KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-22-179

) sätestatud korras ja müügist saadud raha, mis jääb üle pärast kohustuste täitmist, jagatakse kostja I ja kostja II vahel võrdselt. Hageja nõuab kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt kostja I rahaliste kohustuste täitmist hageja ees, mis tulenevad kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-22-

1. Hagiavalduse kohaselt tegi Pärnu Maakohus
2. mail 2022 tsiviilasjas nr 2-22-111706 kohtulahendi, millega mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 7035 eurot 35 senti ja viivised.
3. mail 2022 esitas hageja kohtulahendi täitmiseks kohtutäiturile. Täitemenetluses ei ole õnnestunud nõudeid kostja I vastu täita. Kostjal I ei ole piisavat sissetulekut ning tal puudub vara, mille arvelt oleks võimalik hageja nõuet täita.
4. juunil 2022 võõrandasid kostjad I ja II nende ühisvarasse kuuluva korteriomandi XXXXXXXXXXX kostjale III. Korteriomandi müügihind oli 34 000 eurot. Kostja I kahjustas nimetatud tehinguga hagejat, sest korteriomand võõrandati täitemenetluse ajal ja kostjad on lasknud müügihinna kanda Leedus olevale pangakontole, et välistada rahaliste vahendite kostja I ja kostja II pangakontodelt arestimine. Kostjal I puudus seega soov täita müügist saadud raha arvel võlausaldajate ees oma kohustusi.
5. Kostjad I ja II hagile ei vastanud ning kohtuistungil ei osalenud.
6. Kostja III vaidles hagile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kostja III ostis korteri turuhinnaga. Hindamisakti kohaselt oli kinnisasja turuhind 33 409 eurot. Kostja III ei teadnud, et kostjal I on hageja ees kohustusi. Kostjal I on ka muud vara. Kostjale I kuulub kolm sõidukit:
7. a Hyundai IX35,
8. a TIKI CS300-LH ja
9. a Peugeot
10. Kostjale I kuulub Royalmarket OÜ osa. Kostjale I kuuluva sõiduautoga, Hyundai IX35, sarnaste sõidukite hinnad on 8500–12500 eurot. Kostja III ei ole kostjatega I ja II kuidagi seotud. 2 Kostja III ostis vaidlusaluse korteri heas usus endale koduks. Tehingul oli reaalne majanduslik sisu. Kostja III käis enne tehingu tegemist tutvumas teiste korteritega ning tellis ka hindamised. Tegemist ei ole näiliku tehinguga. Müügihind on täielikult tasutud ja võlausaldajate huve ei ole kahjustatud. Tagasivõitmine on alusetu olukorras, kus võlgnikul on veel muud vara, mille arvelt nõudeid rahuldada. Kostjal III ei olnud kohustust täpsustada, miks soovitakse raha kanda arvelduskontole teises riigis. Hagejal on võimalik alustada täitemenetlust kostjate I ja II suhtes välismaal, sest nende pangakonto on seal. Tehingu tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud. MAAKOHTU LAHEND
11. Tartu Maakohus jättis
12. märtsi 2024 otsusega hagi kinnisasja müügilepingu kehtetuks tunnistamise ning ühisvara jagamise nõuetes rahuldamata. Nõude kasutada ühisvara müügist saadud kostja I raha kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks hageja ees, mis tulenevad kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-22-111706, jättis maakohus läbi vaatamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei kahjustanud korteriomandi müügitehing hageja huve. Kohus luges tõendatuks, et kostjale I kuulub ka muud vara, mille arvelt oleks võimalik hageja 7035 euro 35 sendi suurune nõue täita. Tegemist ei olnud kostjatele I ja II objektiivselt majanduslikult kahjuliku tehinguga. Kostja III tõendas, et tehing tehti turuhinnast kõrgema hinnaga. Kostja III tõendas, et tasus müügihinna kostjatele I ja II täies ulatuses. Olukorras, kus tehing on tehtud turuhinnaga ning on reaalselt tasutud, ei vähenenud müügitehingu tulemusena võlgniku vara. Asjaolu, et müügihind kanti Leedu arvelduskontodele, ei tähenda, et sellele varale ei saaks sissenõuet pöörata. Kostjate I ja II vara asumine Soomes ei välista varale sissenõude pööramist. Hagejal on võimalik esitada nõue täitmisele Soomes ja Leedus. Vara viimine välisriiki viitab küll täitemenetlusest kõrvale hoidmise soovile ja vara varjamisele, kuid ei ole käsitletav sissenõudja nõuete rahuldamiseks vara puudumisena. Sellisel juhul ei ole tegemist

