Obsah (6)
§ 76§ 263§ 68§ 65§ 209§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mail 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-11794 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Z.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja tasutaotlus ning mõista Z.M´lt välja kriminaalmenetluse kulud 134 (ükssadakolmkümmend neli) eurot 40 senti (112 eurot õigusabi eest, 22,40 eurot käibemaks) kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Z.M ´l tasuda kaitsjatasu 134,40 eurot 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700011492 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. 1
(9)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Z.M tunnistati süüdi Viru Maakohtu 23.02.2018 kohtuotsusega
§ 263
lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 1 järgi, lühimenetluse korras ning karistuseks mõisteti 64 lg 1 sätet kohaldades liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 05.11.2017 kuni 19.12.2017, s.o 1 kuu ja 14 päeva ning alates 18.01.2018 kuni 22.02.2018, s.o. 1 kuu ja 4 päeva vangistust, kokku 2 kuud 18 päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmisele mõisteti 11 kuud ja 12 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.09.2016 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 6 kuud) ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 23.02.
- Kohtuotsus jõustus 17.07.
- Karistuse kandmise algus 23.02.2018 ja lõpp 04.08.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.05.
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Z.M kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas kannab karistust esimest korda. Sooritatud kuriteod on ühiskonnaohtlikud. Varasemalt on isikut karistatud kelmuse eest. Kuritegude muster ei kordu ja on muutunud raskemaks võrreldes varasema käitumisega. Isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus. 21.01.2019
itatud distsiplinaarkorras 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitte allumises tööle asumiseks. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument isikutunnistus AA2275570 kehtivusega kuni 13.09.2023. Kinnipeetava induviduaalse täitmiskava täitmine ja käitumine vangistuse jooksul: läbis riigikeeleõpe A1 taseme vahemikus 07.05.2018 - 03.08.2018; õpib alates 27.08.2018 riigikeeleõpe A2 tasemel; 07.12.2018 ja 10.12.2018 toimusid ITK-st tulenevad vestlused alkoholi mõjust kinnipeetavale kasutades sotsiaalprogrammi Eluviisitreeningu töölehti. Z.M võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on tal võimalus elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub Z.M vanaemale E. Z.´le. Hetkel elab antud aadressil vanaema üksinda. Enne vangistust elas üksi endale kuuluvas majas aadressil xxx. Kinnipeetaval on omandatud keskeriharidus. Narva kutsekoolis omandas autolukkseppa eriala. xxx OÜ Finland Lähti Energia kaudu käis projektijuhi kursustel. Riigikeelt valdab A1 tasemel, õpis Viru Vanglas A2 taset. Isik on motiveeritud riigikeelt õppima. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral on Z.M-il võimalus asuda ametlikult tööle xxx OÜ-sse. Kriminaalhooldaja nõusolekul on isikul olemas ka töökoht xxx, kus töötas varasemalt. Enne vangistust alatest 2015.aastast töötas ametlikult "xxx " firmas. Varasem varavastane kuritegu (
§ 209) on sooritatud majandusliku kasusaamise eesmärgiga.
Varasemalt oli kinnipeetav vanglas motiveeritud töötama mistahes ametikohal. 21.01.2019 karistati kinnipeetavat tööst keeldumise eest. Vanglas materiaalselt toetab isiku ema. TÄITISE andmetel on isikul rahalisi nõudeid 23 461,58 eurot, K-raha 2
(9)andmeil summas 13 418,43 eurot. Isik on motiveeritud oma võlgnevusi tasuma, soovib kiiremas korras vabadusse saada, et saaks haginõudeid tasuda, kuna vanglas seda teha ei saa, kuid isiku varasem käitumine (haginõuete mitte tasumine) ei näita isiku motiveeritust. Lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa ja alaealine vend. Suhted on head ja toetavad. Isa on surnud 2003.aastal. Ema käib lühiajalistel kokkusaamistel. Isikul on kaks tütart, kahest erinevast kooselust. Suhtleb lastega igapäevaselt telefonitsi ja osaleb laste kasvatamises. Vabaduses maksis alimente (määratud 24.11.2008 kohtumäärusega), praegu lapsi toetab isiku ema. Maksmata elatisnõude suurus on 8248,54 eurot, vabanedes hakkab kohe uuesti alimente tasuma, praegu vanglas ei saa tasuda. Isikul on abikaasa V.Z., kellega abielu sõlmiti Viru Vanglas 08.02.2019. 