KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-17-11794 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svatlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.06.2019 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu J.S , viibimiskoht: Viru Vangla; v abanemisjärgne elukoht puudub ; isikukood XXX ; Vene F öderatsiooni kodakondsus; keskeriharidus; emakeel – vene keel Karistuse kandmise algus 23.02.2018 ja lõpp 05.09.2019 Kaitsja S üüdimõistetu loobus kaitsja osalemisest kohtumenetluses RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 määras: Jätta J.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu 23.02.2018 otsusega tunnistati J.S süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud 17 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele mõisteti 1 aasta 13 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 05.04.2017 otsusega mõistetud karistuse 1
(5)ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 23.02.
- Viru Vangla esitas 13.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 23.02.2018 ja lõpp 05.09.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.06.
- Kinnipidamisasutusest J.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalkorras karistatud 4 korda, millest üks arhiveeritud ning vanglas kannab karistust esimest korda. Vägivaldsuse raskusaste on jäänud samaks, korduvalt paneb toime kuriteod vägivallaga. Kuritegude muster kordub ja on sarnane varasema käitumisega. Sooritatud kuriteod on ühiskonnaohtlikud, kuna isik rikub avaliku korda ning kasutab vägivalda võõra inimeste suhtes. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes juhtimise eest ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, põhjuseks enamasti soov saada teravaid elamusi ja kakelda. Kinnipeetaval on i sikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 22.02.
- Vangistuse ajal isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine “. Isik on määratud vanglas majandustöödele, 15.05.2019 seisuga ei ole tööle asunud . Samuti isikule on määratud osalemine riigikeele õppes A1 tasemel, kuid kinnipeetav ei soovinud osaleda õppes. J.S-il on käesoleval ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx, Narva. Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanik on kinnipeetava ema. Isikul on lõpetamata kutseharidus . Pärast põhihariduse saamist asus õppima Narva Kutseõppekeskusse autolukksepaks, kuid ei sooritanud lõpueksamit. Riigikeele oskus puudub. 10.12.2018 alustas Viru Vanglas riigikeele õppega, kuid motivatsiooni puudumise tõttu loobus. Garanteeritud vabanemisejärgne töökoht puudub, isiku sõnul on tal plaanid minna Euroopasse tööle. Kinnipeetava ema kinnitas, et ta on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. Enne vangistust oli isik töötu. Töötas varasemalt mitteametlikult ehitusetöödel, omab keevitaja oskusi. Varasemalt ei ole Venemaal töötanud kuid tegeles Venemaalt Eestisse kauba toomisega. Sissetulekuks oli mitteametlikult saanud tulu. Vangistuse ajal töötanud ei ole, kuna keeldus tööst vanglas. Vangla andmetel on isikul seitsme tuhande euro suuruses tasumata kohtunõudeid. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, abikaasa, kellega on ühine laps. Kinnipeetava ema hinnangul suhted pereliikmete vahel on head ja toetavad. Isiku suhtlusringi kuulusid kuritegeliku mõtteviisiga inimesed, kellega ta enam ei suhtle. Isik ei samasta enda kriminaalse subkultuuriga ega väljenda kriminaalseid hoiakuid, kuid tema kuritegude mustrist nähtavad riskiva ja hoolimatu eluviisi tunnused, mis ohustavad nii ühiskonda kui isiku elu ja võivad soodustada uue kuriteo toimepanemist. Isiku sõnade kohaselt tarvitas alkoholi ainult pidudel, või külas. Isiku kõik kuriteod (k.a. vägivaldsed) olid sooritatud alkoholijoobes. Viru Vangla meditsiiniosakond on diagnoositud 2017.a detsember alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetava enda sõnul ei ole tal kalduvust alkoholi liigtarvitamisele kunagi olnud ning probleemi ta selles ei näe. Isikul on positiivne hoiak. Tervis on rahuldav. Kroonilisi haigusi ei ole ning narkootikume ei tarvita. 2
(5)Isik on korduvalt kasutanud vägivalda teiste suhtes. Varasemalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus viitab isiku impulsiivsusele ning mõtlematule käitumisele. Isik kordab vigu, kuna ei suuda otsuseid tehes, varasematest kogemustest õppida. Isiku vägivaldne käitumine näitab üksnes ka seda, et isiku probleemide lahendamise oskus on puudulik. Isikul on reaalsed eesmärgid, kuid nende saavutamine on ebatõenäoline, kui ta jätkab kuritegelikku eluviisi. Isiku viimane karistus pöörati täitmisele, määratud kontrollnõuete rikkumise tõttu, kuna katseajal pani uue kuriteo toime. Kinnipeetav ei soovi vabaneda tingimisi ennetähtaega, kuna leiab, et kriminaalhooldus ei toetaks teda. Isiku korduv karistatus näitab, et isiku motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on vähene. Oskamatus lahendada konflikte ilma vägivallata näitab seda, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb vägivalla kasutamises, alkoholijoobes juhtimine, avaliku korra raskes rikkumises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Samuti kui isik soovib teravaid elamusi saada. Ka siis, kui isik ei oska/taha probleeme lahendada ning kui isik ei tee oma varasematest kogemustest järeldusi ning ei muuda enda käitumist ning hoiakuid. Viru Vangla, arvestades J.S ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta J.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 19.06.2019 toimunud kohtuistungil ei toetanud kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist, motiveerides seda sellega, et talle jääb kandma vaid 2 kuud vangistust. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, J.S ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et J.S-i tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega kari stusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtiv at kriminaalkaristatust, kehalis e väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Ta on vangistuse karistuse kandmise kestel distsiplinaarkorras karistatud. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju talle piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab J.S-i käitumisele paremat mõju. 3
(5)Peale vabanemist puudub garanteeritud töökoht. Isikul on võlad ja ta ei ole kuskil varem ametlikult töötanud, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. Kohtul puudub kindlus, et isik vabanemisel on võimeline iseseisvalt oma rahalisi vahendeid planeerima ning et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et J.S sotsiaalprogrammi. on kinnipidamisasutuses läbinud Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mi lle omanik on kinnipeetava ema. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vabaduses ootab kinnipeetavat toetav lähivõrgustik. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samal ajal kohus ei leia, et J.S ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik. Olles katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Ka kinnipidamisasutuses toimepandud dis tsiplinaarsüüteod tugevdavad kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega on liiga ennatlik. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Ei ole vähetähtis ka asjaolu, et J.S Afanasjev ise ei soovi enda ennetähtaegset vabastamist. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. K äesoleval hetkel ei kaalu J.S-i isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (vanglas erinevates programmides osalemine, elukoha olemasolu, lähedaste toetuse,) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, võlgade olemasolu, eriala ja töökoha puudumine, distsiplinaarkaristuste olemasolu). Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel J.S ennetähtaegne vabastamine on liiga ennatlik. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. 4
(5)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu J.S-ile Viru Maakohtu 23.02.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5
(5)