Obsah (7)

§ 25§ 66§ 57§ 15§ 16§ 56§ 47

4-25-2039 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2025, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja nr 4-25-2039 (930025000347) Kohtunik Merit Bobrõšev V

§ 25

lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut s.o summas 1000 eurot Kaebuse esitaja Igor Chibiniaev isikukood: 39301240053, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Lembit Sullakatko RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas: Rahuldada Igor Chibiniaevi kaebus osaliselt. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 11.05.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 930025000347 karistuse osas ning teha selles osas uus otsus. Karistada Igor Chibiniaevit RSanS § 361 lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot.

§ 66lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

Kohustada Igor Chibiniaevit tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 4 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 100 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Maksu – ja Tolliameti arveldusarve(te)le, märkides tasumisel väärteootsuses märgitud kohustuslikud andmed, sealhulgas viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 1 4-25-2039 Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest, s.o
2. juunist
3. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD Kohtuväilise menetleja otsus
4. Maksu- ja Tolliameti 11.05.2025 otsusega karistati Igor Chibiniaevit RSanS § 36 1 lg 1 –

§ 25lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut s.o summas 1000 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsusega määrati, et kaubad ja sularaha, mida I. Chibiniaev üritas Venemaale viia, tuleb toimetada I. Chibiniaevi poolt tagasi Eesti Vabariiki. Väärteo pani I. Chibiniaev toime sellega, et ta saabus 11.05.2025 kell 11.39 Koidula piiripunkti ja soovis väljuda Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ning tal oli kaasas keevitusmask "3M™ Speedgias™ Heavy-Duty Welding Helmet G5-01" 1tk (kaubakood 6506 10), erinevad "MAKITA" käsitööriistad 10tk (kaubakood 8467), keevituselektroodid jaemüügipakendites 10 karpi (kaubakood 3810), "MAKITA" akulaadija 1 tk (kaubakood 8504), mootorsõiduki salongi õhufilter 2tk (kaubakood 8421 39), "MAKITA" tööriistade jaoks mõeldud taaslaetavad liitiumioonakud 5tk (kaubakood 8507), mähistraat - kaablirull 1tk (kaubakood 8544 49), sõidukite õlifiltrid "MANN"; "Mahle" 5tk (kaubakood 8421 23), mootoriõli "Mobil1 OW 20" 6liitrit (kaubakood 2710 19), mootori õhufilter 1tk (kaubakood 8421 31), keskküttesüsteemide termostaadid 6tk (kaubakood 8481 80), tiigpõleti 1tk (kaubakood 8515 90) ja sularaha 1000 eurot. Sellega rikkus I. Chibiniaev Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artikli 5i lõiget 1, artiklit 3k ja RSanS §

1. Kaebus
2. I. Chibiniaev esitas 21.05.2025 väärteootsuse peale kaebuse, milles palus rahatrahvi tühistada, asendada rahatrahv hoiatusega või vähendada trahvisummat. Menetluskulud palus kaebaja jätta riigi kanda või mitte mõista temalt täies ulatuses välja. I. Chibiniaev soovib, et kaebus vaadataks läbi tema isikliku osavõtuta, tuginedes kirjalikele dokumentidele. I. Chibiniaev tõi kaebuses välja kaupade ja sularaha Venemaale toimetamise katse faktilised asjaolud. Nimelt kõik esemed/ tööriistad olid seaduslikult omandatud ja mõeldud kasutamiseks tema isikliku elukoha remondiks Venemaal, kuhu ta kavatseb ka jäädavalt kolida. Sularaha soovis ta kasutada viimistlusmaterjalide ostmiseks. Ükski ese ei olnud mõeldud äriliseks kasutamiseks ega kolmandatele isikutele edasiandmiseks. Kaebuses leiab I. Chibiniaev, et vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 artikli 5i lõike 2 punktile a ei kohaldata euro sularaha väljaveo piirangut füüsilistele isikutele, kes reisivad Venemaale ja kannavad raha isiklikuks tarbeks. Piiriületuse hetkel ei esitanud Maksu- ja Tolliameti esindajad talle ühtegi küsimust sularaha (1000 eurot) kaasas kandmise eesmärgi kohta. Teda ei teavitatud vajadusest põhjendada selle summa iseloomu ega kasutusotstarvet. 1000 eurot on mõistlik summa, mis katab isiklikud kulud (transport, toit, majutus) lühiajalise reisi ajal. Õigusliku alusena tõi I. Chibiniaev välja, et esinevad

§ 57järgi karistust kergendavad asjaolud.

