lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3 järgi, Xxx U.A süüdistuses
lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav Z.T Elukoht: Xxx, viibimiskoht: Viru Vangla, isikukood XXX, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud ühel korral: - 05.04.2017 Viru Maakohtu otsusega
Viru Maakohtu 12.12.2017 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 05.11.2017 Kaitsja Lepingulne kaitsja Silvi Erro Süüdistatav Xxx U.A Elukoht Xxx, viibimiskoht: Viru Vangla, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud ühel korral: - 29.09.2016 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 4 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat 1 1-17-11794 Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 18.01.2018 Kaitsja Lepingulne kaitsja Tatjana Golovanova Kohtuistungi toimumise aeg 23.02.2018 RESOLUTSIOON Tunnistada Z.T süüdi
Tunnistada Z.T süüdi
Vastavalt
lg 1, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Z.T-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Z.T vangistusega 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 05.11.2017 kuni 22.02.2018, s.o 3 (kolm) kuud ja 17 (seitseteist) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 1 (üks) aasta 13 (kolmteist) päeva vangistust. Suurendada
lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.04.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 6 (kuus) kuud vangistust ning mõista Z.T-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.02.2018. Z.T-le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Tunnistada Xxx U.A süüdi
lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Tunnistada Xxx U.A süüdi
§ § 121 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust. Vastavalt
lg 1, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Xxx U.A-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Xxx U.A vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 05.11.2017 kuni 19.12.2017, s.o 1 (üks) kuu ja 14 (neliteist) päeva ning alates 18.01.2018 kuni 22.02.2018, s.o. 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva vangistust, kokku 2 (kaks) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 11 (üksteist) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.09.2016 2 1-17-11794 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 6 kuud) ning mõista Xxx U.A-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.02.2018. Xxx U.A-le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Kannatanu Xxxi tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning mõista Xxx U.A-lt välja kannatanu Xxxi (isikukood xxx, elukoht Xxx) kasuks kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 200 (kakssada) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx SEB bank. Kannatanu Xxx tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning mõista solidaarselt Xxx U.A-lt ja Z.T-lt välja kannatanu Xxx (isikukood xxx, elukoht Xxx) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot ja 36 senti ja mittevaraline kahju summas 300 (kolmsada) eurot, kokku 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 36 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele EE xxx SEB pank. Asitõendid: - CD ja DVD-plaadid videosalvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures; - sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud pesapallikurikas, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (15.11.2017 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1967) - konfiskeerida
Mõista Z.T-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot; pool isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 17E-IDI0088 kuludest, s.o summas 30 (kolmkümmend) eurot ja 50 senti; pool isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 17E-IDI0089 kuludest, s.o summas 30 (kolmkümmend) eurot ja 50 senti. Määrata, et Z.T-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700011476 ning selgitus „Z.T , 1-17-11794, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Xxx U.A-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 17E-IDI0082 tegemise eest 61 (kuuskümmend üks) eurot; pool isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 17E-IDI0088 kuludest, s.o summas 30 (kolmkümmend) eurot ja 50 senti; pool isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 17EIDI0089 kuludest, s.o summas 30 (kolmkümmend) eurot ja 50 senti; sundtoomise kulud summas 18 (kaheksateist) eurot ja 70 senti. 