näitab kohtu hinnangul, et hageja on hinnanud liiga lühikest pangakontode väljavõtte perioodi. Seega jättis hageja nõuetekohaselt tuvastamata kostja sissetulekute, kohustuste, elamiskulude ning hasartmängude suuruse kogu pangakontodelt nähtuva perioodi osas. 6 Järelikult ei saanud hagejal tekkida ka veendumust, et kostja on võimeline võtma täiendavaid kohustusi mais 2023 251,76 eurot kuus ja juunis 2023 22,46 eurot.
3. Kohus märgib täiendavalt, et tabel (dtl 108) sisaldab pangakontode väljavõtet ja hageja analüüsi pangakontode väljavõttest (Bank Statement details). Nii pangakontode väljavõtet kajastavast tabelist kui ka selle analüüsist nähtub, et kostja kulutused hasartmängudele on olnud olulisemalt suuremad kui 0 või 0,5 eurot kuus. Juba ainuüksi
4. a juulis oli kostjal hasartmänguga seotud kulutusi 315 eurot. Kostja pangakontodelt nähtuvad hasartmängudega seotud ülekanded (kümnetes kuni sadades eurodes kuus) ka perioodil
5. a augustist novembrini, aga ka
6. a juunis. Kostja pangakontodelt nähtub suurel hulgal ja kohati ka suurtes summades (nt
7. märts 2023) ülekandeid füüsiliste isikutega. Samuti on nendelt tuvastatav, et suurema summa kontole laekumise järel on kostja teinud ülekandeid füüsilistele isikutele (nt
8. märtsil 2023 laekus Bondora AS-ilt 6500 eurot, millele järgnesid ülekanded füüsilistele isikutele summades 2000, 1700 ja 2900 eurot). Eelnev kirjeldab kostja maksekäitumist (uute laenude või hasartmänguvõitudega tasuti varasemaid kohustusi). Samuti pidi hagejal krediidiandjana tekkima vähemalt kahtlus (kui mitte veendumus), et kostjal võivad olla lisaks Ü OÜ ja Bondora AS-i ees kohustused füüsiliste isikute ees, mis viitab, et kostja tegelikud igakuised kohustused olid suuremad, kui hageja lepingute sõlmimisel tuvastas. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole kostja pangakontode väljavõtteid piisava hoolsusega hinnanud (võttes lepingute sõlmimisel aluseks üksnes kolme kuu väljavõtted). Samuti leiab kohus, et kostja pangakontodelt nähtuvat piisava hoolsusega hinnates, ei oleks hagejal krediidiandjana saanud tekkida

§ 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

Kostja pangakontodelt nähtuv viitab ka hasartmängusõltuvusele. Samuti jättis hageja tuvastamata kostja pangakontode väljavõtte perioodi keskmised sissetulekud, kohustused ja elamiskulud. Arusaamatuks jääb ka see, kuidas sai kostja sissetulek 1,5 kuuga väheneda ligi 500 eurot ning mille põhjal on tuvastatud elamiskulud mais 2023 514 eurot, aga juunis 2023 377 eurot. 12.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Praegusel juhul on seega kostjaga sõlmitud lepingutes tühised lepingutasu, lepingu haldustasu ja intressimäära kokkulepped ning B on Track, B Secure, B Secure + lisateenuste kokkulepe.

1. Hageja on
2. märtsi 2025 ja
3. aprilli 2025 menetlusdokumendis välja toonud nõuete ümberarvestused. Hageja palub n-ö alternatiivse nõudena mõista lepingu nr xx alusel välja 469,69 eurot selliselt, et kostja tasub
4. osamakset, igakuise osamakse 7 suurus on 13,419 eurot ning lepingu nr xx alusel mõista välja põhivõla 2594,34 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise seadusjärgses määras põhivõla osamaksetelt ja põhivõlalt.
5. Kohus hindab esmalt
6. mai 2023 lepingu nr xx rahuldamise ulatust. 15.
7. Hageja on
8. märtsi 2025 menetlusdokumendis (dtl 135) ja selle lisas (dtl 138) toonud välja põhivõla arvestuse (3500-905,66=2594,34, dtl 86). Hageja lisatud maksete tabeli järgi on kostja tasunud lepingu alusel alates
9. maist 2023 kuni
10. veebruarini 2024 905,66 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Kuivõrd laenuleping lõppes
11. oktoobril 2024 (dtl 77), on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2593,34 eurot (

§ 108lg 1). 15.2. Kohus selgitab, et tegemist ei ole alternatiivse nõudega Ts

MS 370 lg 1 tähenduses, vaid hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p 3.5.3c). 15.

1. Ülejäänud osas jääb hagi lepingu nr xx osas rahuldamata (s.o põhivõlg 2594,34 eurot ületavas osas, intressinõue (sest seadusjärgne intress oleks madalam ning hageja ei ole esitatud ümberarvestust intressi nõude osas), lepingu haldustasu, lepingu lisateenuste nõue ning viivis lepingujärgses määras. 15.
2. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti

§ 4034lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär.

Kohus ei nõustu hagejaga, et viivise arvestamisel tuleb lähtuda hüpoteetilisest kuupäevast, mil hageja ilmselt oleks kostjaga lepingu üles öelnud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras alates lepingu lõppemisest 18. oktoobrist 2024 (

§ 113lg 1 teine lause).