§ 187

tähenduses sissenõudjate huvide kahjustamisega ega järelikult ka tagasivõidetava tehinguga. Kuivõrd tegemist ei ole

§ 187

lg 1 tähenduses sissenõudjate huvide kahjustamisega, ei kontrollinud maakohus muude nõude eelduste täidetust. Kuivõrd tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine ei ole käesoleval juhul võimalik ja muu ühisvara jagamist hageja ei nõudnud, tuleb nõue ühisvara jagamiseks jätta rahuldamata. Ühisvara müügist saadavate vahendite kasutamise küsimus puudutab täitemenetluse läbiviimist ning kohus sellesse sekkuda ei saa. Vastav tuleb nõue jätta läbi vaatamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei andnud kohus hagejale pärast kostja III
2. juuni
3. a vastuste ja tõendite esitamist tähtaega seisukoha esitamiseks. Hageja ei nõustu, et tehinguga ei kahjustatud hageja huvisid. Hageja tõendas kohtutäituri õiendiga, et täitmine ei õnnestunud kostja I lahusvara arvelt. Ilmselgelt on kohtutäitur enne õiendi väljastamist teinud kõik võimalikud toimingud. Muuhulgas on seatud keelumärge sõidukile Hyundai ning kostjale I edastatud vallasvara arestimise akt. Kostja I ei ole sõidukit täiturile üle andnud. Samuti kuulub sõidukist kostjale I eelduslikult vaid ½, seega ei piisa sõiduki müügist hageja nõude rahuldamiseks. 3 Kostjatele kuuluv sõiduk asub eeldatavalt Soomes. Välisriigis asuva vara suhtes ei ole kohtutäituril sundtäitmise pädevust. Kuna sõiduk on registreeritud Eestis, siis isegi täitemenetluse Soomes algatamisel ei oleks täituril infot ega ligipääsu Eestis registreeritud varale. Hagejale ei olnud teada, et kostja I ja kostja II olid Soome kolinud, seega ei ole täitemenetluse Soomes alustamata jätmine hagejale ette heidetav. Kostja I oli
4. juunil 2022 tehingu tegemise ajal teadlik enda vastastest nõuetest ning toimuvast täitemenetlusest, kuna täitemenetlus oli algatatud enne tehingu tegemist. Seega tegid kostja I ja kostja II teadlikult tehingu varast vabanemiseks. Nimetatud tehingu järgselt on kostja I jäänud sisuliselt varatuks ning nõuete rahuldamine on täitemenetlustes ebaõnnestunud. Hagi rahuldamata jätmiseks ei piisa vaid asjaolust, et tehing tehti turuväärtusega. Tehing kahjustab kogumis võlausaldaja huve, kuna kostja I tegi tehingu teadlikult eesmärgiga vältida võlgnevuste sissenõudmist ning kostja I muutus tehingu tagajärjel sisuliselt varatuks. Korter oli ainuke kostja I väärtuslik vara, mille arvelt nõuete rahuldamine oli võimalik. Kostja III ei tõendanud, et ta ei olnud tehingu tegemise ajal teadlik sellest, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huve. Kostja III tugineb vaid paljasõnalistele väidetele. Kostja III vande all antud ütlused on ebausaldusväärsed. Ilmselgelt on kostja III eesmärk hagi rahuldamata jätmine ning seega ei pruugi kostja III ütlused olla tõesed ning ainuüksi nendele tugineda ei saa.

§ 188

lg 2 sätestab eelduse, et tehingu teine pool teadis tehingu võlausaldajat kahjustavast olemusest kui tehing tehti kuue kuu jooksul enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.

