lg 2 § 329 järgi Anton Kalvikut süüdistatakse alljärgnevate kuritegude toimepanemises: Anton Kalvikut 28.11.2023 karistati Harju Maakohtu otsusega
Sellegipoolest juhtis Anton Kalvik tahtlikult uuesti 17.02.2024 kella 13:15 ajal Harjumaal Tallinnas Peterburi tee 77 juures mootorsõidukit Volvo XC 70, registreerimismärgiga XXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ning rikkudes 14.12.2023 jõustunud Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-6661/9 temale mõistetud karistuse täitmist, millega ta ei täitnud tahtlikult täitmisele pööratud kohtuotsust. Seega pani Anton Kalvik toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o
Lisaks, Anton Kalvik, isikuna, keda on karistatud 28.11.2023 Harju Maakohtu poolt
lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 23.06.2024 kella 13:22 ajal Harjumaal Jüri alevikus Kiriku tn 2 juures mootorsõidukit Volvo XC-70, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholi joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 24T-TXT03065 tuvastati süüdistataval etanoolisisaldus veres 2,40 mg/g ± 0,06 mg/g (k=2)). Sellise tegevusega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Anton Kalvik toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Kohus uuris järgmisi tõendeid: Tunnistaja AR ütlused; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste protokoll; Tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja taatlustunnistus; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; Süüdistatava Anton Kalvik ütlused; Anton Kalviku kahtlustatavana kinnipidamise akt; Süüdistatava Anton Kalvik ütlused; Tunnistaja IP ütlused; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste protokoll; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt; Joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 24T-TXT03065; 23.06.2024 politsei vormikaamera videosalvestised koos 28.06.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga; Isikut tõendavate dokumentide andmekogu väljavõtted; Liiklusregistri päring; Transpordiameti andmete väljatrükk; Liiklusregistri väljavõte; Detailandmete päring isiku kohta; Kohtuotsus kriminaalasjas 1-23-6661; Karistusregistri väljavõtted; Erakorraline ettekanne koos lisadega; Kohtumäärus 20.03.2024 asjas 1-23-6661; Kriminaalhooldusametniku vastus järele päringule; Kohtueelsed ettekanded ning taotlus: Liiklusregistri väljavõte; Koopia juhiloast; Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus; Transpordiameti kinnitus otsuse täimisele pööramisest. Anton Kalvik tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Tänavapuhastuse AS tahtis, et võtaks ennast töötuna arvele ja läheks C-kategooria autojuhi kursustele ning kohe kui saab C-kategooria load, saab tööle. Hetkel on uus elukoht valla poolt. On 5 kuud
ke olnud. Tegi omale aastase süsti vist septembris 2024. Eelmise otsusega jäeti alles traktori ja mootorratta load, et saaks tööl käia. Arvab, et joobes juhtimine ei kordu enam. Kaitsjal vastuväiteid süüdistusele ja tõendite lubatavusele ei ole. Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, prokuröri ning kaitsja arvamuse ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: Anton Kalviku süü kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadlikult kõrvalehoidumises on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega.
sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest ajal kui see on kohtuotsusega lisakaristusena ära võetud. Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki 2 juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kellel on juhtimisõigus kohtuotsusega lisakaristusena ära võetud. Antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et Anton Kalvik juhtis 17.02.2024 kella 13:15 ajal Harjumaal Tallinnas Peterburi tee 77 juures mootorsõidukit Volvo XC 70, registreerimismärgiga XXX. Anton Kalvik kinnitas kohtuistungil, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel tunnistas end süüdi ja selgitas, et tahtis sõita koju ja arvas, et on kaine. Roolis oli 10 minutit. Kahetseb. Tunnistaja AR ütlused kinnitavad, et märkas 17.02.2024 ebakindalt sõitmas Volvo XC 70, registreerimismärgiga XXX, peatasid auto. Roolis oli Anton Kalvik. Juhtimise fakti kinnitab ka juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et isik on 17.02.2024 juhtimiselt kõrvaldatud põhjusel, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Harju Maakohtu 28.11.2023 otsusega võeti isikult ära lisakaristusena juhtimisõigus 5 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmine kehtis 14.12.2023- 13.05.2024. Transpordiameti kinnitusest nähtub, et 15.12.2023 tehti liiklusregistrisse süüdistatava juhtimisõiguse äravõtmisekanne ning lisakaristus pöörati täitmisele. Karistusregistri õiend, Transpordiameti kinnitus ning Haru Maakohtu 28.11.2023 kohtuotsus kinnitavad, et isikule oli kuriteo eest mõistetud lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine ja see karistus oli ka täitmisele pööratud. Seega on leidnud tuvastamist, et Anton Kalvik on juhtinud mootorsõidukit ajal, kui tema suhtes kehtis kohtuotsusega määratud lisakaristusena B-kategooria juhtimise õiguse äravõtmine, mis tähendas, et isikul ei olnud õigus juhtida B-kategooria mootorsõidukit. Vaidlust ei ole faktis, et Volvo XC70 on B-kategooria mootorsõiduk. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Anton Kalvikule
järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
Anton Kalvik esialgu eitas, et ta oli teadlik, et tal on juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud, kuid hiljem tunnistas end süüdi. A.Kalvik tunnistati 28.11.2023 süüdi kokkuleppemenetluses, ta oli ise sõlminud kokkuleppe, milles nõustus juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Ta oli ka kohtuistungil kohal, seega oli ta teadlik, et Harju Maakohtu 28.11.2023 otsusega võeti temalt ära B-kategooria juhtimisõigus viieks kuuks. Kuna ta otsust edasi ei kaevanud, oli ta samuti teadlik, et otsus on jõustunud ja ta autot juhtida ei tohi. A.Kalviku objektiivsest käitumisest nähtub, et ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta kavatsetult, kuivõrd Anton Kalvik oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas ta mootorsõidukit juhtida. Anton Kalvik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, tahtis seda, s.t sooviks oli juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine ja vältida seeläbi kohtuotsuse täitmist. Kohus on veendunud, et A.Kalviku käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning temale inkrimineeritavad episood on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud
Anton Kalviku tegevus tuleb kvalifitseerida § 329 järgi kui kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadlik kõrvalehoidmine.
Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes 3 olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul ei ole vaidlust, et Anton Kalvik juhtis tahtlikult 23.06.2024 kella 13:22 Tallinnas Kiriku tn 2 juures Jüri alevikus Harjumaa mootorsõidukit Volvo XC-70 registreerimismärgiga XXX. Eelnimetatut kinnitavad lisaks süüdistatava enda ütlustele ka tunnistaja ütlused ning kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta sõitis süüdistuses märgitud autoga. Sõitu alustas Ehituse 6 juurest ja eesmärk oli sõita surnuaeda. Jõudis roolis olla maksimaalselt 2 minutit kuni politseipatrull ta peatas. Antud ütlused on kooskõlas tunnistaja Pi ütlustega, mille kohaselt pidasid joobe reidi käigus Kiriku tn 2 juures kinni Volvo XC70 , mida juhtis Anton Kalvik. Vaidlust ei ole ka selles, et Anton Kalvik juhtis 23.06.2024 kella 13:22 Tallinnas Kiriku tn 2 juures Jüri alevikus Harjumaa mootorsõidukit Volvo XC-70 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Tunnistaja ütlustest ning indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et A. Kalvikul olid silmnähtavad joobetunnused ning vahetult pärast kinnipidamist kontrollis tunnistaja P tema joovet indikaatorvahendiga, mis näitas positiivset tulemust. Seejärel toimetati süüdistatav meditsiiniasutusse, et kontrollida tema joovet vereprooviga. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas kajastatud uuringu andmed kinnitavad, et A. Kalvikul tuvastati alkoholi sisaldus veres 2,4 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g. A. Kalvik ei ole vaidlustanud tal mõõdetud joobe määra. Samuti kinnitavad tema ütlused, et ta enne rooli istumist jõi viina. Ei oska öelda palju viina ära jõi. Peale peatumist pandi puhuma alkomeetrisse ja tulemus oli positiivne. Edasi loobus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast. Viidi haiglasse, kus andis vabatahtlikult vereproovi. Seega on süüdistatava ja tunnistaja ütluste ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega leidnud tõendamist, et A. Kalvik juhtis tahtlikult 23.06.2024 kella 13:22 Tallinnas Kiriku tn 2 juures Jüri alevikus Harjumaa mootorsõidukit Volvo XC-70 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – veres 2,40 mg/g ± 0,06 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. A. Kalvik objektiivsest käitumisest - tarvitas alkoholi ning istus mootorsõiduki rooli- nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. A. Kalvik teadis, et ta on joobes (kinnitas ise, et jõi viina) ja ei tohi sõidukit juhtida. A. Kalvik tunnistas oma süüd ning selgitas, et ta läks surnuaeda ja sõitis umbes 2 minutit. Eeltoodust järeldab kohus, et A. Kalviku käitumine oli eesmärgipärane ning teadlik tegevus. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et A. Kalvik pani kuriteo toime kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. Kalvik on süüvõimeline ning
lg 2 järgi, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime korduvalt ja A.Kalviku tegevus tuleb kvalifitseerida
4 Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette kuni neljaaastase vangistuse.
näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-11-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-5213, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Anton Kalvik on vabandanud ja kahetseb, kuid kahetsus on karistust kergendav asjaolu, mis ei muuda olematuks fakti, et Anton Kalvik seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu enda ja teiste liiklejate elud ning nende vara, seda juba mitmendat korda. Anton Kalviku näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Süüdistatava Anton Kalviku puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteod toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides. Arvestades tegude toimepanemise asjaolusid, sh, et isikule on esitatud süüdistus kahes liiklusalases süüteos, kusjuures mõlemal juhul juhtis isik mootorsõidukit alkoholi joobes, kuid ühes episoodis jäi joove alla kriminaalvastutuse eelduseks olevat piirmäära, hindab kohus Anton Kalviku süüd keskmiseks. Haju Maakohtu otsusega on Anton Kalvik süüdi tunnistatud
lg 2 järgi ja mõistetud vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4 päeva karistusaja hulka.
lg 1, 3 alusel asendati mõistetud ja ära kandmata vangistus 1 aasta, 5 kuud ja 26 päeva üldkasuliku tööga 536 tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. Erakorralise ettekande arutamise tulemusena pikendati ülkasuliku töö tegemise tähtaega. Isikule on mõistetud juba vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid see ei olnud piisav, et A.Kalvik oma käitumist korrigeeriks õiguskorrale vastavaks. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et A.Kalvik pani kriminaalasja esemeks olevad teod toime ajal, mil ta pidi sooritama eelmise otsusega määratud üldkasuliku töö tunde. Olukorras, kus isik paneb uued kuriteod toime temale eelmise kohtuotsusega määratud reaalse vangistuse kandmise asemel üldkasuliku töö tegemise ajal, juba iseenesest näitab, et Anton Kalvik puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga.
lg 4 p2 näeb ette, et mõistetud karistust ei saa jätta täielikult tingimisi kohaldamata. Seega, kuigi Anton Kalvik ja tema kaitsja paluvad süüdistatavale kergemat karistust, mis ei seonduks vabaduse võtmisega, ei ole see käesoleval juhul võimalik. A.Kalvikule anti eelmise kohtuotsusega, kui ta tunnistati süüdi kahes joobes juhtimise episoodis, võimalus hoiduda vanglast, kuid ta ei hinnanud talle antud viimast võimalust ja sooritas kaks uut liiklusalast süütegu. Isik oli mõlemal juhul alkohoolses joobes, kuid 17.02.2024 tuvastatud joove jäi alla kriminaalvastutuse aluseks olevat määra. Kriminaalhooldaja on teinud eelmises asjas kaks erakorralist ettekannet, millest ühes sooviti algselt isegi karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldaja taotlusel on pikendatud üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Need asjaolud kinnitavad, et Anton Kalvikul on olnud ka probleeme üldkasuliku töö tegemisega. A.Kalviku varasem karistatus ning uued kuriteoepisoodid näitavad selgelt A.Kalviku ükskõikset suhtumist õiguskorda. Isikule on antud eelnevalt mitmeid võimalusi jääda vabadusse ja korrigeerida oma käitumist, kuid A.Kalvik ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks piisavalt järeldusi 5 teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Anton Kalvik, teades, et tal on vaja teha üldkasuliku töö tunnid, jätkas ikkagi kuritegude toimepanemist ning oht sattuda vanglasse, ei motiveerinud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seega on liiklusrikkumiste toimepanemine kujunemas A.Kalviku elustiiliks, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Eelnevalt mõistetud karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kuna vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole avaldanud isiku käitumisele sellist soovitud positiivset mõju, mis oleks hoidnud teda edaspidi uusi liiklusalaseid süütegusid toimepanemast, tuleb isikule seekord mõista reaalne vangistus, millele tuleb liita seni tegemata üldkasuliku töö tunnid. Võimalus muuta oma ellusuhtumist ja leida sobiv töökoht oli A.Kalvikul ka enne uute liiklusalaste süütegude toimepanemist. Ometigi ei takistanud see teadmine süüdistataval käitumast viisil, mis on talle kaasa toonud süüdistuse uutes kuritegudes. 28.11.2023 Harju Maakohtu otsusega mõisteti A.Kalvikule
Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema eelmisest raskem. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Anton Kalvikut edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Anton Kalvikule tuleb
lg 2 järgi mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud ja
järgi 6 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 7 alusel mõista liitkaristus liites Harju Maakohut 28.11.2023 kohtuotsusega mõistetud ja kandmata karistus s.o 4 kuud ja 6 päeva vangistust (126 tundi üldkasulikku tööd) ja karistuseks on 1 aasta 4 kuud ja 6 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kinnipidamise aeg 23.06.2024-24.06.2024, s.o 2 päeva. Kandmata karistus seisuga 22.05.2025 on 1 aasta 4 kuud ja 4 päeva. Kui isiku poolt karistuse kandmisele asumise hetkeks on tegemata töötundide arv vähenenud, saab kohtuotsuse täitmise etapis täitmiskohtunik korrigeerida kandmisele kuuluvat karistust. Tunnistades Anton Kalviku
lg 2 järgi süüdi, peab kohus kohaldama Anton Kalviku suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 4 p2 näeb kohtustulikuna ette, et tunnistades isiku süüdi
Harju Maakohtu 28.11.2023 kohtuotsusega võeti isikult lisakaristusena juhtimisõigus ära 5 kuuks. Isik sellest õppust ei võtnud. Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema eelmisest raskem. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohus hindab Anton Kalviku süüd keskmiseks ning kohaldab Anton Kalviku suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Kriminaalasja materjalidest ei ilmne ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Seda enam, et tegemist oli korduva samalaadse rikkumisega. Kuna isikul on erinevad juhtimisõiguse kategooriad ja rikkumine on toime pandud taaskord B-kategooria mootorsõidukiga, võtab kohus isikult ära B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest, joobe tuvastamise kulust ja sundrahast. Kohus mõistab süüdistatavalt Anton Kalvikult menetluskuluna välja sundraha 1,5 palga alammäära s.o 1329 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3,4 alusel joobe tuvastamise kulud 22 eurot ja kaitsetasu 344.04 riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et sundraha saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Anton Kalvik
Süüdi tunnistada Anton Kalvik
järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 7 alusel mõista liitkaristus liites Harju Maakohut 28.11.2023 kohtuotsusega mõistetud ja kandmata karistus s.o 4 kuud ja 6 päeva vangistust (120 tundi üldkasulikku tööd) ja karistuseks on 1 aasta 4 kuud ja 6 päeva vangistust. 7
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kinnipidamise aeg 23.06.2024-24.06.2024, s.o 2 päeva. Kandmata karistus seisuga 22.05.2025 on 1 aasta 4 kuud ja 4 päeva Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista Anton Kalvikult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1329 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3,4 alusel joobe tuvastamise kulud 22 eurot ja kaitsetasu 344.04 riigituludesse. Kohustada Anton Kalvikut tasuma väljamõistetud sundraha, joobe tuvastamise kulud ja kaitsetasu
lg 1 p 1 alusel võtta ära Anton Kalvikult B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Anton Kalvik on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 19.06.2025.a. Kohtunik Liina Pohlak 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.