I. Chibiniaev peab nendeks varasemate rikkumiste puudumist, koostööd ametnikega, siirast eksimust ja igakuise sissetuleku suuruse (1077 eurot), märkides, et määratud trahv on tema perele ülemäära koormav. Lisaks esitas I. Chibiniaev kohtule Maksu- ja Tolliameti 11.05.2025 otsuse nr 930025000347 koopia; 11.05.2025 koostatud läbivaatuse akti nr 2 4-25-2039 25LA0525472-1 koopia; 17.01.2025 vene keelse korteri üleandmise-vastuvõtu akti ja selle tõlke, mille kohaselt X (kaebaja xxx) on võtnud vastu kahetoalise korteri Leningradi oblastis; Swedbank maksekorralduse, mille kohaselt W OÜ on kandnud 02.05.2025 I. Chibiniaevile aprilli töötasuna 1077,66 eurot. 03.06.2025 seisukohas täpsustas I. Chibiniaev kohtule, et viidud esemed (tööriistad, autovaruosad, laadijad, termostaadid jne) olid mõeldud isiklikuks kasutamiseks, mitte müügiks ega äriliseks tegevuseks. Isik ei teadnud, et osa toodetest kuuluvad EL-i sanktsioonide alla või vajavad eriluba. Kaasas olnud sularaha (alla 10 000 euro) oli mõeldud isiklikeks kuludeks Venemaal viibimise ajal, sealhulgas vajalike kaupade ostuks, transpordi ja igapäevakulude katteks. Kuigi kohtuasi C-246/24 piirab erandi kohaldamist, palub I. Chibiniaev arvestada, et kulud olid seotud igapäevavajadustega, mitte režiimi toetamise või äritegevusega. Tegevuses puudus teadlik soov rikkuda seadust. Rikkumine toimus teadmatusest ja tegemist oli arusaamatusest tingitud eksimusega; isik tegutses heauskselt ja kahetseb juhtunut. Sanktsioneeritud kaupade loetelu on keeruline ja puudus selge, arusaadav juhend tavakodanikule. 09.06.2025 seisukohas täpsustas I. Chibiniaev kohtule, et toimiku materjalides olev foto nr 11 näitab Milwaukee puidupuuride ja Parkside freesiotsikute tagastamist, mis kinnitab, et need ei kuulunud sanktsioonide alla. Foto nr 12 osas märkis, et see kuvab üksnes eset (nt kohvrit), milles väidetavalt oli trell, kuid trell ise ei ole fotol nähtav ega selle olemasolu dokumentaalselt kinnitatud. Seetõttu ei saa fotot nr 12 lugeda piisavaks tõendiks selle kohta, et tegemist oli keelatud esemega – trelliga. Samuti on isik esitanud kohtule kirjaliku taotluse arutada Harju Maakohtus, kuna ta elab Harju maakonnas. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele

1. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kohtule 29.05.2025 kirjaliku seisukoha ning väärteoasja toimiku. Kohtuväline menetleja on veendunud, et Maksu- ja Tolliameti 11.05.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas 930025000347 on seaduspärane ja õige ning palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetlusalusele isikule etteheidetav tegu seisnes selles, et ta püüdis toimetada Venemaale kaupu ja sularaha, mille Venemaale toimetamine on Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 (edaspidi Sanktsioonimäärus) art-ide 5i lg 1, 3k lg 1 keelatud. Kohtuväline menetleja selgitab, et käsitööriistad (KN rubriik 8467), keevituselektroodid (KN rubriik 3810), akulaadijad (KN rubriik 8504), salongi õhufiltrid, õlifiltrid (KN alamrubriik 8421 23), liitiumioonakud (KN rubriik 8507), mähistraat (KN alamrubriik 8544 49), mootoriõli (KN alamrubriik 2710 19) ning keskküttesüsteemide termostaadid (KN alamrubriik 8481 80) on loetletud Sanktsioonimääruse XXIII lisas, mistõttu on nende Venemaale tarnimine ja eksportimine Sanktsioonimääruse art 3k lg 1 kohaselt keelatud. Sanktsioonimääruse art 3k p 5a näeb ette füüsiliste isikutega seotud erandi üksnes pädeva asutuse loal ning üksnes vastavas punktis nimetatud kaupade osas. Kuigi vastavas punktis on viidatud ka KN rubriiki 8481 80 kuuluvad kaubad (antud juhul kuuluvad siia kinnipeetud keskküttesüsteemise termostaadid), kuna kaebaja ei ole nende kaupade osas erandi kohaldamist taotlenud. Sanktsioonimääruse art 1 punkti b kohaselt on pädevaks asutuseks liikmesriigi pädev asutus, mis on nimetatud I lisas loetletud veebisaitidel. Sanktsioonimääruse I lisas on Eesti puhul viidatud veebisaidile, kus on nimetatud Välisministeerium. Seega tulnuks kaebuse esitajal saada termostaatide Venemaale eksportimiseks eelnevalt Välisministeeriumist luba. Sularaha osas leiab kohtuväline menetleja, et Sanktsioonimääruse art 5i lg 1 sätestab, et keelatud on müüa, tarnida, üle kanda või eksportida liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti Venemaale. Sama artikli lg 2 punkti a kohaselt ei kohaldata lg-s 1 3 4-25-2039 sätestatud keeldu Venemaale reisivate füüsiliste isikute või nendega koos reisivate lähisugulaste isiklikuks kasutuseks. Kuigi sanktsioonimäärus lubab eurodes sularaha viimist isiklikuks kasutamiseks, on Euroopa Kohus asjas C-246/24 selgitanud, et erand kehtib vaid reisi- ja elamiskulude katmiseks isikule ja tema lähisugulastele. Otsuse põhjal ei laiene erand viimistlusvahendite ostuks Venemaal asuva korteri remondi tarvis (nagu kaebaja on kaebuses selgitanud), mistõttu ei kohaldu see ka käesoleval juhul. Tahtluse seisukohast toob kohtuväline menetleja välja, et Venemaale kehtestatud sanktsioonidest on viited nii meedias kui ka MTA teeb pidevalt sellesuunalist teavitustööd. Mis puudutab sularaha, siis küsimusele, kas isikul sularaha on, vastas kaebaja eitavalt. Eeltoodust nähtub selgelt, et tegelikult oli kaebajale teada, et sularaha eurodes on Venemaale keelatud viia. Sellele viitab püüdlus varjata sularaha olemasolu tolliametnike eest. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. VTMS § 14 lg-st 1 tulenevalt arutab väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Kaevatava otsuse kohaselt on süütegu toime pandud Koidula piiripunktis s.o Võru maakonnas. VTMS § 12 lg 2 p 1 sätestab, et menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja menetleda tema elu- või asukoha järgi. Menetlusalune isik, kelle elukoht asub Harju maakonnas, on kohtule esitatud kaebuses taotlenud asja arutada Harju Maakohtus. Kohus leiab, et lähtuvalt kaebuse esitanud isiku taotlusest on võimalik kaebust arutada Harju Maakohtus.
3. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
4. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et arutataval juhul puuduvad õiguslikud takistused kaebuse arutamiseks kirjalikus menetluses.
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
6. Kohus, tutvunud kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, kaebaja esitatud täiendavate seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t karistuse osas. Kohtu põhjendused on järgmised.
7. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusest nähtub, et I. Chibiniaevile etteheidetav tegu seisnes keelatud kaupade ja sularaha Venemaale toimetamises, mis on vastuolus Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 sätetega. Eelnevaga rikkus I. Chibiniaev Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artikli 5i lõiget 1 ja RSanS § 6, millega pani toime RSans § 361 lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo: rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni väheses ulatuses rikkumise katse, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 4 4-25-2039