1. Kostja III vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Kohus ei ole kohustatud nõudma hagejalt arvamust kostja vastuse kohta, vaid tegu on kohtu kaalutlusotsusega. Hagejal oli võimalus kostja III vastuse ja tõendite kohta oma arvamust avaldada kohtuistungil, mida ta ka tegi. Soome kohtutäituril on võimalus Eesti registris oleva sõiduki osas täitmist läbi viia. Hageja esitatud tsitaadid Riigikohtu lahenditest ei ole asjakohased. Käesolevas asjas kehtis eeldus, et vaidlusalune müügitehing kahjustab sissenõudja huve. Kostja tõendas maakohtus, et see eeldus on ümber lükatud ja tehing tehti ausatel põhimõtetel, soovimata hageja huve kahjustada. Kui hageja soovib tugineda kostja vande all antud ütluste ebausaldusväärsusele, siis peab ta seda vastuväidet tõendama. Hageja tõendeid ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 1 alusel maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
3. Hageja nõuab

§ 187lg 1 ja 2, § 188 lg 1 ja 2 alusel kostjate I ja II ning kostja III vahel 15.

juunil 2022 sõlmitud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamist, kinnistusraamatu kande muutmist, ühisomandi lõpetamist korteriomandile selle müümisega avalikul enampakkumisel, korteriomandi müügist saadud raha jagamist kostjate I ja II vahel ning kostjale I jääva raha arvelt kostja I kohustuse täitmist hageja ees.

§-de 187 ja 188 alusel esitatud nõude eeldused on järgmised: sissenõudjal on kehtiv täitedokument

§ 188lg 2).

Kostjal on võimalik nimetatud eeldus tõenditega ümber lükata. Pooled ei vaidle selle üle, et sissenõudjal on kehtiv täitedokument, sissenõudja nõue on muutunud sissenõutavaks ning tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist.

1. Tehingu tagasivõitmiseks täitemenetluses tuleb esmalt tõendada sissenõudja huvide kahjustamine. Riigikohus on
2. detsembri 2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10 p-s 12 asunud seisukohale, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Võlausaldaja huve ei saa kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks. Eeltooduga ei ole välistatud olukorrad, kus sissenõudja huvid võivad saada kahjustatud muude asjaolude tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus otsuse p-s 9.2

§ 188

lg-t 2 tõlgendades valesti, et nimetatud sätte alusel on võimalik eeldada tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamist.

§ 188

lg 2 alusel on võimalik vaid eeldada, et tehingu teine pool teadis võlausaldajate huvide kahjustamist. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas võlausaldaja huvisid on tehinguga kahjustatud ning alles seejärel tuleb

§ 188

lg 2 kohaldamise eelduste olemasolul eeldada tehingu teise poole teadmist võlausaldajate huvide kahjustamisest. Selliselt on

§ 188lg-t 2 kohaldanud ka Riigikohus (vt nt RKTKo 25.11.2020, 2-16-17207/84, p 17).

Seega ei saanud tekkida menetluses

§ 188

lg 2 alusel eeldust, et tehing kahjustas võlausaldaja huve ning kostjad ei pidanud sellist eeldust ka ümber lükkama. Tehingu võlausaldajat kahjustavale olemusele viitavad asjaolud ning asjaolusid kinnitavad tõendid pidi esitama hageja. 10. Hageja on võlausaldajate huvide kahjustamist sisustanud sellega, et korter oli kostja I ainus vara, mille arvelt oli hagejal võimalus oma nõuet rahuldada. Samuti on hageja arvates tehinguga kahjustatud võlausaldajate huvisid sellega, et kostjad lasid müügi arvelt saadud raha kanda Leedus olevale pangakontole. Hageja viitas ka asjaolule, et müügihind võis olla osaliselt tasumata ning

§ 188lg 2 kohaselt tuleb võlausaldajate huvide kahjustamist eeldada.

Maakohus luges kostja III esitatud tõenditega õigesti tõendatuks, et kostja III on müügihinna kostjatele I ja II tasunud. Vastavalt eelnevale selgitusele ei saa

§ 188lg 2 alusel võlausaldajate huvide kahjustamist eeldada.

See, et korter oli hageja väitel kostja I ainus vara, ei ole võlausaldaja huvisid kahjustav, sest kostja I sai kostjalt III korteri turuhinnale vastava vastusoorituse, mille arvelt oma kohustusi täita. Võlausaldaja huve ei kahjusta see, kui kinnisasja müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks (vt RKTKo 18.11.2009, 3-2-1-113-09, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud muid asjaolusid, millest nähtuks müügitehinguga kostjate huvide 5 objektiivne kahjustamine. Maakohus selgitas hagejale

§-dest 187 ja 188 tulenevat tõendamiskoormist (dtl 51–54).

