KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mail 2025, Tallinna Väärteoasja number 4-25-1107 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia Se

§ 275

lg 1 järgi; Kohtuväline menetleja Põhja prefektuuri Ida-Harju menetlustalituse esindaja Kristel Proos Menetlusalune isik X, isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti keel, õpib XXX kooli xx-ndas klassis; elukoht: xxx; 2 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati 20.02.2025 TubS § 47 järgi 80 eurose rahatrahviga Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Y (menetlusaluse isiku ema); politseijaoskonna Eve Jundas Menetlusaluse isiku kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107; 108; 109; 111; 113 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada X

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning kohaldades

§ 87sätteid vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.

2.

§ 87

lg 2 p 2 alusel kohustada Xit osalema sotsiaalprogrammis - sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel (SRT) ning jätkama osalemist Ringist Välja mudelis kuni seatud eesmärkide täitmiseni.

1. Määrata kohalik omavalitsus juhtumikorraldajana vastutavaks isiku osalemise korraldamise ja jälgimise eest sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel (SRT) ning Ringist Välja mudeli tegevustes. Saata kohtulahend täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksusele.
2. Menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu summas 565.84 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib otsuse peale kaevata, tuleb sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju Maakohtu kantselei või e-toimiku kaudu alates 06.06.
3. Asjaolud, menetluse käik 24.03.2025 saabus Harju maakohtusse väärteoasja 2315,25,000851 materjalid Xi (edaspidi X) osas. Kohtuväline menetleja taotles alaealise suhtes karistusseadustiku § 87 lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist. 25.03.2025 määras kohus arutada asja kohtuistungil. 08.04.2025 toimunud istungil ei õnnestunud kohtul tuvastada Xi isikut kuivõrd lapsel puudus isikut tõendav dokument, selgus, et talle pole väljastatud ei passi ega ID-kaarti. 14.04.2025 toimunud istungil selgitas kohus, et kohtule ei ole esitatud materjale, mis võiks olla aluseks sellise taotluse menetlemisel. Kohus selgitas, et esitatud materjalide pinnalt nähtub, et lapsele on määratud kohustus õppida Raikküla koolis kuni 04.05.2025, hinneteleht on küsitud XXX koolist, mis ei anna sisuliselt mingit informatsiooni peale selle, et laps koolikohustust ei täida ja hinded on ebarahuldavad. Vajalik on küsida reaalselt sellest koolist kus laps õpib või peaks õppima kooli iseloomustust ning toimetulekut õppetööga. Seaduslik esindaja selgitas, et X õpib siiski XXX koolis ja täidab seal koolikohustust. Samuti selgitas kohus, et puudub märge, et oleks teatatud abivajavast lapsest, vähese info pinnalt nähtub, et tegemist on abivajava lapsega Lastekaitseseaduse § 27 tähenduses. Samuti selgitas kohus, et kohus soovib sellise taotluse menetlemisel näha, mida on teinud KOV selle lapsega, millistele teenustele on ta suunatud, kuidas perega tegeletud tagamaks lapse heaolu. Kohus selgitas, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on niivõrd intensiivne põhiõiguste riive, et selle kohaldamiseks on vajalik tuvastada kõik teenuse osutamiseks vajalikud eeltingimused, loetledes need kohtuvälisele menetlejale 14.04.2025 toimunud istungil. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest polnud täidetud ükski eeltingimus. Kohus andis kohtuvälisele menetlejale võimaluse koguda juurde vajalikud materjalid sellise taotluse esitamiseks. 05.05.2025 esitas kohtuväline menetleja, et nad soovivad kuulata üle tunnistajana laste heaoluspetsialisti Mi ja seda 06.05.2025 toimuval istungil. 06.05.2025 toimunud istungil jäi kohtuväline menetleja oma taotluse juurde, taotledes Xi suhtes

§ 87lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist.