1. Kohus käsitleb esmalt 21.05.2025 koostatud kiirmenetluse otsuses nr 930025000347 I. Chibiniaevile tehtud etteheidet, mille kohaselt saabus ta 11.05.2025 kell 11.39 Koidula piiripunkti, soovides väljuda Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ning tal oli kaasas sularaha 1000 eurot.
2. Vaidlust pole selles, et I. Chibiniaev üritas 21.05.2025 minna sõidukiga Škoda Superb reg nr-ga XXX Eestist Venemaale, kandes kaasas sularaha 1000 eurot, mis võeti temalt tollikontrollis ära. Seda kinnitab 11.05.2025 Koidula piiripunktis koostatud läbivaatuse akt nr 25LA0525472-1, mille kohaselt avastati I. Chibiniaevi läbivaatusel temalt sularaha 1000 eurot. Küsimust ei ole sularaha päritolus ning seda kohtuväline menetleja ka oma otsuses I. Chibiniaevile ette ei heida. Koos kaebusega on esitatud kohtule Swedbank maksekorraldus, mille kohaselt W OÜ on kandnud 02.05.2025 I. Chibiniaevile aprilli töötasuna 1077,66 eurot. Kohtu poolt töötamise registrisse tehtud päring kinnitab, et I. Chibiniaev töötas tõepoolest kuni 21.05.2025 keevitajana ettevõttes W OÜ, mistõttu on usutav, et antud sularaha võis I. Chibiniaev võtta välja enda pangakontolt.
3. Kaebuse põhjal on vaidlus eelkõige selles, kas I. Chibiniaev tohtis Eestist viia ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti (eurosid) Venemaale isiklikuks kasutamiseks.
4. Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (edaspidi määrus nr 833/2014). Määruse nr 833/2014 art 5i lg 1 järgi on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Kohus märgib, et kuigi määrust nr 833/2014 muudeti Euroopa Liidu Nõukogu 01.03.2022 määrusega nr 2022/345, siis sisulist muudatust liikmesriikide ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede väljaveo keelu osas Venemaale ei tehtud, kuid artikli 5i sõnastust muudeti, keelates konkreetselt sularahana eurode väljaveo.
5. Kohus leiab, et I. Chibiniaevi kaebuse lahendamine eeldab määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 p a tõlgendamist. Sellele sättele antavast tõlgendusest sõltub, millal saab RSans § 36 1 lg 1 järgi karistada Eestist Venemaale liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti (eurosid) viinud füüsilist isikut. Kohus leiab, et määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 p a sätestatud erand menetletavas asjas ei kohaldu.
6. RSans § 361 lg 1 näeb ette karistuse muu hulgas rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise eest. Rahvusvaheline sanktsioon on RSanS § 3 lg-te 1 ja 3 järgi välispoliitika meede, millega võib keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise, piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi. RSanS § 6 sätestab, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on sama seaduse §-s 9 loetletud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. RSanS § 9 lg 1 nimetab ühe rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusaktina Euroopa Liidu Nõukogu määrust, milleks on ka praegu asjasse puutuv määrus nr 833/2014, kuid ka määrus nr 2022/345, millega määrust nr 833/2014 muudeti.
7. Määruse nr 833/2014 art 5i lg 1 kohaselt on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Iseenesest on õige I. Chibiniaevi viide määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 p-le a, mille järgi ei kohaldata seda keeldu 5 4-25-2039 liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede müügi, tarnimise, ülekandmise ega ekspordi suhtes, kui kõnealune müük, tarnimine, ülekandmine või eksport on vajalik Venemaale reisivate füüsiliste isikute või nendega koos reisivate lähisugulaste isiklikuks kasutuseks.
8. Kohus möönab, et määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a võib esmapilgul mõista mitmeti, kuna pelgalt sellest sättest ei selgu üheselt ja jääb küsitavaks, mida täpsemalt saab käsitada reisiva füüsilise isiku isiklikuks kasutuseks vajaliku kulutusena. Mujalgi määruses pole seda täpsustatud. Samas räägib määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkt a selgesõnaliselt vaid Venemaale reisivatest füüsilistest isikutest ja nendega koos reisivatest lähisugulastest ning sellest, et sularaha viimine Venemaale peab olema vajalik just selliste isikute poolt sularaha isiklikuks kasutuseks. Juba niisugune sõnastus võimaldab väita, et vaidlusaluse sättega on mõeldud vaid reisivate füüsiliste isikute enda tarbeks kantavaid kulutusi reisimise ajal. Määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a sedasi piiritlemata oleks see säte liiga ebamäärane, andes võimaluse hõlmata sellega Eestist Venemaale mineva füüsilise isiku poolt enda huvides sisuliselt mistahes põhjusel liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede (eurode) Venemaale viimist, mis ei vastaks aga enam määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a sõnastusele.