1. Arvestades, et müügitehing ei kahjustanud sissenõudja huvisid, jättis maakohus õigesti teised nõude eeldused kontrollimata. Ringkonnakohus märgib siiski vastusena apellatsioonkaebuse väidetele, et kostja III lükkas esitatud tõenditega, sh kostja I ja kostja III sõnumivahetuse (dtl 92) ning enda vande all antud ütlustega (dtl 192–193) ümber võimaliku eelduse, et tehingu võlausaldajat kahjustava iseloomu olemasolul pidi kostja III sellest teadma. Menetlusosalise vande all antud seletus on TsMS § 2681 alusel lubatav tõend. See, et kostja III ei tundnud kostjaid I ja II varasemalt ning ei teadnud kostja I suhtes käimasolevast täitemenetlusest, on negatiivne asjaolu, mille tõendamine on menetlusosalistele raskendatud. Maakohus ei ületanud seega oma diskretsiooni, kuulates tõendama kohustatud poole negatiivsete asjaolude kohta vande all üle.
2. Kohus nõustub kostjaga III, et maakohtul ei olnud kohustust nõuda hagejalt hagivastuse kohta arvamust. Hagejal oli võimalus avaldada oma arvamus hagivastuse ja tõendite kohta kohtuistungil, mida ta ka tegi. Apellatsioonkaebuses esile toodud kostjale I kuuluvat sõidukit puudutavad asjaolud ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest täidetud ei ole

§ 188lg 1 kohaldamise esmane eeldus – tehinguga võlausaldaja huvide kahjustamine.

1. Hageja heidab maakohtule ette hageja viidatud Riigikohtu lahendite arvestamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viidatud Riigikohtu lahendid nende konteksti arvestades asjakohased ega toeta hageja menetluslikku positsiooni. Hageja viitab Riigikohtu
2. juuni 2021 otsusele tsiviilasjas nr 2-18-17826 p-le 19, mille kohaselt kui võlgnikul ei ole mh tagasivõidetavate tehingute tegemise tõttu vara, millele saaks mõistliku aja jooksul pikemate toiminguteta sissenõude pöörata, tuleb lähtuda sellest, et võlausaldaja huve on kahjustatud. Samuti Riigikohtu
3. detsembri 2010 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10 p-le 12, mille kohaselt tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks. Käesoleval juhul sai kostja I tehinguga turuhinnale vastava vastusoorituse, millele oli võimalik ilma pikemate toiminguteta sissenõue pöörata. Seda ei muuda asjaolu, et kostjale I kanti raha Leedu pangakontole. Pangakontode Euroopa arestimismäärus võimaldab ühe ELi liikmesriigi kohtul arestida vara, mis on võlgniku pangakontol mõnes muus ELi liikmesriigis. Seega ei muutunud tehingu tagajärjel sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks.
4. Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
5. Kostja III menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja III menetluskulu apellatsioonimenetluses esindajatasu 1207 eurot 80 senti (koos käibemaksuga). Esindaja ajakulu on 5 tundi 30 minutit. Tunnitasu on 180 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohus lähtub TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulude kindlaksmääramisel kulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Arvestades asja õiguslikku keerukust ja mahtu, on kostja III esindaja ajakulu 5 tundi 30 minutit vajalik ja põhjendatud. Kostja III esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Tunnitasu on seega samuti põhjendatud. Kostja III põhjendatud esindajatasu on eelmärgitut arvestades kokku 990 eurot. TsMS § 174 lg 10 alusel lisandub sellele käibemaks. Tasu on kokku 1207 eurot 80 senti, mis tuleb hagejalt kostja III kasuks välja mõista. Lepingulise esindaja põhjendatud kulude hindamisel omab määravat tähtsust esitatud menetlusdokumentide selgus ja sisu, mitte nende pikkus. Olenemata esitatud menetlusdokumendi pikkusest pidi esindaja läbi töötama samal hulgal materjale – sh 6 maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse. Üldjuhul on lühikese, konkreetse ja täpse menetlusdokumendi koostamine tunduvalt ajamahukam, kui pika, struktureerimata ning seejuures asjakohatut sisu ning suurel hulgal kopeeritud kohtupraktikast sisaldava menetlusdokumendi koostamine. Ringkonnakohus ei nõustu seetõttu hagejaga, et kostja III lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu tuleks vähendada esitatud menetlusdokumendi lühiduse tõttu. Samuti olid põhjendatud ja vajalikud muud kostja III lepingulise esindaja toimingud. Kostja I ja II ei osalenud ringkonnakohtu menetluses ning neil ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 7