Taotles lisada kohtule esitatud materjalide hulka SA Tallinna Lastehaigla vastuse päringule, kas X on käinud talle määratud sotsiaalprogrammis, mis oli talle määratud kriminaalasja lõpetamisel jaanuaris

1. Kohtuväline menetleja soovis selle päringu vastusega tõendada, et X ei ole osalenud talle määratud sotsiaalprogrammis. Samuti taotles kohtuväline menetleja lisada materjalide juurde klassijuhataja iseloomustuse ja politsei infosüsteemi MIS väljavõtte kohta koostatud õiendi perioodil 13.01.202505.05.2025 Xi suhtes või temaga seotud registreeritud sündmustest. Kohtuväline menetleja leidis, et X käitub ennast kahjustavalt, tarbib alkoholi ja tubakatooteid. Kohtuväline menetleja leiab, et Xi käitumist peab kontrollima, tal on vaja omandada haridus ning eemale saada sellest keskkonnast kus ta praegu viibib. Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul parim lahendus paigutada X kinnisesse lasteasutusse 1-aastaks alates sügisest 2025/
2. X tunnistas oma tegu, ütles, et tulid need sõnad pähe, ütles, et oli alkoholijoobes. Kohtuvälise menetlejale vastas X, et tal ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega kuid ta tarvitab. Pahandused, millesse ta on sattunud on seotud alkoholi tarvitamisega. Selgitas, et koolis 7-ndat klassi ta ei lõpeta. Kaitsja küsimustele selgitas, et talle on määratud sotsiaalprogramm „Ringist Välja“ kuid jäi vastuse esitamisega hätta miks ta seal osalenud pole. Xi seaduslik esindaja (ema) selgitas, et neile pole edastatud veel ühtegi kuupäeva või infot kuhu nad peaksid minema ja millal ning seetõttu nad pole selles programmis osalenud. Seadusliku esindaja sõnul on Xi käitumine seotud alkoholi tarbimisega, on perioode mil ta ei joo ja siis on kõik korras. Seaduslik esindaja selgitas, et Xile ei ole määratud ühtegi programmi varasemalt, ta pole saanud ühtegi karistust nende tegude eest mis ta on toime pannud, ema arvab, et ta ei lähe nendesse programmidesse ja leiab, et Xile oleks hea minna kinnisesse lasteasutusse. Seaduslik esindaja selgitas ka, et kohustust käia psühholoogilisel nõustamisel ei täida kuna see kohustus muudeti ära uue asja tõttu millega määrati talle „Ringist Välja“ programm. Seega kohtuvälise menetleja väide, et X ei täida talle pandud kohustust ei vasta tõele, kohustused on vahepealsel ajal muutunud. Kaitsja kahtles kuni 06.05.2025 kohtuistungini, kas taotlus on põhjendatud või mitte. Peale kohtule esitatud väljavõtete esitamist ja heaoluspetsialisti ülekuulamist, ema arvamuse ära kuulamist leiab, et on järgitud sotsiaalhoolekande seaduse sätteid. Kaitsja selgitab, et X ei anna täiel määral enda käitumisest aru, on seisukohal, et X pole ise võimeline aru andma oma käitumisest. Kaitsja hinnangul on taotlus põhjendatud ning pole muud võimalust kui saata X kinnisesse lasteasutusse. Kohtu seisukoht Xit süüdistatakse selles, et 13.01.2025 kella 21:11 ajal X solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat politseiametnikku A't seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik kasutas tema suhtesebatsensuurseid väljendeid ("mendid, jobanyi v rot", "pidary huesosy"), mistõttu tundis politseiametnik end solvatuna. Kohus, kontrollinud kohtule esitatud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja, menetlusaluse isiku, tema seadusliku esindaja ja kaitsja seisukoha, leiab, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