3 1-17-11794 Määrata, et Xxx U.A-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700011492 ning selgitus „Xxx U.A, 1-17-10787, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kohtu alla antud isikute süüdistus Z.T süüdistatakse selles, et tema 05.11.2017 kella 21:00 paiku, olles alkoholijoobes, avalikus kohas Narva linnas Grafovi tn 21 hoone vastas oleva autoparkla territoorimil, koos Xxx U.A`ga, asjasse puutumatute isikute Xxx`i ja Xxx`i juuresolekul, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid vägivallaga. Nimelt sel ajal kui U.A peksis Xxx`i ja Xxx`d, lõi Z.T kaks lööki Xxx`ile näo piirkonda, löögi Xxx`le näkku ja rusikaga löögi Xxx`ile näo piirkonda, kes kukkus löögist maha ja siis lõi Z.T talle jalaga mitu lööki näo piirkonda. Seejärel aga lõi rusikaga Xxx`ile näo piirkonda, kellel hakkas ninast verd jooksma. Oma tegevusega tekitas Z.T kannatanutele füüsilit valu ja tervisekahjustusi, sh tekitas Xxx`ile pikajalise tervisekahjustuse (vervalumid, marrastused, ülalõualuu murd, kõvakelmealune traumaatiline vervalum) kestusega rohkem kui 4 nädalat aga vähem kui 4 kuud. Juhtunut pealt näinud Xxx ja Xxx tundsid end juhtunust häirituna. Lisaks sellele tema 05.11.2017 peale kella 21:00, olles alkoholijoobes, avalikus kohas kasiino GrandPrix hoone juures tänaval aadressil Narva, Tallinna mnt 13a koos Xxx U.A`ga asjasse puutumatute kolmandate isikute Xxx`i, Xxx`i, ja Xxx`i juuresolekul rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid vägivallaga. Nimelt peksis koos Xxx U.A`ga käte ja jalgadega Xxx`it näo ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja pikajalise tervisekahjustuse rohkem kui 4 nädalat aga vähem kui 4 kuud (verevalumid, ninaluu murd, ülalõualuu murd, roide murd). Juhtunut pealt näinud Xxx, Xxx, ja Xxx tundsid end juhtunust häirituna ning ohustatuna. Nimetatud tegevusega rikkus Z.T avalikku korda KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või muul viisil vägivaldselt käitudes. Sel moel pani Z.T oma tahtliku teoga toime avaliku korra raske rikkumise – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o
Samuti tema varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna (karistatud Viru Maakohtu 05.04.2017 otsusega
lg 2 p 3 järgi) taas 14.06.2017 ajavahemikul kella 10:00-11.00 4 1-17-11794 hommikul olles maja juures tänaval aadressil Mõisa 2A, Narva, tekkinud konflikti tulemusena lõi kaks korda käega Xxx`ile näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning kehavigastuse (verjooks ninast, marrastus huulel). Sel moel pani Z.T oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitava kehalise väärkohtlemise, korduvalt, s.o
Xxx U.A süüdistatakse selles, et tema 05.11.2017 kella 21:00 paiku, olles alkoholijoobes, avalikus kohas Narva linnas Grafovi tn 21 hoone vastas oleva autoparkla territoorimil, koos Z.T-ga , asjasse puutumatute isikute Xxx`i ja Xxx`i juuresolekul, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid vägivallaga. Nimelt sel ajal kui Z.T peksis Xxx`i, Xxx`i, Xxx`d ja Xxx`i, lõi U.A Xxx`ile kaks korda lahtise käega vastu kukalt, ühe korra lõi Xxx`d vastu nägu ja viskas Xxx pihta kurika, mis põrkas vastu sõiduautot BMW X5 ja lendas kaheks osaks. Oma tegevusega tekitas U.A kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Juhtunut pealt näinud Xxx ja Xxx tundsid end juhtunust häirituna. Lisaks sellele tema 05.11.2017 peale kella 21:00, olles alkoholijoobes, avalikus kohas kasiino GrandPrix hoone juures tänaval aadressil Narva, Tallinna mnt 13a koos Z.T-ga asjasse puutumatute kolmandate isikute Xxx`i, Xxx`i, ja Xxx`i juuresolekul rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid vägivallaga. Nimelt peksis koos Z.T-ga käte ja jalgadega Xxx`it näo ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja pikajalise tervisekahjustuse (verevalumid, ninaluu murd, ülalõualuu murd, roide murd). kestusega rohkem kui 4 nädalat aga vähem kui 4 kuud Juhtunut pealt näinud Xxx, Xxx, ja Xxx tundsid end juhtunust häirituna ning ohustatuna. Nimetatud tegevusega rikkus Xxx U.A avalikku korda KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või muul viisil vägivaldselt käitudes. Sel moel pani Xxx U.A oma tahtliku teoga toime avaliku korra raske rikkumise – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o
Samuti tema 18.09.2017 varahommikul ajavahemikul 03:30-04:30 Narva linnas Mõisa tn 1b baari Imbis juures tänaval lõi korduvalt Xxx`ile rusikatega vastu nägu, lüües välja kannatanult 4 hammast ning tekitades kannatanule füüsilist valu ja pikaajalise tervisekahjustuse (alalõualuu murd) kestusega mitte vähem kui 4 nädalat. Sel moel pani Xxx U.A oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitava kehalise väärkohtlemise, tekitades tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 nädalat, s.o