9. Seega lubatud on ainult selline sularaha, mis katab füüsiliste isikute või nende perekonnaliikmete vajadused reisi ajal. Samuti on oluline tähele panna, et 21.04.2022 ehk rohkem kui kolm aastat enne I. Chibiniaevile süüks arvatava väärteo toimepanemist avaldas Euroopa Komisjon enda ametlikul veebilehel (täpsemalt siin: https://finance.ec.europa.eu/publications/banknotes_en) kõigile kättesaadavad vastused määruse nr 833/2014 kohaldamist puudutavatele küsimustele. Komisjon märkis (küsimus nr 2), et määruse nr 833/2014 art 5i lg-s 1 sätestatud keelu eesmärk on vältida liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede sattumist teiste seas Venemaal viibivate füüsiliste ja juriidiliste isikute käsutusse. Seda eesmärki silmas pidades selgitas Komisjon, et määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a tuleks mõista nii, et selles sisalduv erand hõlmab üksnes sellist sularaha, mis katab füüsiliste isikute ja nende lähisugulaste vajadused Venemaale reisimise ajal. Sinna alla ei lange sularaha viimine vanematele, sõpradele või tuttavatele. Seega saab nii vaidlusaluse sätte enda kui ka Euroopa Komisjoni selgituse põhjal sisustada füüsilise isiku poolt liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede (eurode) Venemaale viimise lubatavust, mis võimaldab ühtlasi kindlaks määrata RSans § 36 1 lg 1 karistatavusala. Samasisulised seisukohad määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a tõlgendamise kohta on toodud ka Maksuja Tolliameti veebilehel (https://www.emta.ee/eraklient/saadetised-reisimine-elama-asumine/reisimine/sularahadeklareerimine#piirang).
10. I. Chibiniaevi selgitused sularaha otstarbe kohta on olnud erinevad. Ta on kaebemenetluses korduvalt viidanud, et sularaha 1000 eurot oli mõeldud isiklikeks kuludeks Venemaal viibimise ajal, sealhulgas vajalike kaupade (viimistlusmaterjalide) ostuks. Samas on ta ka viidanud, et 1000 eurot on mõistlik summa, mis katab isiklikud kulud (transport, toit, majutus) lühiajalise reisi ajal. I. Chibiniaev ei ole millegagi tõendanud, et ta kandis kõnealuse sularahaga reisikulu. Praeguses asjas saab väljaspool mõistlikku kahtlust öelda, et I. Chibiniaevi 1000 eurot sularaha polnud mõeldud reisikuludeks ega ole seetõttu hõlmatud määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punktiga a. I. Chibiniaevi väidetu, et 1000 eurot sularaha pidi ta kasutama Venemaal viimistlusmaterjalide ostuks (Leningradi oblastis asuva korteri remondi tarbeks, mille kinnituseks esitas kohtule korteri üleandmise-vastuvõtu akti), ei ole 6 4-25-2039 hõlmatud määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punktiga a, kuna seda poleks käsiloleval juhtumil võimalik lugeda reisiva füüsilise isiku reisiga seotud isiklikuks kulutuseks.
11. I. Chibiniaev on kaebuses viidanud, et ta ei teadnud ekspordipiirangutest. Kohus leiab, et I. Chibiniaevile olema juba määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a sõnastuse põhjal mõistlikult aru saada, et sellega on hõlmatud ainult reisivate füüsiliste isikute ja nendega koos reisivate lähisugulaste reisimise tarbeks kantud isiklikud kulutused. Veel oli tal võimalik enne teo toimepanemist lugeda avalikust allikast Euroopa Komisjoni selgitust määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a kohta. Ühtlasi oli I. Chibiniaevil võimalik see teave saada ka Maksu- ja Tolliametilt. Võib öelda, et I. Chibiniaevil oli võimalus saada selgust selles, et tema poolt 1000 euro sularaha Eestist Venemaale viimine on keelatud ja karistav. Kokkuvõttes leiab kohus, et praeguses asjas ei saa kõneleda sularaha osas määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punktis a sätestatud erandist ning I. Chibiniaevil oli teo toimepanemise ajal mõistlikult ettenähtav, et see, mida ta teeb, on keelatud ja selle eest võidakse teda karistada.
12. Väärteona on