§ 275

objektiivne koosseis hõlmab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamist seoses tema ametikohustuste täitmisega. Puudub vaidlus, et A on politseiametnik ning tema täites teenistuskohustusi 13.01.2025 koos patrullpolitseinikuga R reageerisid B (braavo) väljakutsele, mille eelinfo kohaselt aadressil xxx toimub lähisuhtevägivald. Seega oli A avalikku korda kaitsev võimuesindaja. solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega Objektiivse koosseisu omistamisel tuleb tuvastada, kas Xi käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust. Kohtu hinnangul on solvamine määratlemata mõiste, mille sisustajaks on kohtu hinnangul kohtupraktika A on tunnistajana kohtueelses menetluses üle kuulatud ning tema ütlused on avaldatud. Tunnistuse kohaselt sündmuskohale jõudes tuvastas ta, et antud kohas viibisid alkoholijoobes alaealised P ja X. Ütlustest nähtuvalt esialgu soovisid nad Xi toimetada koju aadressile xxx ja P järgnes neile. Aadressil xxx P ajavahemikus 21:11-21:12 verbaalselt solvas tunnistajat väljendiga „pidarasy menty“, mille tagajärjel tundsin ennast politseiametnikuna solvatuna. Seejärel ajavahemikus 21:11-21:15 X solvas tunnistajat verbaalselt väljenditega: „musara, mendid, jobanyi vrot, pidary huesosy“, mille tagajärjel samuti tundis tunnistaja end politseiametnikuna solvatuna. Antud väljendeid võttis tunnistaja solvanguna ja need alavääristasid teda. Ütlustes on märge, et tunnistaja kasutas vormikaamerat P20386, mille salvestised esitati ka kohtule. Kohus vaatles salvestist ning tuvastas, et vormikaamera salvestis on tööle pandud hiljem ning solvamistegu sellelt ei nähtu. Seega kohus ei arvesta vormikaamera salvestist. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest ei toimetatud Xit koju vaid viidi kainenema sisuliselt tema kodu juurest. Joobeseisundis isiku kainenemise protokollist nähtuvalt tehti kainenema toimetamise otsus 13.01.2025 kella 21:30 ajal lapse kodumaja vahetus läheduses xxx, Tallinn KorS § 42 alusel kuna alaealist ei olnud võimalik üle anda, ta kujutas ohtu nii endale kui teistele isikutele ning esines oht vägivalla kasutamisele teisele isikule. Tuvastati Xi joove – 70 mg/l väljahingatavas õhus, seda tehti indikaatorvahendiga AlcoQuant

1. Fikseeritud on Xi vigastused (marrastused näol ja kätel) ning joobele viitavad välised tunnused. On fikseeritud, et Xi koordinatsioon oli väga häiritud, samuti oli häiritud reaktsioonikiirus ning aja-, isiku- ja kohataju. Protokolli kohaselt ei mäletanud X viimast 24 h sündmusi, tema käitumine oli ründav ning alkoholilõhna tuli nii suust kui riietelt. Nähtuvalt protokollile oli Xi üle vaadatud ka tervishoiutöötaja poolt. Xi suhtes kasutati vahetu sunnina füüsilist jõudu ja käeraudu kokku 28 minutit kuna esines oht, et ta kasutab vägivalda teiste isikute suhtes. X vabastati järgmisel päeva varahommikul s.o 14.01.2025 kell 05:
2. X ise on solvamise raames üle kuulatud 28.02.2025 ning oma käeliselt kirjutanud, et „olin liiga jookis arvan et käitusin valesti“. Ka kohtus X ei eitanud solvamistegu seega selles osas vaidlus kohtus puudus. Tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub, et A võttis Xi poolt väljaöeldud sõnu isiklikult kuivõrd need olid suunatud otse temale. Kohtu hinnangul nõuab patrullpolitseiniku, kes suhtleb väga erinevat laadi inimestega, amet keskmisest kõrgemat pingetaluvust kuivõrd õigusrikkumistega pahuksis olevad isikud, eriti kui nad on alkoholijoobes, sihtgrupina üldiselt ongi meelestatud tihtipeale ärritatuna, võimalik, et ka agressiivsena ning nende sõnakasutust ei oska ette prognoosida. See on üldtuntud teada asjaolu kõigile ametnikele. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuses. Analüüsides, kas väljendid musara, mendid, jobanyi vrot, pidary huesosy solvasid politseinikku tuleb nõustuda, et Xi väljaöeldud väljendid on solvavavad ja võivad solvata ning kuivõrd tunnistaja ütluste kohaselt need isiklikult teda sedavõrd puudutasid ei ole kohtul alust arvata vastupidist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 275

objektiivsed asjaolud on täidetud – on tuvastatud, et Xi käitumine riivas At kui võimuesindaja au ja väärikust ja solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuivõrd tegemist on väärteoga piisab subjektiivse koosseisu kõigi objektiivsete koosseisuasjaolude suhtes ettevaatamatusest (

§ 15lg 3).