II Kohtuistung Süüdistatav Z.T ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil, ta ei võtnud esitatud tsiviilhagi omaks ning tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt. 5 1-17-11794 Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Xxx U.A ennast süüdi täielikult ning võttis osaliselt esitatud tsiviilhagid omaks. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. Kaitsja Silvi Erro leidis, et tema kaitsealusele esitatud süüdistus on osaliselt põhjendatud. Tema kaitsealune Z.T tunnistas oma süüd ainult raskes avaliku korra rikkumises (episood 5.11.2017 Narva linnas Grafovi tn 21 hoone vastas oleva autoparkla territooriumil) ning Grand Prixi juures Xxxile kehavigastuste asjaolus kaitsealune oma süüd ei tunnistanud. Samuti leidis kaitsja, et 14.06.2017 Xxxile kehavigastuste tekitamise episoodis esitatud süüdistus on põhjendatud. Kaitsja arvamusel kannatanu Xxxtsiviilhagi ei kuulu rahuldamisele. Kaitsja Tatjana Golovanova ei nõustunud kvalifitseerimisega
lg 1 p 1 järgi ning leidis, et Xxx U.A tegevus tuleb kvalifitseerida ümber
Samuti kaitsja leidis, et tsiviilhagid on põhjendatud osaliselt. Kannatanu Xxxtsiviilhagi on täielikult põhjendatud. Xxx tsiviilhagi tunnistas tema kaitsealune ainult osaliselt ehk summas 120 eurot. Kaitsja arvamusel, kannatanute mittevaralised tsiviilhagid on esitatud ebamõistlikes summades, mistõttu ei ole tema kaitsealune tsiviilhagide summadega nõus. Kohtuistungil kannatanu Xxx toetas esitatud tsiviilhagi, nimelt mittevaralise kahju hüvitamise osas summas 5 000 eurot. Abiprokurör leidis, et süüdistatavate süü on tõendatud kriminaalasja materjalidega ja süüdistatavate enda ütlustega. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri ja kaitsjate seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Z.T ja Xxx U.A süü nendele inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, s.o
lg 1 p 1; § 121 lg 2 p 3 ja § 121 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegudes on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. 3.2 Avaliku korra raske rikkumine (05.11.2017 episood Rootsi lõvi mälestusmärgi juures) Kohus leiab, et Z.T ja Xxx U.A poolt neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu Xxxi ütlustega (I k, tl 1-7), mille kohaselt 05.11.2017 kella 20.30 ajal oma autoga sõitis ta oma sõpradega (Xxx, Xxx ja Xxx) autoparklasse Rootsi lõvi mälestusmärgi juures, kus kannatanu parkis auto roheala juurde Grafovi 21 ehitise juures auto Lexus taha. Parklas nad kõik seisid ja rääkisid juttu. Pärast seda kella 21 ajal autoparklasse sõitis pronksivärvi auto BMW X5 ja parkis mõned meetrid neist vasakule. Kannatanu sõnul, kahekesi väljuti autost ja tuldi Xxxi juurde, hakkasid pretensioone esitama, justkui et ta olevat nad „mentidele“ ehk politseisse välja andnud. 6 1-17-11794 Poisid rääkisid Xxxiga kõrgendatud agressiivsetel toonidel. Näinud sellist olukorda, Xxx ja reisija Lexusest läksid agressiivselt meelestatud poiste juurde ja püüdsid neid rahustada. Kannatanu selgitas, et üks agressiivsetest oli Z.T Afanasjev. Kannatanu ei pannud tähele, kes esimesena, kas Afanasjev või tema sõber, alustas kaklust, aga nägi, et nad mõlemad jalgadega ja rusikatega peksid Xxxit, Xxxi ja reisijat Lexusest. Xxx ja Xxx püüdsid kaklusest väljuda, hoides löökidest kõrvale. Lexuse reisijal ei vedanud, ta kukkus löögist ja Afanasjev teisega hakkasid teda maaslamajat taguma, lüües jalgade ja kätega pea piirkonda. Pärs seda, kannatanu läks auto BMW X5 juhi juurde ja palus teda, et ta aitaks rahustada Afanasjevit sõbraga, kuid ta ei jõudnud midagi teha, kuna Xxxi juurde tuli Afanasjev ja lõi teda peaga vastu nina, seejärel parema käe rusikaga vastu vasakut kulmu. Löögist hakkas ninast verd ojana jooksma ja mis edasi juhtus, ta ei oska selgitada, kuna pani käed ninale, et verejooksu peatada. Mingil moel peksmine lõppes, Afanasjev sõbraga istus autosse BMW X5 ja sõitis ära. Xxxi ja Xxx nägudel kannatanu verd ei näinud, kuigi kõrvalt nägi, et nad said Afanasjevilt sõbraga küllaltki tugevaid lööke näo, peaja õla piirkonda, millest kergelt kõikusid. Kannatanu sõnul kõige rohkem sai peksa reisija autost Lexus, tema nägu oli üleni verine. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub 05.11.2017 kiirabikaart (I k, tl 8), mille kohaselt pöördus kannatanu 05.11.2017 häirekeskusele ning kiirabi arst tuvastas tal näohulgivigastuste olemasolu. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub 06.11.2017 isiku läbivaatusprotokoll koos fotodega (I k, tl 9-14), mille kohaselt kannatanul on fikseeritud kehavigastused, nimelt nina paistes, vasakus ninasõõrmes on vereeritis. Nimetatud kannatanu ütlustega on kooskõlas kannatanu Xxx ütlused (I k, tl 51-57; II k, tl 71-76), mille kohaselt 05.11.2017 kella 20.30 paiku koos sõprade Xxxi, Xxx Xxxi ja Xxxiga autoga sõitsime autoparklasse, mis asub mälestusmärgi Rootsi lõvi vastas, kus lähedal oli ka auto Lexus. Selle autoga olid Sillamäe elanikud Xxx ja tema isa Xxx. Kannatanu Xxx selgitas, et nad kõik seisid auto juures ja rääkisid omavahel. Kusagil kella 21.15 paiku autoparklasse sõitis auto BMW X5 ja parkis parkla keskele. Autost väljus visuaalselt tuttav Z.T Afanasjev ja teine mees (hiljem sai ta nime teada, tema nimi on U.A). Mõlemad tulid kohe Xxxi juurde ja pöördudes tema poole jämedates ja agressiivsetes toonides, hakkasid mõlemad teda tõukama, meie grupist välja tõukama. Xxx näinud sellist olukorda, püüdis Afanasjevit ja U.A-d rahustada, peatada nende agressiooni, kui kohe sai rusikahoobi näkku. Lööki pehmendas see, et kannatanu jõudis blokeerida seda. Kuid see oli niivõrd tugev, et ta kaotas jalgealuse. Temaga liitus Xxx, kes ka püüdis rahustada agressiivseid mehi. Xxx ei jõudnud midagi öelda, kui sai rusikahoobi näkku Afanasjevilt ja kukkus seliti asfaldile, nägu ülespoole. Ja siis Afanasjev lõi lamavat Xxxd vähemalt kolm korda jalaga näkku. Löögid tulid ülalt alla ja sellise jõuga, et Xxx näo piirkonnast hakkas verd tulema. Kannatanu püüdis seista Xxx ja Afanasjevi vahele, kui sai rusikahoobi Afanasjevi sõbralt. Pärast seda, kui Afanasjev lõi Xxxd ja ta kukkus asfaldile, lõi Afanasjev teda kolm korda jalaga näo piirkonda. Xxx kükitas Xxx juurde maha ning tõrjus jala kõrvale, et ta ei saaks neljandat lööki vastu Xxx nägu lüüa. Pärast Afanasjevi lööki tõusis ta püsti ja siis lõi U.A talle käelaba pealmise osaga vasakule vastu pead oimu piirkonda. Sellest löögist tundis kannatanu tugevat füüsilist valu. Ei Afanasjev ega tema sõber kannatanut isiklikult ruskaga ei löönud, nad lõid käelaba paindekohaga, see tähendab kondiga. Need olid väga valusad löögid ja sinikaid ei jäänud. U.A viskas pärast kannatanu pihta kurika, mis teda ei tabanud, see tabas autot, millega nad tulid, ning lendas tükkideks. Löögijäljed olid ainult Xxxil ja Xxxl. Xxxi löödi rusikatega, Xxxd aga rusikate ja jalgadega, teda ja Xxxi löödi käelaba pealmise osaga, nimelt kondiga. Nimetatud kannatanu ütlustega on kooskõlas kannatanu Xxxi ütlused (I k, tl 232-237), mille kohaselt
Kohus on seisukohal, et süüdistatav Z.T ja Xxx U.A panid ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatavad olid teadlikud, et tegemist on avaliku kohaga, et kasutades Xxx, Xxxi ja Xxxi suhtes vägivalda rikkuvad nad teiste inimeste rahu. Samuti nägid nemad, et kannatanu Xxxi kaitseks astus välja kõrvaline isik – Xxx ning sündmuskohal viibisid veel teised kõrvalised isikud – Xxx ja Xxx, kes tundsid end juhtunust häirituna. Vaatamata sellele kasutasid süüdistatavad vägivalda kannatanute suhtes. Selle tulemusel ei olnud kolmandatel isikutel võimalik realiseerida enda subjektiivset õigust viibida avalikus kohas, kartmata seejuures oma julgeoleku ja ohutuse pärast. Seega on süüdistatavad oma tegevusega täitnud neile inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 3.3 Avaliku korra raske rikkumine (05.11.2017 episood kasiino „Grand Prix“ juures) Kohus leiab, et Z.T ja Xxx U.A poolt neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu Xxx ütlustega (I k, tl 141-146; II k, tl 167-172), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt 05.11.2017 õhtul, väljus ta baarist Niagara ja Grand Prix vastas ületas sõidutee. Läks ta üle tee mitte ülekäigurajalt. Kui oli ta Grand Prixi nurgal kõnniteel, jäi seisma auto, kus ta seisma jäi. Kannatanule tundus, et autost väljus neli inimest ja kõik olid mehed. Ta ei jõudnud veel minna Grand Prix juures seisva viiekordse majani, kui tagant külje pealt teda löödi parema silma piirkonda. Millega löödi, ta ei tea. Pärast seda lööki kukkus ta kõhuli asfaldile, kui tahtis tõusta, teda löödi jalaga näkku vasakule poole. Seejärel ta jälle kukkus ja teda hakati jalgadega peksma. Peksti jalgadega vastu pead ja keret. Löödi samaaegselt mitmelt poolt. Kes lõi, kannatanu ei näinud, kuna pani käed näo ette. Kui tahtis end natuke püsti ajada, siis nägi ta nelja jalga. Need mehed lõid teda vaikides. Kannatanu sõnul peksti teda minutit 10, ta kaotas teadvuse. Toibus siis, kui tema kõrval olid politsei ja kiirabi. Pärast peksmist, lamas ta kolm päeva kodus, ta ei saanud püsti tõusta, kaks nädalat ei saa ta korralikult süüa. Kannatanul käib pea pidevalt ringi, on ta siiani ravil. Seega esitas ta hagi materiaalse kahju summas 5633, 83 eurot, ja moraalse kahju, summas 20000 eurot. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub 05.11.2017 kiirabikaart (I k, tl 147), mille kohaselt pöördus ta 05.11.2017 häirekeskusele. Kiirabi tuvastas kannatanul näohulgivigastuste olemasolu. 11 1-17-11794 Nimetatud kannatanu ütlustega haakub 08.11.2017 isiku läbivaatusprotokoll koos fotodega (I k, tl 148-153), mille kohaselt kannatanul on fikseeritud kehavigastused, nimelt verevalumid mõlema silma ümber, vasaku põse turse, marrastused peas, hammas katki. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub SA Narva Haigla Ambulatoorne epikriis (I k, tl 244-245), mille kohaselt kannatanul on fikseeritud SA Narva Haiglasse pöördumist ja selle asjaolusid ning diagnoosi. Kannatanu Xxx ütlustega haakub 24.11.2017 isiku ekspertiisi akt (II k, tl 3-6), mille kohaselt Xxxl esinesid nahaalused verevalumid mõlema silma ümbruses, ninaluude murd, vasakpoolne ülalõualuu-urke külgmise seina killunenud murd, parema X roide olulise nihketa murd. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (nt rusika, kängitsetud jala vms esemega), võimalik, et määruses näidatud ajal - 05.11.2017 a. Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat kuid vähem kui 4 kuud (ülalõualuu nihkega murd keskmiselt 20-30 päeva, roide nihkega murd keskmiselt 20-30 päeva). Tunnistaja Xxx (I k, tl 166-171) andis ütlusi selle kohta, et 05.11.2017 õhtul kõndis ta Energia tn 3-st koju aadressile Tallinna mnt
Kohus on seisukohal, et mõlemad süüdistatavad panid ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatavad olid teadlikud, et tegemist on avaliku kohaga, et kasutades kannatanu suhtes vägivalda rikkusid ta sündmuskohal viibinud teiste kõrvaliste isikute rahu, kes nägid kannatanu peksmist. Vaatamata sellele jätkas kasutada Z.T vägivalda kannatanu suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 3.4. Kannatanu Xxxi 14.06.2017 väärkohtlemise episood Mõisa tänaval Antud kuriteo toimepanemine Z.T poolt on tõendatud: Kannatanu Xxxi ütlustega (II k, tl 133-138), mille kohaselt 14.06.2017 sõitis ta kaupluse Y2K juurde, Narvas Mõisa tänaval, oma sõbra Xxxi juurde. Kui ta jõudis kohale, siis nägi ta, et xxx seisab mingi kahe noormehega oma auto läheduses, kes rääkisid kõrgendatud toonil. Pärast seda pööras üks noormeestest ümber ja sõnagi lausumata lõi kannatanut parema käega vastu nägu nina ja ülahuule piirkonda. Pärast lööki hakkas see isik astuma tagasi. Pärast seda lähenes see mees jälle temale ning lõi teda jälle näkku nina piirkonda. Teine löök oli niivõrd tugev, et kukkus ta neljakäpukile. Pärast teist lööki üritasid Xxx koos teise noormehega teda peksvat noormeest kinni hoida. Ta ootas kuni Xxx tuleb noormeeste juurest emale ning sai ta Xxxilt teada, et noormehe, kes teda lõi, nimi on Z.T Afanasjev. Teda peksnud noormees tekitas talle füüsilist valu. Pärast haiglat läks kannatanu politseijaoskonda avaldust kirjutama. Kannatanu Xxxi ütlustega haakub 06.10.2017 vastastamisprotokoll (II k, tl 161-166), mille kohaselt nii Z.T kui Xxx jäid oma ütluste juurde. Leitsinger andis vastastamisel ütlusi, et teda lõi just Z.T. 14 1-17-11794 Kannatanu ütlustega haakub 14.06.2017 isiku läbivaatusprotokoll (I k, II k, tl 139-140), mille kohaselt kannatanul näol on fikseeritud punetus nina peal. Ülemine huul oli paistes ning ülemise huule sees pool oli verine marrastatus. Kannatanu ütlustega haakub SA Narva Haigla 28.06.2017 vastus päringule koos lisaga (II k, tl 143-145), mille kohaselt kinnitatakse Xxxile tekitatud kehavigastuste saamise asjaolusid. Tunnistaja Xxx xxx andis eeluurimisel ütlusi (II k, tl 146-150), mille kohaselt 14.06.2017 sõitis ta oma autoga Mõisa tänaval kaupluse Y2K juurde, et saada kokku oma tuttava Xxxiga. Enne Xxxi saabumist tulid tema juurde Z.T Afanasjev ja xxx-nimeline mees. Mingi aja pärast tuli oma autoga Xxx, kes tuli nende juurde ning segas üsna äkiliselt vestlusele vahele. Afanasjev pöördus Xxxi poole ja selgitas et ei tohi kõnelejatele vahele segada ning palus oodata, et lõpetada jutt. Afanasjevi toon oli normaalne, mingit jämedust või agressiivsust polnud märgata. Xxx aga vastas üsna jämedas vormis, et tal on ükskõik ja et on vaja kiiresti laadija ära võtta. Nähtavasti sel põhjusel oli tekkimas konflikt. Pärast seda ta läks auto juurde, et võtta Afanasjevi jaoks välgumihkli. Seejärel tema juurde tuli Xxx, kellel oli nina katki, verd jooksis. Afanasjev ja Artur seisid veidi eemal. Xxxi sõnadest sai tunnistaja aru, et Xxxit lõi just Afanasjev, kuigi ise ta seda ei näinud. Kohtuistungil Z.T tunnistas ennast süüdi Xxxi 14.06.2017 kehalise väärtkohtlemise toimepanemises. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Z.T täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab
Kohus on seisukohal, et süüdistatav Z.T pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et, lüües parema käega vastu kannatanu nägu, arvestas Z.T sellega, et selline käitumine võib tekitada inimesele nii valu kui ka kehavigastusi ning tahtis või vähemalt möönas seda. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 3 eeldab seda, et tegu on toime pandud korduvalt. Korduvus on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata sellest, kas selle eest on karistatud või mitte. Kuivõrd Z.T on varem 05.04.2017 Viru Maakohtu otsusega karistatud
3.5 Kannatanu Xxxi 18.09.2017 väärkohtlemise episood Mõisa tn 1b baari Imbis juures Antud kuriteo toimepanemine Xxx U.A poolt on tõendatud: Kannatanu Xxxi ütlustega (I k, tl 94-99; II k, tl 59-64), mille kohaselt 18.09.2017 kella 01 ajal läks tema baari Imbis, kus tarvitas alkoholi. Baaris kohtas ta Xxx U.A-d. Öö jooksul U.A-l aeg-ajalt tekkisid konfliktid teiste selle baari külastajatega, mille initsiaatoriks oli U.A. 15 1-17-11794 Kella 04.30 ajal just enne lahkumist väljas baariukse juures küsis ta U.A-lt, miks viimane provotseerib konflikte ja norib tüli inimestega. U.A ei vastanud kannatanule midagi, vaid tema jaoks ootamatult lõi teda kaks korda rusikaga näkku, millega tekitas talle tugevat füüsilist valu. Selleks, et vältida edasist peksmist, jooksis kannatanu baari territooriumilt ära, seejärel kutsus politsei. Nagu hiljem selgus, kannatanule oli tekitatud lõualuu murd. Peale lõualuu murru kannatanul oli välja löödud vähemalt 4 hammast, mis operatsioonil kinnitati ajutiselt lõualuusse, aga pärast tuleks need eemaldada. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub 18.09.2017 kiirabikaart (I k, tl 100), mille kohaselt pöördus kannatanu häirekeskusele. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub 27.09.2017 isiku läbivaatusprotokoll koos fotodega (I k, tl 101-104), mille kohaselt kannatanu läbivaatusel tuvastati paistetus põskedel alalõua piirkonnas. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla epikriis (I k, 105-107), mille kohaselt on fikseeritud kannatanu haiglasse pöördumist ning diagnoosi. Kannatanu Xxxi ütlustega haakub ka 23.10.2017 isiku ekspertiisi akt (I k, tl 109-112), mille kohaselt esinesid Xxxil järgmised vigastused: alalõualuu kahepoolne kinnine murd, mis tekkis kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et löögist rusikaga näkku, määruses toodud ajal ja asjaoludel. Antud vigastus ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust, tavalise kulu korral põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse kestusega mitte vähem kui neli nädalat (30-35 päeva). Tunnistaja xxx andis ütlusi (I k, tl 203-208) selle kohta, et 18.09.2017 kella 01.00 paiku tema koos Z.T Afanasjevi ja Xxx U.A-ga läksid Imbis baari. U.A-l oli konflikt baaris, teda kogu aega sõnaliselt provotseeris konfliktile Rõzikovile tundmatu mees. Kui nad juba praktiliselt lahkusid, see mees baaris või välisukse juures kas riivas kuidagi U.A-d või lükkas. Ta nägi, et Xxx lõi seda meest, nägi ta vaid ühte lööki. Kannatanu ütlustega kooskõlas on asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (I k, tl 114-115), mille kohaselt vaatlusobjektiks on aadressil Mõisa 1, Narvas hoones ja hoone kõrval olevate kaamerate turvasalvestis, millest nähtub, et üks meesterahvas lööb teist meest käega vastu nägu. Pärast seda pekstud mees jookseb ära ning esimene jookseb teda järele. Mõne sekundi pärast meesterahvas haarab seda jooksvat meest ja hakkab lööma. Paari sekundi pärast pekstud mees murrab välja ja jookseb ära, aga teine mees läheb hoone juurde, kus seisavad inimesed. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Xxx U.A täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab
Kohus on seisukohal, et süüdistatav Xxx U.A pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et, lüües käega vastu kannatanu nägu, arvestas Xxx U.A sellega, et selline käitumine võib tekitada inimesele nii valu kui ka kehavigastusi ning tahtis või vähemalt möönas seda. Seega oli teise inimesele valu tekitava kehaline väärkohtlemine toime pandud otsese tahtlusega. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: 16 1-17-11794 p 1 eeldab seda, et teoga on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Vastavalt isiku ekspertiisi aktis väljendatud arvamusele esinesid Xxxil vigastused, mis põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega mitte vähem kui neli nädalat (30-35 päeva). IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel juhindub kohus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures tuleb toonitada, et
kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11).
lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 4.2 Süüdistatav Z.T karistus Süüdistatav Z.T pani toime kolm II raskusastme kuriteoepisoodi. Z.T on varem kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega ning vaatamata sellele pani ta katseaja jooksul ikkagi toime terve rida uusi tahtlikke kuritegusid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et rahaline karistus
ja 121 ettenähtud kuritegude eest kohaldamisele ei kuulu kuna karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Kohus asub seisukohale, et Z.T-d on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et Z.T tegevuses ilmneb karistust raskendatav asjaolu
p 10 mõttes –
Samal ajal Afanasjevi tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu
Afanasjevil on olemas kindel töökoht. 17 1-17-11794 Ülaltoodu alusel peab kohus võimalikuks kohaldada karistust alla
Kuna Z.T pani kuriteod toime katseajal, siis
lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.04.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 4.3 Süüdistatava Xxx U.A karistus Süüdistatav Xxx U.A pani toime kolm II raskusastme kuriteoepisoodi. Xxx U.A on varem kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega ning vaatamata sellele pani ta katseaja jooksul ikkagi toime terve rida uusi tahtlikke kuritegusid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et rahaline karistus
ja 121 ettenähtud kuritegude eest kohaldamisele ei kuulu kuna karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Kohus asub seisukohale, et Xxx U.A-d on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et Xxx U.A tegevuses ilmneb karistust raskendatav asjaolu
p 10 mõttes –
Samal ajal U.A tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu
U.A-l on olemas töökoht ja alaealiste lastega pere. Samuti arvestab kohus ka süüdistatava terviseseisundiga. Ülaltoodu alusel peab kohus võimalikuks kohaldada karistust alla
Kuna U.A pani kuriteod toime katseajal, siis
lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. V Tsiviilhagid 5.1 KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Moraalse kahju hindamisel lähtub kohus sellest, et valu ja kannatus on kaks esimest moraalse kahju liiki. Moraalse kahju teiseks põhivormiks on elumõnude kaotus. Nii nagu valu ja kannatustegi puhul hõlmatakse nii juba aset leidnud kui tulevane kaotus. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Varalise kahju hindamisel lähtub kohus hagidele juurde lisatud kuludokumendidest. 5.2 Xxx tsiviilhagi 18 1-17-11794 Kannatanu Xxx palub mõista välja Z.T-lt ja Xxx U.A-lt solidaarselt nende poolt toimepandud kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 5633, 83 eurot ja mittevaraline kahju summas 20 000,00 eurot. Kokku 25 633, 83 eurot. Varaline kahju summas 5633,83 koosneb järgmistest kulutustest: 5 eurot arstikonsultatsioon SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaiglas; 36,97 eurot kütusekulud Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse sõitmiseks; 8 eurot konsultatsioon ja raviplaani koostamine SA-s Ida-Viru Keskhaiglas; 13,10 eurot kütusekulud Ida-Viru Keskhaiglasse sõitmiseks; 23,43 eurot hamba ravimine Narva Hambakliinikus; 6, 04 eurot kulud ravimi ostmiseks; 8, 56 eurot kulud ravimi ostmiseks; 3,92 eurot kulud ravimi ostmiseks; 7 eurot Narva-Tallinn bussipileti 04.11.2017 ostmiseks; 64,34 eurot Tallinn-Oslo lennupileti 03.11.2017 ostmiseks. Ülejäänud summa on saamata jäänud töötasu (II k, tl 196, 173-195). Samuti palub hageja mõista Z.T-lt ja Xxx U.A-lt välja solidaarselt nende poolt toimepandud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summas 20 000,00 eurot. Mittevaraline kahju tekitamine on motiveeritud järgmiselt. Kuna peksmise tõttu hageja suu avamine ja söömine oli oluliselt raskendatud mitu päeva jooksul ja probleemid on käesoleva ajani, oli murdnud üks hammas ja see kuni 14.11.2017 tekitas tugev valu ning kuna tal tekkisid