28.03.2019 on tõendatud naistearsti V.S. poolt kinnipeetava abikaasa rasedus. Isiku sõnul kuulub tema suhtlusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid neid on vähem kui seaduskuulekaid sõpru. Suudab enda sõnul iseseisvalt otsuseid vastu võtta ja ei ole mõjutatav. Isiku riskivat elustiili iseloomustavad korduvad kriminaalkaristused, nii grupis kui ka üksi sooritatud kuriteod (sh kelmus, kehaline väärkohtlemine, avaliku korra raske rikkumine), ja korduvad liiklussüüteod. Alkoholi tarvitamise risk ja ohtlikus olemas. Kinnipeetava sõnul ei ole ta alkoholi kuritarvitaja, joob alkoholi mõistlikult. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvus ei ole diagnoositud. Praegused vägivaldsed kuriteod (kehaline väärkohtlemine, avaliku korra raske rikkumine) on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetavat on karistatud väärteokorras LS § 74´19 alusel (autojuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine), viimati 2006.aastal. Narkootikume ei tarvita. Isiku vaimne ja füüsiline tervis on korras. Isikul on diagnoositud kroonilinehaigus seoses kõrge vererõhuga. Kinnipeetava poolt väljastatud tõendist nr 434-5 tuleneb veel, et isikul on probleeme rasvumisega, mistõttu on perearsti juures jälgimisel. Viru Vangla psühholoogi arvamusel isikul on positiivne hoiak, adekvaatne mina-pilt, enesekindel. Arvestades kinnipeetava kuritegude ja nende sooritamise põhjustega võib öelda, et probleemide lahendamiseks võib kasutada kriminaalset tegutsemisviisi. Korduvad kriminaal-ja väärteokaristused näitavad, et isiku probleemilahendusoskus on kesine, kordab pidevalt oma vigu ja ei tee nendest järeldusi, kuid praegu tunnistab oma probleeme ja on valmis parandama vigu. Soovib tegeleda õiguskuulekaks eluks sobilike lahenduste otsimisega. On olemas reaalsed eesmärgid, läheb esimese asjana tööle, siis hakkab hagisid tasuma ning lapsi toetama ja perega olema. Isik kannab karistust esimest korda. Isiku sõnade kohaselt kriminaalhoolduse varasematel perioodidel ei ole olnud nõuete täitmisega probleeme. Isiku puhul asendati vahistamine elektroonilise järelevalvega. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esindus koostas erakorralise ettekande, mille kohaselt Tartu Vangla Valvekeskusest saabus 16.01.2018 teavitus selle kohta, et Z.M on lõhkunud jalavõru ning lahkus kodust. Seega Z.M pani toime elektroonilise valve tingimuste jämeda rikkumise -lõhkus jalavõru ja lahkus kodust liikumiskeelu ajal, millest lähtuvalt isik suhtud kohtu poolt määratud elektroonilisse järelevalvesse negatiivselt. Isiku ükskõikset suhtumist ühiskonda ja kehtivatesse õigusnormidesse ning tegelikku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks iseloomustavad korduvad kriminaal-ja väärteod, katseajal uue kuriteo sooritamine ning avaliku korra raske rikkumine. Isik enda sõnul tahab elada seaduskuulekalt. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb avaliku korra raske rikkumises ja vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav tarvitab alkoholi, käitub impulsiivselt, ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 22%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vangla toetab isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus leiab, et Z.M tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle 3
(9)katseaeg ja käitumiskontrolli aeg kuni tema karistusaja lõpuni s.o. kuni 04.08.2020., tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Kriminaalhooldaja on andnud arvamuse katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Kui kohus leiab, et Z.M tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, kohustada teda täitma kohustusi:
§ 75
lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi;
§ 75
lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;
§ 75
lg 2 p 8 – osalema sotsiaalprogrammis, mis on suunatud alkoholi tarvitamisega seonduvate riskide maandamiseks.. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 kohaselt ei soovi prokurör võtta osa ja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Z.M selgitas, et distsiplinaarkakristus on määratud põhjendamatult, sest tal oli haige, ta pöördus meditsiinilise abi saamiseks, ei saanud tööd teha. Peale võimalikku vabanemist enne tähtaega asub ta elama vanaema korterisse ja kui katseaeg lõpeb lahkub Soiome, kuna tal on seal töö. Kaitsja on arvamusel, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Isikule on garanteeritud töö – ja elukoht, isik on esimest korda vangistuses. Distsiplinaarkakristuse kohta andis isik veenvaid selgitusi, et karistamise fakt ei saa olla takistuseks ennetähtaeghse vabasatmise kohaldamisele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Z.