Kohtu hinnangul on X mõlemad episoodid toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. X, vaatamata oma alaealisusele oleks pidanud aru saama, et valimatute sõnadega politseinikku sõimates võib ta panna toime solvamisteo ametniku suhtes. Samuti kinnitas ta kohtusaalis, et saab aru, et see oli vale tegu. Ka olukordades mis ei meeldi (politseinik hakkas poissi koju toimetama) tuleb käituda tavapäraste sotsiaalsete normide kohaselt õiguskuulekalt. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süülise väärteo toimepanemine ei too endaga alati kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Kuivõrd X oli teo toimepanemise hetkel 14-aastane siis taotles kohtuväline menetleja kohtult karistusest vabastamist ning

§ 87

lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist paigutada X kinnisesse lasteasutusse. Põhjendamaks oma taotlust taotles kohtuväline menetleja ning kohus nõustus taotlusega üle kuulata kaks tunnistajat - Raadiku piirkonda teenindava piirkonnapolitseiniku T, kes tegeleb selle piirkonna probleemsete lastega ning samuti selle piirkonna laste heaoluspetsialisti Mi. Tunnistaja T selgitas, et seoses töökohustustega on ta Xiga korduvalt kokku puutunud. Kõik kokkupuuted on olnud seoses sellega, et X oli tarbinud alkoholi, omanud narkootilisi aineid, suitsetanud, olnud vägivaldne teiste suhtes või solvanud ametnikku. Tunnistaja ei teadnud kui sageli X alkoholi tarbib kuid arvas, et teeb seda sageli kuivõrd alkoholitarvitamise menetlusi on tema suhtes palju. Täpsemalt tunnistaja ei mäleta kui palju. Narkootilise ainet kanepit leiti Xi valdusest ühel korral, tunnistaja ei tea kas tal olid ka joobele viitavad tunnused, mäletab, et oli alkoholijoobes ja jooksis politsei eest ära. Tunnistaja arvates kuivõrd ei X ei käi koolis ja viis kuidas ta ametnikega suhtleb ei ole vastuvõetav, kahtleb ta kas mõni sotsiaalprogramm võiks Xit aidata. Tunnistaja on Xi emaga suhelnud ühel korral, ema oli koostöövalmis. Tunnistaja arvas, et Xi probleemide allikaks on alkoholi tarbimine. Tunnistaja selgitas, et see piirkond kus X elab ongi probleemne, see seltskond, kus ta liigub on probleemne ja keskkond soosib õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus kuulas tunnistajana üle ka laste heaoluspetsialisti Mi, kes selgitas, et X on tema huviorbiidis olnud ca 2.5 aastat. Leiab, et Xil on teisi inimesi ja ennast kahjustav käitumine, tal on erinevaid kriminaalasju ja on antud võimalusi kuid käitumine paraneb vaid mõneks päevaks. Ema teeb tunnistaja sõnul igati koostööd. X tarbib sageli alkoholi ja on agressiivne. Sekkunud on ka politsei korduvalt ja ta on olnud ka politsei vastu agressiivne. Tunnistaja selgitas, et Xil diagnoositud vaimupuue ei takista arusaamist mida ta teeb. Tunnistaja sõnul arvab X, et see mida ta teeb on äge ja soovib selliselt saada oma kaaslaste tähelepanu ja heakskiitu. Tunnistaja selgitas kohtus, et ta on otsinud Xile sotsiaalprogramme ja teenuseid kuid sellistele lastele pole ühtegi teenust. Tunnistaja selgitas, et Eesti Vabariik ei suuda pakkuda teenuseid sellistele lastele ja ainsaks ressursiks on rääkimine ja võrgustiku töö kooli ja perega. Hetkel on X määratud projekti „Ringist Välja“ kus X ei ole saanud füüsiliselt veel osalema hakatagi, see lõppeb 20.06.2025. X on tunnistajale avaldanud, et ta varastas sõbraga koos sõbra isa auto ja tegid pilte kus tarbisid alkoholi. Tol korral õnnestus poistel politsei eest põgeneda. Kaitsja küsimustele selgitas tunnistaja, et kõikide ravide läbimised on vabatahtlikkuse alusel ja kui laps ei taha seal osaleda siis ta seda läbima ei pea. „Ringist Välja“ programmi osas leiab tunnistaja, et nad jõudsid järeldusele, et Xi jaoks teenused puuduvad. Tunnistaja leiab, et vastavalt võimetele peab X saama hariduse, ta vajab kindlat režiimi ja päevakava ning turvatunnet. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine pakuks talle seda. Tunnistaja samuti selgitas, et tegemist ongi probleemse piirkonnaga ning laste aitamine ongi piiratud, keskkond soosib õigusrikkumiste toimepanemist, seda teevad selles piirkonnas paljud lapsed. Tunnistaja selgitas, et viimane juhtum oli 04.05.2025 kui lahkus kodunt ja jäi kadunuks, 05.05.2025 andis sõbra vend teada, et X on Tapal kuid tegelikkuses viibis X Jõhvis kust tuli teade, et ta on alkoholijoobes ja argessiivne kust ta siis koju toimetati. Kohtule on esitatud XXX kooli vastus päringule ning sellest nähtub, et X ei täida koolikohustust. I poolaastal (2024/2025 õ/a) jäi hindamata enamus ainetest. Juurde on lisatud ka hinneteleht millelt on näha, et I poolaastal X kokku puudunud tundidest 328 korral ning valdav enamus neist