nägemishäired, mis jätkuvad ka käesolevani ajani, peksmisega on hagejale tekitatud mittevaraline kahju. Süüdistatav U.A on Xxx nõudega varalise kahju hüvitamise osas summas 120 eurot, moraalse kahju osas ta nõus ei ole. Süüdistatav Afanasjev ei ole nõus Xxx nõudega üleüldse. Nagu nähtub kohtuotsuse III.osast, U.A ja Afanasjevi süü Xxxle tervisekahjustuse tekitamises on tõendamist leidnud. Süüdistatavate poolt toimepandud õigusevastase teo tagajärjel sai kannatanu Safronov kehavigastusi, kannatanule oli tekitatud ka valu ja tervisekahjustus, mis kestis rohkem kui 4 nädalat kuid vähem kui 4 kuud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus asub seisukohale, et Xxx tsiviilhagi on põhjendatud osaliselt. Hagi juurde lisatud kuludokumentidega on tõendatud hageja kulud summale 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot ja 36 senti. Saamata jäänud töötasu tõendavad dokumendid on norrakeelsed ja esitatud kohtule ilma tõlgeta riigikeelde. Seega rikkus hageja KrMS § 10 lg-s 3 sätestatut, et kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Kuna hageja rikkus seda nõuet, jätab kohus Xxx tsiviilhagi selles osas rahuldamata. Kohus on seisukohal, et Xxx hagi moraalse kahju hüvitamise nõude osas on põhjendatud osaliselt kuna nõude on ülemääraselt suur, ei vasta hageja kannatustele ega väljakujunenud kohtupraktikale. Tegemist on teise astme kuriteoga, tekitatud kehavigastused ei põhjustanud ohtu elule, tervisekahjustus kestis rohkem kui 4 nädalat kuid vähem kui 4 kuud. Kohtu hinnangul, antud olukorras on põhjendatud mõista Xxx kasuks süüdistatavatelt välja 300 eurot. 19 1-17-11794 Kokku kulub väljamõistmisele süüdistatavatelt 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 36 senti. 5.3 Xxxi tsiviilhagi Kannatanu Xxx palub mõista välja Xxx U.A-lt tema poolt toimepandud kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 5 000 eurot. Mittevaralise kahju tekitamine on motiveeritud järgmiselt. Seoses hagejale tekitatud kehavigastustega on tal suus metallist plaadid, mis on terveks eluks, seetõttu ta ei saa pidada normaalset suu hügieeni. Hageja ei saa süüa kõva toitu ja tal piivavad siiani peavalud. Süüdistatav Xxx U.A võttis xxx tsiviilhagi osaliselt omaks ning märkis, et Xxxi tsiviilhagi summas 69 eurot ta on juba kinni maksnud, kuid moraalse kahjuga ei ole nõus. Nagu nähtub kohtuotsuse III.osast, U.A süü xxxile tervisekahjustuse tekitamises on tõendamist leidnud. Süüdistatava poolt toimepandud õigusevastase teo tagajärjel sai kannatanu xxx kehavigastusi, kannatanule oli tekitatud ka valu ja tervisekahjustus kestusega mitte vähem kui 4 nädalat. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Nagu nähtub kannatanu xxxi allkirjast, enne kohtuistungit talle oli hüvitatud U.A poolt tekitatud materiaalne kahju summas 68.50 eurot. Sellega seoses materiaalse kahju hüvitamise osas xxx tsiviilhagi hüvitamisele ei kuulu. Kohus on seisukohal, et xxx hagi moraalse kahju hüvitamise nõude osas on põhjendatud osaliselt kuna nõude on ülemääraselt suur, ilmselt ei vasta hageja kannatustele ega väljakujunenud kohtupraktikale. Tegemist on teise astme kuriteoga, tekitatud kehavigastused ei põhjustanud ohtu elule, tervisekahjustus kestis rohkem kui 4 nädalat kuid vähem kui 4 kuud. Kohtu hinnangul, antud olukorras on põhjendatud mõista xxx kasuks süüdistatavalt välja 200 eurot. VI Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9, 10 alusel kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha, määratud kaitsjale väljamakstud tasu, sundtoomise kulud ja ekspertiiside kulud. Arvestades väljamõistetavate summade suurust ja seda, et karistuseks on süüdistatavale määratud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine maksimaalseks seadusega ettenähtud ajavahemikuks, st üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov 20 1-17-11794 Kohtunik 21
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.