Obsah (7)

§ 407§ 657§ 633§ 133§ 367§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-112647

§ 407lg 1 kohaselt tõendeid ei hinda, vaid peab lähtuma hagis esitatud asjaoludest.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud ja kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on kostja omaks võtnud hageja väited, et poolte vahel oli sõlmitud krediidileping kauba soetamiseks, kostja soetas kauba, kuid jättis lepingujärgsed osamaksed tähtaegselt tasumata, mistõttu ütles hageja lepingu üles. 5. Kostjale on kohtudokumendid isiklikult kätte toimetatud, kuid kostja kohtule ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning jätab maa- ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, kuid ei märkinud apellatsioonkaebuses, millist ringkonnakohtu lahendit ta taotleb (

§ 633lg 2 p 2).

Kuivõrd hageja on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, millega jäeti hagi rahuldamata, saab apellatsioonkaebuse taotlusest tühistada hagi rahuldamata jättev maakohtu otsus eeldada hagi rahuldamise soovi. Seega ei takista kaebuse menetlemist asjaolu, et hageja palus apellatsioonkaebuses sõnaselgelt üksnes asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata (vt ka RKTKm

1. oktoober 2019 nr 2-18-6718, p 9). Ringkonnakohus ei ole seotud poole taotlusega saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi maakohus tuvastas, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei ole maakohtu otsuse näol sisuliselt tegemist tagaseljaotsusega, sest maakohus ei rahuldanud hagi ei tervikuna ega ka osaliselt, vaid jättis täies ulatuses rahuldamata.

§ 407

lg 1 järgi rahuldatakse tagaseljaotsusega hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TMS § 407 lg 6 järgi otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmist ei ole põhjust viivitamatult täita (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Maakohtu otsus on selles osas ka vastuoluline, st p-s 8 leiab maakohus, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt, p-s 9 ja resolutsioonis aga jätab hagi täielikult rahuldamata.

1. Maakohus leidis ekslikult, et hageja suurendas nõuet ja pidi tasuma täiendava riigilõivu. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 466,17 eurot, intressi 71,11 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 55,71 eurot, kokku 632,99 eurot, lisaks viivise alates
2. maist 2024 kuni põhinõude täitmiseni 24,15% põhinõudelt aastas. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt välja põhinõude 152,02 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hageja mitte ei suurendanud ümberarvutusega nõuet, vaid vähendas seda. 745,71 eurot oli hagi hind, mis sisaldas ühe aasta viivist vastavalt

§ 133lg-le 2.

Asjaolu, et kokku sai kostja laenu 852,35 eurot ning hagiavalduses märkis hageja (ekslikult) laenusummaks 700 eurot, ei mõjuta hageja nõude suurust ega hagiavalduse esitamisel tasutava riigilõivu määra. Kostja oli osa laenu enne hagi esitamist tagasi maksnud ja selle väljamõistmiseks hageja nõuet ei esitanud. 10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuigi kohus tagaseljaotsuse tegemisel

§ 407

lg 1 kohaselt tõendeid ei hinda, tuleb kohtul omal algatusel siiski kontrollida tehingu tühisuse aluseid, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Maakohus leidis põhjendatult, et laenuandja kogutud andmete põhjal ei olnud kostja krediidivõimelisuse kontroll piisav. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kuigi maakohus arvestas laenuandja kogutud andmetena ka maksehäirete kontrolli, siis hageja esitatud tõendite kohaselt tegi laenuandja vaid päringu pensioniregistrisse (dtl 44), mille järgi arvutas kostja kuupalga. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et laenuandja oleks teinud päringu ka maksehäirete registrisse. 5 Hagiavalduses viidatud ja avaldusele lisatud päring ei ole tehtud mitte laenu andmisel, vaid hagiavalduse esitamisel

1. mail 2024 (dtl 55). Hagiavalduses toodud krediidianalüüsis võttis laenuandja kostja kohustusena arvesse vaid laenumakse 39,02 eurot ning järeldas, et arvestades „kõik kulud tuludest maha“, jääb kostjal reservi vähemalt 850,98 eurot (dtl 23). Ei ole eluliselt usutav, et inimesel ei ole muid igakuiseid kulusid peale laenumakse. Laenuandja kogutud teave ei olnud piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks.
2. Õige ei ole maakohtu järeldus, et kostja on laenuandjale tasunud rohkem kui hageja ümberarvestatud põhinõue. Hageja selgituste kohaselt sai kostja laenu kokku 852,35 eurot, millest osa ta tagastas igakuiste maksetena. Põhinõudest jättis kostja maksmata 466,17 eurot. Koos kõrvalnõuetega tasus kostja laenuandjale kokku 700,33 eurot. Kui kogu tasutud summa arvestada põhinõude katteks, on põhinõudest tasumata veel 152,02 eurot.
3. Ringkonnakohus leiab, et hageja ümberarvutatud põhinõue tuleb rahuldada. Hageja toob välja, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 700,33 eurot. Kostjal on seega tagastamata 152,02 eurot (852,35-700,33) laenuks saadud rahast. Kuivõrd lepingujärgne laenu tagastamise tähtaeg on möödunud, on kogu tagastamata laenusumma muutunud sissenõutavaks.
4. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Maakohus tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 järgne intressimäär 0%. Kostja seega hagejale intressi maksma ei pidanud.
5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei ole laenuleping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude laenuga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Laenusaaja ei vabane viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest, sest tegemist ei ole laenuga seotud tasuga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
6. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o
7. novembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 24,15% või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määras. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on lepingujärgne intress 0%, tuleb kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras.

§ 367

järgi nõutakse viivist eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise päeval

1. mail 2025 on seadusjärgne viivis 152,02 eurolt alates
2. novembrist 2023 kuni kohtulahendi tegemiseni viivisekalkulaatori järgi 27,68 eurot. Kostjalt tuleb seega mõista välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 27,68 eurot ja alates
3. maist 2025 kuni põhinõude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määras.
4. Viidates VÕS § 1132 lg 2 p-le 2 nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamiseks 40 eurot: kolme meeldetuletuskirja saatmise eest 30 eurot ja muude makseviivitusega seotud kulude katteks 10 eurot. Muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemist ja kontrollimist, kontaktandmete otsingut ja päringut, võlgnikule vastamist, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, e-kirja teel, võlgnikule tehtavaid kõnesid ja võlanõude avaldamist. Meeldetuletuskirjade tekstid on hageja hagiavaldusele lisanud, muude kulude kohta hageja tõendeid esitanud ei ole, st et kostja oleks esitanud vastuväiteid, esitanud 6 hagejale küsimusi või nõudnud selgitusi või oleks võlanõuet kusagil avaldatud. Seetõttu on põhjendatud kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks välja mõista 30 eurot.
5. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 152,02 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 27,68 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
6. maist 2025 kuni põhivõla tasumiseni.
7. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

Viivist arvestamata rahuldas ringkonnakohus hageja 577,28 euro suurusest nõudest 182,02 eurot, s.o vähem kui kolmandiku suuruse osa, ning hageja viitas asjaoludele, mis ei olnud tõesed. (allkirjastatud digitaalselt) 7