§ 121

lg 1 järgi selles, et tema 18.05.2024 kella 20:00 ajal aadressil Viru tn 27, Tallinn juures lõi kahel korral rusikaga kannatanule K. O-le vastu pead. Sellise tegevusega tekitas X kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Kuivõrd X ei olnud karistusregistrisse kantud ja ta oli kuriteo toimepanemise ajal 14-aastane lõpetati menetlus ning määrati kohustused jätkata õpinguid 2024/2025 õ/a Raikkküla koolis ja käia nõustamisel Laste Vaimse Tervise Keskuses. Kohutuste tähtajaks määrati 10 kuud s.o kuni 04.05.2025. Seadusliku esindaja sõnul muudeti millalgi neid kohustusi ja neid kohustui X ei täitnud. Kohtule on esitatud ka 09.01.2025 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrus, millest nähtub, et 16.05.2024, s.o p’eval mil X sai 14-aastaseks omas ta ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet (tunnistaja sõnul oli tegemist kanepiga) ning viibis ka alkoholijoobes (tuvastati 0.78 mg/l väljahingatavas õhus). Nähtuvalt lõpetamise määrusest oli menetleja Xiga vestelnud alkoholi tarbimise, mõjude ja kahjulikkuse teemal. Sel korral polnud Xil veel ühtegi eelnevat rikkumist ning kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on abivajava lapsega ning asus seisukohale, et Xile tuleb määrata sotsiaalprogramm läbi laste heaoluspetsialisti. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Xil 2 kehtivat väärteokaristust. 20.02.2025 on teda karistatud TubS § 47 eest 80 eurose rahatrahviga 22.01.2025 toimepandud teo eest ning 05.07.2024 on teda karistatud AS § 71 toimepanemise eest 12 eurose rahatrahviga 31.05.2024 toimepandud teo eest. Puudub vaidlus, et X tarbib alkoholi. Kõne all oleva väärteo pani ta toime alkoholijoobes, lisaks esitas kohtuväline menetleja esitas kohtule indikaatorvahendi kasutamise protokolli 26.01.2025 Xil tuvastatud alkoholijoobe tuvastamise kohta (0.68 mg/l). Kohtule esitatuga on kohus jõudnud järeldusele, et Xi käitumises on riske, mis viitavad sellele, et ohustatud võib olla tema enda tervis või areng. Eelkõige peab kohus silmas alkoholi tarvitamist, see paistab olevat sellele lapsele igati kättesaadav. Kohtus väitis lapsevanem, et X kuulab teda ja on perioode kui poiss käitub oluliselt paremini kui süüdistuses kirjeldatud olukordades. Samas veendus kohus, et kodu on üksi võimetu järjest süveneva käitumisprobleemiga tegelema ning terve pere vajab abi vanemlike oskuste toimetulekuks oskuste omandamisel. Kohus on seisukohal, et Xi näol on tegemist abivajava lapsega LasteKS § 28 järgi. Kohtu jaoks on kummastav olukord, et laste heaoluspetsialist on tegelenud lapse- ja perega 2.5 aastat kuid ühtegi reaalset teenust sellele lapsele ega perele osutatud ei ole. Selgitused, et sellistele lastele puuduvad igasugused teenused ei vasta tegelikkusele kuivõrd Eestis on olemas mitmesuguseid tuge pakkuvaid meetmeid – sh vanemlusprogrammide, pereteraapia, noortenõustamise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste näol. Nende kasutamata jätmine näitab pigem vastutavate spetsialistide suutmatust või tahtmatust tegutseda, mitte teenuste puudumist. Kohus soovis saada kohtuväliselt menetlejalt ülevaadet lapsele varem kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi pakutud meetmetest ning kurb tõde on see, et KOV ega riik pole pakkunud/võimaldanud lapsel