§ 15lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani I. Chibiniaev süüteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

I. Chibiniaev allutati piiriületuse käigus tolliseaduse (TS) §-des 64 ja 65 märgitud toimingutele. Läbivaatuse akti nr 25LA0525472-1 kirjeldusest nähtub, et I. Chibiniaevilt küsiti, kas tal on sularaha kaasas, mille peale vastas isik eitavalt. Seejärel teostati I. Chibiniaevile üleriiete läbivaatus, mille käigus avastati tema jope taskust ümbrik, milles oli 1000 eurot sularahas. Ta pani toime lõpetatud katse ega loobunud sellest vabatahtlikult, sest ta ei teavitanud sularahast omal initsiatiivil, vaid eitas selle olemasolu ja tolliametnikud leidsid selle tema üleriiete läbivaatuse käigus. Selline käitumine viitab soovile sularaha varjata või mõjutada kontrolliprotseduuri. Kohus järeldab, et I. Chibiniaev teadis, et esitab tolliametnikele valeandmeid sularaha omamise kohta, ning möönis selle tagajärgi. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 22. Lisaks eeltoodule heidetakse I. Chibiniaevile ette, et ta proovis Venemaale toimetada kaupu, mis ei ole määruse nr 833/2014 art 3k ja RSanS § 6 järgi lubatud ning millega pani toime RSans § 361 lg 1 –

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo.

Nimelt 21.05.2025 koostatud kiirmenetluse otsuse nr 930025000347 kohaselt ta saabus 11.05.2025 kell 11.39 Koidula piiripunkti, soovides väljuda Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ning tal oli kaasas keevitusmask "3M™ Speedgias™ Heavy-Duty Welding Helmet G5-01" 1 tk (kaubakood 6506 10), erinevad "MAKITA" käsitööriistad 10tk (kaubakood 8467), keevituselektroodid jaemüügipakendites 10 karpi (kaubakood 3810), "MAKITA" akulaadija 1 tk (kaubakood 8504), mootorsõiduki salongi õhufilter 2 tk (kaubakood 8421 39), "MAKITA" tööriistade jaoks mõeldud taaslaetavad liitiumioonakud 5tk (kaubakood 8507), mähistraat - kaablirull 1tk (kaubakood 8544 49), sõidukite õlifiltrid "MANN"; "Mahle" 5 tk (kaubakood 8421 23), mootoriõli "Mobil 1 OW 20" 6 liitrit (kaubakood 2710 19), mootori õhufilter 1tk (kaubakood 8421 31), keskküttesüsteemide termostaadid 6 tk (kaubakood 8481 80), tiigpõleti 1tk (kaubakood 8515 90).