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangla on esitanud isiku kohta andmed tema elu ja käitumise kohta enne vangistust. Enne vangistust elas isik elas Soomes endale kuuluvas majas, kolm ja pool aastat. Isikul on omandatud keskeriharidus ja autolukksepa eriala. Isik töötas Soomes xxx Finlandis. Isikul on kaks alaealist tütart. Isikul oli seal toetav tugivõrgustik. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik eelnevalt rikkunud elektroonilise valve tingimusi. Isiku vahistamine asendati elektroonilise järelevalvega, isik lõhkus jalavõru ja lahkus kodust liikumiskeelu ajal. Enne vangistust oli isik katseajal seoses varasema kohtuotsusega. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud varasem vahistamine, elektrooniline valve, lähedaste toetus ega korduv karistatus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. 4
(9)Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 2 kriminaalkaristust. Isik on eelnevalt olnud karistatud kelmuse toimepanemise eest. Isiku korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud endiselt kuritegude toimepanemist ja seda katseajal. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Isiku kuriteod on muutunud ajaga raskemaks. Isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Isiku korduvad kriminaalkaristsued näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Asjaolu, et isik lõhkus peale vahistamise asendamist elektroonilise järelevalvega jalavõru ja lahkus kodust liikumiskeeluajal, näitab isiku negatiivset suhtumist kohtu ja kriminaalhoolduse poolt määratud nõuetesse. Isik pani uue kuriteo toime katseajal. Seega isik omab ükskõikset suhtumist ühiskonda ja seal kehtivatesse õigusormidesse ja reeglitesse. Kohus leiab, et isiku varasemate kuritegude asjaolud ja isiku nendesse suhtumine näitab, et esineb reaalne risk ja oht, et vabaduses võivad olla ohustatud teised isikud, teiste isikute vara või tervise vastase kuriteo toimepanemise, see risk ei ole vähenenud vaid vastupidi- risk on üsna reaalne. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Kinnipeetav läbis vangistuses riigikeeleõpe A1 taseme ja alates 27.08.2018 õpib riigikeelt A2 tasemel, ta on läbinud vestlused alkoholi mõjust kinnipeetavale kasutades sotsiaalprogrammi Eluviisitreening töölehti. Kinnipeetav on vangistuseajal abiellunud. Kinnipeetava abikaasa ootab last. Kinnipeetaval on olemas garanteeritud töökoht OÜ xxx ning kriminaalhoolaja nõusolekul on tal töökoht olemas ka xxx, kus isik töötas varasemalt. Kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus (21.01.2019), 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine, töötamisest keeldumise eest. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isiku kasulik tegevus hõlmab ajavahemikku alates mai 2018 ehk sellest käesoleva ajani on möödunud aasta. Kohus märgib, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on see väike aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Isik võib olla alkoholi tarvitades impulsiivne, vägivaldne ja mitte mõelda oma tegude tagajärgedele. Sellele osutab isiku kuriteo iseloom- avaliku korra rikkumine ja isikuvastane kuritegu. Kohus leiab, et isiku distsiplinaarkaristus, ei ole märkimisväärse tähendusega võrreldes isiku poolt vangla läbitud õppimise ja programmidega. Samas annabki distsiplinaarkaristuse fakt tunnistuse selle kohta, et isik ei ole veel kindel hoidmaks oma käitumist kontrolli alla. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud õppimised ja programmid oleks piisav uue eriti kehaliseväärkohtlemise toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Isik väits kohtuistungil, et distsiplinaarkaristus on põhjendamatu, sest ta pöördus meditsiinilise abi saamiseks, oli haige ja ei saanud teha tööd. Isik vätis kohtuistungil sedagi, et ta ise pöördus avaldusega määrata tööle, vangla ei reageeri. Samas ei nähtu vangla iseloomustusest ega isiku selgitustest, et karistus oleks edasi kaevatud ja tühistatud. Seega lähtub kohus asjaolust, et süüdimõistetu on distsiplinaarkorras karistatud isik, tema rikkumine on oluline, ei allunud vangla ametniku korraldusele asuda tööle. See on isiku jaoks negatiivne asjaolu. 5
(9)Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Tema võimalused vabaduses on iseenesest head – elukoht, toetav tuivõrgustik, garanteeritud töökoht ja varasem töökogemus ning motivatsioon oma käitumise muutmiseks ja õiguskuuleka elu elamiseks. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kehtiv isikut tõendav dokument isikutunnistus kehtivusega kuni 13.09.