osaleda ühelgi teenusel kuigi kui ilmnes esmakordne õigusrikkumine 2024 aastal viitas kohtuväline menetleja sellele vajadusele. Juhtunud on, et laps on omapäi leidnud endale risikäituvatest noortest seltskonna, tarbib sageli alkoholi ning kogumina tekivad sellest erinevad konfliktsed olukorrad ning mõistagi õigusrikkumiste toimepanemised. Kohus arutab praegusel hetkel tagajärge, mis võinuks jääda võib-olla tekkimata kui sekkutud oleks õigel ajal, õigete meetmetega. Seega kuigi Xi käitumine viitab olulisele riskile tema tervisele ja arengule, ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kõik vähem piiravad meetmed on ammendavalt proovitud ning ei ole tuvastatud, et tegemist oleks vältimatu meetmega. Läbi kohtumenetluse ei saanud kohus ka vastust küsimusele kas lapse käitumisest tingitud ohtu on võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega kui seda on kinnine lasteasutus, rääkimata põhjendusest miks ei saaks seda teha. Proovimata on jäänud võiks öelda väga palju – alustades süsteemsest tööst lapse ja perega, et lapsevanemal oleks oskusi ja jõudu lapsega tegeleda ning lapsel mingigi turvatunne, et ta on soovitud, hoitud ja vajalik. Kohtusaalis veendus kohus, et võetud on seisukoht, et seda last on vaja kuhugi eest ära toimetada sest tal on sellised tugevad käitumise probleemid, ta tarbib alkoholi, keegi temaga hakkama ei saa ning parim lahendus see laps „probleemina kõrvale tõsta“, mitte teda aidata. Laps on jäetud üksi, ilma turvalise keskkonnata ning sobivate teenusteta. Süsteemi loogika ei tohi olla karistav ega hülgav, vaid rehabiliteeriv ja toetav ning praegusel juhul ei ole kinnine lasteasutus sobivaim meede kuna proovitud ei ole muud, vähem riivavaid meetmeid. Kohus tajus kõiki kuulatud tunnistajaid ning esitatud materjale analüüsides, et lapsele antakse alatasa signaale, et ta läheb kinnisesse lasteasutusse varem või hiljem kui ta sellist käitumist ei lõpeta kuid siiski on leidnud prokuratuur, et X ei ole see laps keda peaks ühiskonnast veel selliselt eraldama. Praegusel juhul tuleb kohtul seista mitte ainult juriidilise, vaid ka inimliku õigluse ja süsteemse vastutuse eest. Kohtuväline menetleja väitis kohtule 06.05.2025 toimunud istungil, et neil on olemas koht ning kontaktid kuhu kooli ja mis ajast X saata. Kuivõrd rohkemat informatsiooni ei esitatud palus kohus kohtuvälisel menetlejal e-posti kaudu 07.05.2025 esitada kirjalikult Sotsiaalkindlustusameti kinnituskiri (hiljemalt 08.05.2025), milles kinnitatakse Xile järgmiseks õppeaastaks koolis koha olemasolu. Nähtavasti vastusest edastas kohtuväline menetleja kohtu pöördumise Haridusametile, kust tuli vastus, et X vajab kinnise lasteasutuse teenust. Selle kirjavahetuse edastas kohtuväline menetleja kohtule vastuseks saadetud palvele, lisaks täpsustas kohtuväline menetleja, et suhtles telefoni teel Sotsiaalkindlustusametiga ja sai vastuse, et antud küsimusele vastamine ei kuulu SKA pädevusse. Seega ei esitatud kohtule küsitud kinnituskirja ning kohtuvälise menetleja 06.05.2025 esitatud väide, et neil on koolikoht kinnisesse lasteasutusse Xile olemas osutus paljasõnaliseks. Kohus selgitab, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on õigustatud vaid juhul, kui kõik muud vähem piiravad meetmed on ammendavalt rakendatud ega ole