1. Mis puudutab kaebaja poolt tehtud märkusi seoses toimikus sisalduvate fotodega ja talle etteheidetavate kaupade loeteluga (Milwaukee puidupuurid, Parkside freesiotsikud, trell), siis leiab kohus, et kaupade loetelu, mille väljaviimist talle ette heidetakse, on menetluse seisukohalt piisavalt kindlaks tehtud. Nii kohtuvälise menetleja otsuses kui ka kauba läbivaatuse aktis on selgelt loetletud need konkreetsed esemed, mille Venemaale toimetamise katset isikule ette heidetakse. Isik on läbivaatuse akti allkirjastanud ilma ühegi märkuseta, 7 4-25-2039 samuti ei ole ta esitanud kohtuvälise menetleja otsuses kaupade loetelu osas vastuväiteid ega taotlenud selle täpsustamist. Selline käitumine viitab üheselt, et isik on aktsepteerinud menetlusmaterjalides esitatud kaupade loetelu täiel määral. Kaebuses esitatud väited üksikute esemete kohta (puuride ja freesiotsikute tagastamine või trelli puudumine fotol) ei väära kohtuvälise menetleja järeldusi tervikuna.
2. Seda, mis kaupasid üritas I. Chibiniaev Eestist Venemaale viia, tõendab 11.05.2025 Koidula piiripunktis koostatud läbivaatuse akt nr 25LA0525472-
3. Aktist ja selle fototabelist on näha, et mis kaubad tuvastati I. Chibiniaevi sõiduki Škoda Superb reg nr-ga XXX läbivaatuse tulemusel. Akti kirjelduse kohaselt ei soovinud I. Chibiniaev tollile suuliselt ega kirjalikult midagi deklareerida. Ta väitis, et ta on ümberasuja, kes soovib kolida Venemaale, kuid ühtegi dokumenti ega muud tõendit selle kohta ei esitanud. Toll suunas I. Chibiniaevi koos sõidukiga röntgenhalli täiendavasse tollikontrolli. Läbivaatuse käigus avastati sõiduki salongist kaubad, mis on loetletud 21.05.2025 koostatud kiirmenetluse otsuses. I. Chibiniaevil ei olnud esitada ümberasumise kohta ühtegi dokumenti ning ei olnud esitada eriluba, mis lubaks kauba väljaviimist Venemaa Föderatsiooni.
4. Kuigi kohtuväline menetleja loetleb oma otsuses, et I. Chibiniaevil oli kaasas keevitusmask "3M™ Speedgias™ Heavy-Duty Welding Helmet G5-01" 1 tk (kaubakood 6506 10), siis kõnealust kaubakoodi määruse 833/2014 lisas XXIII loetletud ei ole. Samuti ei kuulu antud keevitusmask määruse nr 833/2014 lisa XVIII („luksuskaupade loetelu“) alla. Lisa XVIII sisaldab loetelu kaupadest, mida loetakse luksuskaupadeks ning mille eksport Venemaa Föderatsiooni on keelatud juhul, kui nende ühiku väärtus ületab 300 eurot. Mask kuulub tolliklassifikaatori 6506 10 alla, mida ei ole nimetatud luksuskaupade hulgas. Seetõttu ei saa selle toote eksporti pidada sanktsioonide rikkumiseks nimetatud sätete alusel.
5. Samas on mitmed muud isiku valduses olnud kaubad, nagu käsitööriistad (käsiinstrumendid), keevituselektroodid, akulaadija ja akud, mähisetraat, mootoriõli, sisepõlemismootorite õhu- ja õlifiltrid, tiigpõleti on loetletud määruse 833/2014 lisa XXIII järgi. Keskküttesüsteemide termostaadid (kaubakood 8481 80) on samuti määruses 833/2014 loetletud art 3k 5a punkti b alusel, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused võivad anda tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, loa müüa, tarnida, üle anda või eksportida CNkoodi 8481 80 alla kuuluvaid kaupu või anda nendega seotud tehnilist või rahalist abi, olles eelnevalt kindlaks teinud, et sellised kaubad või nendega seotud tehnilise või rahalise abi andmine on vajalik füüsilistele isikutele Venemaal isiklikuks kodumajapidamises kasutamiseks.
6. Seega tuleb asuda seisukohale, et isiku valduses olnud kaubad kuuluvad osaliselt selliste kaupade hulka, mille eksport Venemaale on kas selgesõnaliselt keelatud või lubatud üksnes eriloa alusel.
7. Kohus leiab, et kaebuse lahendamine eeldab ka määruse nr 833/2014 art 3k tõlgendamist. Sellele sättele antavast tõlgendusest sõltub, kas I. Chibiniaevilt saab karistada RSans § 361 lg 1 järgi selle eest, et ta üritas Eestist Venemaale viia eelpool loetletud kaupu.
8. Määruse nr 833/2014 art 3k lg 1 kohaselt on keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal kasutamiseks XXIII lisas loetletud kaupu, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstuslikku suutlikkust. Selle määruse art 3k punkti 5a järgi võivad liikmesriikide pädevad asutused anda tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, loa 8 4-25-2039 müüa, tarnida, üle anda või eksportida XXIII lisas loetletud kaupu ja tehnoloogiat või osutada nendega seotud tehnilist või rahalist abi, olles eelnevalt kindlaks teinud, et sellised kaubad või tehnoloogia või nendega seotud tehnilise või rahalise abi osutamine on vajalik: a) meditsiinilisel või farmatseutilisel eesmärkidel või humanitaartegevuseks, näiteks abi (sealhulgas ravimid, toit) kohaletoimetamine või kohaletoimetamise hõlbustamine või humanitaartöötajate transport ja sellega seotud abi, või evakueerimiseks.
9. Kohus leiab, et kui isik viib määruse nr 833/2014 art 3k lg 1 kohaldamisalasse kuuluvaid kaupu Venemaale isiklikuks otstarbeks, kehtivad sanktsioonid siiski täies ulatuses ja määruse sõnastusest ei tulene erandit XXIII lisas loetletud kauba isiklikuks kasutamiseks viimise osas. Ehk teisisõnu kauba kasutuse eesmärk ei ole määrav – loeb vaid see, kas kaup kuulub loetellu ja kas see jõuab Venemaale. Isegi kui inimene ei müü kaupa kellelegi, vaid kasutab seda isiklikult (nt käsitööriista või keevituselektroodide), on see ikkagi sanktsioonide rikkumine, kui kaup kuulub lisa XXIII alla. Määruse nr 833/2014 artikkel 3k punkt 5a võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel anda erandkorras loa selliste kaupade või tehnoloogia eksportimiseks, mis on muidu keelatud XXIII lisa alusel, tingimusel, et need on vajalikud s.o meditsiinilisel või farmatseutilisel eesmärgil, või humanitaartegevuseks. Küll aga art 3k punktist 5a tuleneb, et erand ei ole automaatne st liikmesriikide pädevad asutused (Eestis Välisministeerium tulenevalt kõnealuse määruse lisast I) võivad anda loa, kui nad leiavad, et see on õigustatud.
10. Kuigi kohus möönab, et I. Chibiniaevi poolt Venemaale viia soovitud kaupade puhul võis olla eesmärgiks nende isiklikuks otstarbeks kasutamine, siis asja materjalidest ega I. Chibiniaevi kaebusest ei ilmne, et ta oleks enne sanktsioonide alla kuuluvate kaupade Eestist Venemaale viimist taotlenud selleks vajalikku luba Välisministeeriumilt.
11. Kaebaja on viidanud, et ei teadnud nimetatud esemete ekspordipiirangutest. Kohus märgib, et I. Chibiniaevil oli võimalus enne teo toimepanemist tutvuda määruse nr 833/2014 lisa XXIII kaupade täieliku loeteluga, mis on avalikult kättesaadav. Samuti oli tal võimalus küsida selgitusi ja teavet Maksu- ja Tolliametilt.
12. Kohus leiab, et I. Chibiniaev pani sanktsioneeritud kaupade Venemaale toimetamise katse toime kaudse taotlusega