- Isikul on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx OÜ. Isikul on võimalik kriminaalhooldaja nõusolekul asuda ka tööle xxx. Samas on isikul K-Raha andmetel tasumata võlg summas 13 418,43 eurot ja TÄITISE andmetel 23 461,58 eurot. Vabanemise korral on isikul võimalik asuda elama xxx. Tegemist on kinnipeetava vanaemale kuuluva kahetoalise korteriga, kus elab hetkel vanaema üksi. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on vabanemisjärgne elukoha võimalus olemas, tal on omandatud töökogemus, tal on garanteeritud töökoht, toetav tugivõrgustik ning motiveeritud elama edaspidi õiguskuulekalt. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (kehaline väärkohtlemine ja avaliku korra raske rikkumine) ja varasemat karistust kuriteo eest, ei ole kohtu hinnangul Z.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja keda on varasemalt tingimisi karistuse kandmiselt vabastatud, kes on jätkanud uute kuritegude toimepanemist katseajal, oleks lühikese vangistuse kandmine täitnud karistuse eesmärgid. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud järeldusi oma varasema käitumise, hoiakute osas ja oma elu muutmiseks on positiivne asjaolu, aga ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seda eelkõige põhjusel, et isik pani käesoleva kuriteo toime katseajal, veel rikkus isik elektroonilise järelevalve nõudeid vahistamise asendamisel. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Märkimisväärne on see, et isik olisüüdi tunnistataud varasemalt septembris 2016 katseajaga 2 aastat. Uus kohtuotsus on tehtud 23.02.2018, tegu mille eest isik süüdi mõisteti pandi toime 05.11.
- Näidatud asjaolu annab tunnistuse sellest, et isiku houiakutes ei ole pikema aja jooksul muutusi toimunud, kuigi talle on eelnevalt antud võimalus kanda karistus vabaduses. Kohus ei näe neid asjaolusid, miks nüüd tuleks jaatada, et isiku hoiakud on vangistuise ajal nii muutunud, et uue kuriteo 6
(9)toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et tulenevalt vangla iseloomustest on K-Raha andmetel tasumata võlg summas 13 418,43 eurot ja TÄITISE andmetel 23 461,58 eurot. Isikul on küll olemas garanteeritud töökoht, seega on isikul tagatud sissetulek. Samas on vangla andmetel on isikul suures ulatuses võlgnevus ning isik on varasemalt pannud toime kuritegusid kelmuse näol. Lisaks on isikul kaks alaealist last, kelle eest ta maksab alimente. Maksmata elatisnõude suurus on 8248,54 eurot. Tegemist on üsna arvestavalt suure summaga, mis võib halvendada isiku majandusliku olukorda, mille tõttu võib isikul tekkida tagasilangus, mis soodustab varavastaste kuritegude toimepanemist või alkoholi travitamist. Kohtu hinnangul üsna suure võlgnevuse omamine ning eelnevate kuritegude toimepanemise motiiv soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetava alkoholi travitamise riski. Kinnipeetaval pole diagnoositud sõltuvust, kuid viimane kuritegu kehaline väärkohtlemine ja avaliku korra raske rikkumine on toiem pandud alkoholijoobes. Isik võib alkoholi tarvitades muutuda impulsiivseks ja mitte mõelda oma tegude tagajärgedele. Seega on alkoholi tarvitamine kinnipeetava jaoks probleem ja risk uute kuritegude toime panemiseks. Kohus on seisukohal, et kui isikul peaks tekkima mõni konflikt ja ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi, siis võib see viia uue kuriteo toime panemiseni. Kohtu hinnangul ei ole alkoholi tarvitamise risk kuhugi kadunud ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on avaldanud vanglale, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga ja/või sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.08.2020, s.o 1 aasta 2 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on olemas võimalik elukoht, toetav tugivõrgustik, garanteeritud töökoht ja soov elada edaspidi õiguskuulekalt, samas peab vajalikuks märkida, et isikul olid nimetatud positiivsed asjaolud olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul nende positiivsete asjaolude olemasolu nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. 7
(9)Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (elukoht, garaneeritud töökoht, riigikeele õppimine, programmides osalemine, toetav tugivõrgustik) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse olemasolu ja katseajal kuriteo toimepanemine. Isik ei ole varasematest karistustest vastavaid järeldusi teinud, et elada edaspidi seadusekuulekat elu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, varasema elektroonilise valve nõuete rikkumist, katseajal uue kuriteo sooritamist, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Z.M temale Viru Maakohtu 23.02.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 8
(9)Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulu 134,40 eurot peab kandma süüdimõistetu. Summa ei ole ebaproportsiponaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerimist. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 9
(9)