andnud tulemusi. Käesolevas juhtumis ei ole seda tõendatud. Vastupidi – kohtule ei ole esitatud isegi kinnitust selle kohta, et lapsele on tegelikult olemas õppekoht ja teenuseosutaja kinnises lasteasutuses. Seega ei ole täidetud isegi formaalsed eeltingimused sellise meetme rakendamiseks. Eelkirjeldatu põhjal jõudis kohus järeldusele, et X ei ole praegu see laps, kelle suhtes oleks põhjendatud kohaldada kinnise lasteasutuse teenust kuivõrd selle teenuse osutamiseks vajalikud eeltingimused on täitmata. Talle ei ole varem pakutud ega tagatud talle seadusega ette nähtud abi ja tuge, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas vähem piiravad meetmed võiksid toimida. Küll aga tuleb tõdeda, et väärtegu Xi poolt on toime pandud ning kohus vaagis põhjalikult, mis võiks olla meede, mis seda last võiks aidata. Arvestades, et Xil oli määratud viimase kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustus osaleda programmis „Ringist Välja“ kuid see ei ole veel käimagi hakanud leiab kohus, et igati mõistlik on kohustada teda jätkuvalt selles programmis osalema. Juurde sellele juba määratud programmile määrab kohus kohustuse osaleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel. X on isikuks, kes on selle teenuse saamise sihtgrupp ning selle teenuse kaudu kõigi eelduste kohaselt õpib ta ise ja pere, kuidas igapäevaelus hakkama saada. Xil on vaja õppida ja arendada toimetulekuoskusi, suurendada võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks, toetada õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist. Ehkki Xi kontaktivõime on piiratud ning tema usaldussuhted täiskasvanutega nõrgad tuleb teda järjekindlalt ja inimlikult kaasata, luua turvatunnet ja usaldust ning seda peaks laste heaoluspetsialist arvestama Xiga suheldes. Kaasata tuleb ka vanem(ad). Kohus selgitab, et X ei ole oma ea ning muude temal esinevate probleemide tõttu võimeline aru saama kõigest mis talle räägitakse, eriti kohustustest mida ta peaks täitma – talle on vaja inimest, kes teda suunaks, toetaks, innustaks tegevustele ning ka sellele teenusele. Alkoholi tarbimise osas samuti tuleb teha süsteemset tööd ja tagada vajalike spetsialistide tugi, et ei kujuneks sõltuvushäiret jms – seda vastutust ei saa hetkel panna riskikäituvale lapsele. Teenuste osutamise eest vastutavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik. Lapsele tuleb määrata kontaktisik, kes toetab teda kõigis osalemise etappides ja selgitab, milles seisneb tema osalemine ning õigused. Alles peale eelkirjeldatud teenuste läbimist saab analüüsida kas ja mis on aidanud ning jõuda järeldusele, kas see laps on vajalik suunata kinnisesse lasteasutusse või mitte. On üldteada, et kinnised lasteasutused on täis ning õppekohti ei ole, sellise taotluse esitamisel tuleb taotlejal välja selgitada ka asjaolu, et koht lapsele on ka olemas ja tagatud. Kokkuvõtlikult tunnistab kohus Xi süüdi

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning kohaldades

§ 87

sätteid vabastab ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.

§ 87

lg 2 p 2 alusel kohustab kohus Xit osalema edasi programmis „Ringist Välja“, ning läbima sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, kaasates ka lapse vanema(d). Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/