Otsuse tegemise seisuga (

1. juuni 2025) on sissenõutavaks muutunud viivis 197,47 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee-ga, viivitatud päevade arv 242).
2. Kohus hindab järgmisena
3. juuni 2023 lepingu nr xx rahuldamise ulatust. 16.
4. Hageja
5. märtsi 2025 menetlusdokumendis (dtl 134) ja selle lisas (dtl 137) toonud välja ümberarvestuse. Kostja sai lepingu alusel 600 eurot, millest on maksnud tagasi 130,31 eurot (dtl 85, 137). 16.
6. Kohus ei nõustu hagejaga, et kuivõrd hagejal oleks olnud tema nõude ümberarvestuse tõttu õigus öelda leping üles

§ 416lg 1 alusel juba 27.

mai 2025 osamakse möödumisel

1. maist 2025, tuleb see lugeda lepingu lõppemise ajaks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on lepingu üles öelnud
2. maist
3. Kohus ei saa lähtuda nn hüpoteetilisest ülesütlemisavaldusest. Hageja ümberarvestuse kohaselt lõpeb leping
4. mail 2028 (saabub viimase osamakse tasumise tähtaeg, dtl 134). 16.
5. Hageja palub alternatiivse nõudega (dtl 150) mõista kostjalt välja tagastamata põhivõla 429,69 eurot (600-130,31) perioodil
6. juuni 2025 kuni
7. mai 2028 mõista välja 35 osamaksena à 13,419 eurot. Tegemist on TsMS § 369 tähenduses tulevase nõude täitmiseks esitatud hagiga. Kohus selgitas hagejale
8. aprilli 2025 kohtunõudes, et juhul, kui hageja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist tuleb see nõue esitada 8 TsMS § 363 lg 1 p 1 nõuetele vastavalt. Selleks et hagiavaldus oleks nõuetekohane, peab hageja menetluslik nõue olema selgelt väljendatud. Haginõue on piisavalt selgelt väljendatud, kui see kirjeldab konkreetselt esitatud nõuet, seab seeläbi kohtuliku otsustusruumi piirid, toob välja soovitava otsuse sisu ja piirid. Ei piisa sellest, kui nõue on asjaoludest väljaloetav või loogiliselt tuletatav (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 363, p 3.2.2.2). Haginõudele esitatakse seega sisuliselt samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile (RKTKo 10.05.2017, 3-21-36-17, p 16), st see peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5 teine lause). Hageja esitatud tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete nõue ei vasta kohtu hinnangul neile tingimustele. Esiteks ei ole selge, kuidas on kujunenud osamakse suurus 13,419 eurot alates
9. juunist
10. Hageja väitis, et kostja jäi ümberarvestuse järgi viivitusse juba
11. märtsil 2025, mil ta maksis üksnes osa tasumisele kuulunud osamaksest.
12. märtsi 2025 seisuga on hageja väitel kostja tagasi maksnud 130,31 eurot. Hageja leiab, et allesjäänud summa (600-130,31) tuleb välja mõista alates
13. juunist 2025 ning on jaganud saadud summa (469,69) 35-ga. Samas jäävad selliselt välja osaliselt
14. a märtsi kuumakse ning täielikult aprilli ja mai 2025 osas. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole nende kuudega nõude ümberarvestuses arvestanud. Seega ei ole nõude ümberarvestus jälgitav ega kontrollitav. Teiseks ei ole ka hagiavalduse alternatiivne taotlus selge, sest osamakset ei ole võimalik välja mõista „13,419 eurot“. Sente ei saa välja mõista kolme kohana pärast koma. Kohus ei saa korrigeerida hageja nõuet hageja asemel. Kolmandaks ei ole hagiavalduse alternatiivne taotlus selge, sest sellest ei nähtu tuleviku osamaksete n-ö maksegraafikut. Välja tulnuks tuua kõik osamaksed ja nende tasumiste kuupäevad. Kohus ei saa neid hageja nõudest või asjaoludest tuletada. Kohus märgib samas, et neid andmeid ei nähtu ka nõude ümberarvestuse tabelist (dtl 137). Hagist ega selle täpsustustest ei nähtu, millisteks kuupäevadeks millistes suuruses osamaksed tuleb kostjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lepingu nr xx osas hageja nõuded rahuldamata.
15. Eelnevat arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja
16. mai 2023 lepingu nr xx alusel põhinõude 2593,34 eurot ja edasiulatuva viivise nõude.
17. juuni 2023 lepingust nr xx tulenevad nõuded jätab kohus tervikuna rahuldamata. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 4676,30 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2593,34 eurot, rahuldab kohus hagi ca 55% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
18. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 28 ja 135), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud esindajakuludest 360 eurot, riigilõivust 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust 20 eurot. 18.
19. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842). 9 18.
20. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot käibemaksuta. Hageja esindaja ajakulu on kokku 3 h, s.o hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine (1,5 h) ja kohtunõudega tutvumine, seisukoha koostamine, nõude ümberarvestuse tegemine ja kohtule esitamine (1,5 h). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on menetlusdokumentide sisu, lisasid ja mahtu arvestades hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 3 h ulatuses. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 360 eurot (120 eurot × 3 h). Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 975 eurot (595 + 20 + 360). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 536,25 eurot (s.o 55% 975 eurost). 18.
21. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega

§ 113lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4).

1. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
2. detsembri 2024 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) 10