§ 16

lg 4 mõttes.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. I. Chibiniaev on avaldanud kiirteomenetluse otsuses menetlusaluse isiku ütlustes, et instrumente vedades ta pidas neid isiklikuks kasutamiseks sobivaks ja ei mõistnud, et tema tegevus on vale. Kohus leiab, et I. Chibiniaev oleks pidanud vähemalt võimalikuks pidama, et tema tegevus võib olla õigusvastane, kui ta üritas viia sihtriiki s.o Venemaale, mille suhtes kehtivad teadaolevalt ulatuslikud EL sanktsioonid, kaasa hulgaliselt tehnilisi ja spetsiifilisi seadmeid, mis ei vasta tüüpilisele isiklikule reisikaubale oma mahult ja sisult. Seejuures ta ei kontrollinud, kas need kuuluvad ekspordipiirangute alla. Kohus järeldab, et I. Chibiniaev pidi vähemalt pidama võimalikuks, et tema tegevus võib olla õigusevastane, ning möönis seda võimalust, kuid otsustas siiski tegutseda. Seega on täidetud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Karistus 34. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 9 4-25-2039

1. Esmalt märgib kohus, et I. Chibiniaev on palunud, et tema suhtes kohaldatakse hoiatust, kuid kohtu hinnangul pole see võimalik. VTMS § 54 1 lg-le 1 vastavalt saab hoiatusmenetlust kohaldada väga piiratud olukordades liiklusväärteo puhul ning käesolev juhtum sinna alla ei käi.
2. RSans § 361 lg 1 järgi karistusena võimalik määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. VTMS § 55 lg 2 p 1 järgi võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on I. Chibiniaevile toimepandu eest määranud kiirmenetluse otsusega rahatrahvi 125 trahviühikut s.o 1000 eurot. Seega võttes karistuse kohaldamise aluseks VTMS § 55 lg 2 p 1 sätestatud kiirmenetluse otsuse rahatrahvi piirangu, määras kohtuväline menetleja I. Chibiniaevile karistuse üle keskmise VTMS § 55 lg 2 p 1 sätestatud määrast.
3. Käesoleval juhul leiab kohus, et väärteo eest on kaebuse esitanud isiku süü keskmisest väiksem, mis peaks tingima sellele vastavalt ka karistuse, mis on sanktsiooni keskmist määrast allapoole jääv.
4. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna tuvastanud süü tunnistamise, mida ka kohus peab võimalikuks arvestada. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole ja ka kohus ei tuvastanud väärteotoimikuga tutvudes karistust raskendavate asjaolude esinemist.
5. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.
6. Kohus tegi päringu karistusregistrile ja selle väljatrükist nähtuvalt ei ole kaebajat eelnevalt väärteo- ega ka kriminaalkorras karistatud. Kohtu veendumuse kohaselt viitab eelnev sellele, et kaebajat saab pidada õiguskorda järgivaks isikuks, kellele on mõistetavad ja arusaadavad seadusest tulenevad nõuded, kuid kes peab vajalikuks ka neist nõuetest kinnipidamist. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab kohus, et määratud põhikaristus ettenähtud VTMS § 55 lg 2 p 1 sätestatud rahatrahvi piirangust üle keskmise määra on põhjendamatu.
7. Nagu märgitud, menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad. Samuti on menetlusalune isik oma süüd tunnistanud, st et tegemist karistust kergendava asjaoluga

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Sedastatavad pole ka muud asjaolud, mille põhjal saaks pidada piisavalt tõenäoliseks, et menetlusalune isik võib tulevikus uuesti proovida keelatud kaupu või sularaha Venemaale toimetada ja mis võiks kaasa tuua keskmisest sanktsioonimäärast rangema karistuse kohaldamise. Neid asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on eksinud karistuse mõistmise üldpõhimõtete vastu, selline eksimus on hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ning toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise kohaldatud karistuse määra osas.

1. Ühtlasi leiab kohus eeltoodud asjaolude pinnalt, et kaebajast menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada karistusmäära, mis jääb allapoole VTMS § 55 lg 2 p 1 määra keskmist, s.o alla 100 trahviühiku ning kuna sedastatav on ka karistust kergendava asjaolu esinemine ja kaebajat ei ole eelnevalt ka karistatud, siis asub kohus seisukohale, et 10 4-25-2039 menetlusaluse isiku teosüüd koostoimes eelnevalt nimetatud asjaoludega, on võimalik vaadelda sellisena, mis toob kaasa rahatrahvi kohaldamise 50 trahviühiku ulatuses ja on võrdeline 400 euroga.
2. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega kaasneb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine ning esitatud kaebuse rahuldamine I. Chibiniaevi karistuse kergendamiseks. VTMS § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja I. Chibiniaevile RSans § 36 1 lg 1 –

§ 25lg 2 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse.

Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine RSans § 36 1 lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

§ 47lg 1 sätestab, et ühe trahviühiku suurus on 8 eurot.

Arvestades menetlusaluse isiku materiaalset olukorda, kus tema sissetulek on kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt 1000 euro ringis ja ta on öelnud, et määratud trahv on tema perele ülemäära koormav, on kohtu hinnangul põhjendatud

§ 66

lg 2 kohaldamine, mille alusel on menetlusalusel isikul võimalus tasuda trahv ositi, s.o võrdsetes osades 4 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) 11