Obsah (10)

§ 367§ 468§ 442§ 646§ 651§ 407§ 448§ 436§ 656§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-

) § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist. 2.4. Alates 22.09.2023 (lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni (31.10.2024) on kostja teinud oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 814,06 eurot, mille hageja on arvestanud intressi (430,56 eurot), krediidisumma (356,13 eurot), lepingu haldustasu (26,91 eurot) ja viivise (0,46 eurot) katteks. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja lepingujärgseks tagastamata krediidisummaks 3143,87 eurot (3500-356,13). Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 183,39 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil tasumisele intressi katteks 613,95 eurot, millest kostja tasus 430,56 eurot. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist makseid intressi katteks teinud. Praegusel juhul on VÕS § 113 lg 1 ls 3 kohaselt lepingujärgseks viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 16,90% võlgnetavalt summalt aastas. Kostja viivisevõlgnevus on perioodil 01.11.2024–30.01.2025 132,46 eurot. Lisaks palub hageja

§ 367

alusel alates 31.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni kostjalt välja mõista viivise 16,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 25.07.2024–25.10.2024 tasuma lepingu haldustasu 11,96 eurot. Vastavalt lepingule on haldustasu 2,99 eurot kuus. Sellel perioodil lepingu haldustasu katteks makseid ei teostatud, mistõttu on tekkinud lepingu haldustasu võlgnevus summas 11,96 eurot. 2.

1. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas võlausaldaja teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info ning LHV arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXX perioodi 01.05.2023–21.09.2023 ja SEB arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXX perioodi 01.05.2023–21.09.2023 väljavõtte alusel. Laenutaotlusel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 2000 eurot neto. Pank tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul oli 1630 eurot kuus. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas 350 eurot. Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi summas 541 eurot. Krediidilepingust nr CL-EEC-23024193 tuleneva tulevikukohustuse 3 2-24-141293 suuruseks moodustus 90,40 eurot. Kostjal oli varasem regulaarne kohustus hageja ees 137,97 eurot. Arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust (1630 eurot kuus) moodustus kliendi igakuiste kohustuste osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt ca 47,20%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 52,8% sissetulekutest ehk 860,63 eurot. Arvelduskontolt nähtusid regulaarsed elamis- ja eluasemekulud (elekter, gaas, vesi, internet), mis moodustasid keskmiselt 178,90 eurot kuus. Pank arvestas kostja krediidivõimelisuse hindamisel ka asjaolu, et kostjal on üks ülalpeetav, kostja on kooselus ja kostja elab isiklikus korteris. Kogutud ja tuvastatud andmete põhjal ei saa kuidagi eeldada, et niivõrd väike tuvastatud kohustuste osakaal ainuüksi (47,20%) võinuks põhjustada krediidisaaja laenuorjusesse sattumise. Samuti omandas krediidiandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta vastavalt VÕS §-le 403 4 lg 3 kättesaadavatest avalikest andmebaasidest (Creditinfo, Taust, Maksu- ja Tolliamet). Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud. 2.
2. Pangasiseselt on kehtestatud suur hulk siseprotseduure, mis tagavad, et krediiti väljastatakse üksnes kliendile, kes on äärmiselt suure tõenäosusega suuteline võetud kohustusi täitma. Kliendi maksevõimeks peetakse kliendi võimet laene ja teisi kohustusi tagasi maksta ja teenindada ning samuti võimet tasuda elamiskulusid ja muid kulusid. Tarbimislaenu puhul on maksimaalne laenuteenindusmäär vähemalt 55% sissetulekust, mille tulemusena jääb kliendile elamiskulude ja muude kulude kandmiseks 45% tema sissetulekust. Loogiliselt, kohustuste korrektse tasumise korral kohustuste kogumaht ajas üksnes väheneb. Ent krediidi väljastamisel on arvestatud, et ka juhul, kui krediidivõtja maksekohustused suhteliselt sissetulekutega peaksidki tulevikus suurenema, siis suudab krediidivõtja oma kohustusi vaatamata nende suurenemisele täita. Seega on krediidilepingu sõlmimine olnud kooskõlas VÕS § 4034 lg-tega 2–4 ja 6, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdega 2 ja 3 ning KAVS § 50 lg-tega 3 ja
3. 2.
4. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, mistõttu esitas menetlusökonoomiast tulenevalt tagasimaksete ümberarvestuse juba hagiavalduses. Hageja rõhutas, et tagasimaksete ümberarvestuse määramine käesolevas staadiumis ei ole kuidagi hagejapoolne indikatsioon vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimata jätmise osas, vaid üksnes hageja eesmärk menetlusprotsessi kiirendada ja enda menetlusõigusi kaitsta. Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 2685,94 eurot (väljastatud krediit 3500 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks suuruses 814,06 eurot). Kostja seisukoht
5. Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
6. Harju Maakohus rahuldas 25.04.2025 tagaseljaotsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2685,94 eurot ja viivise võlgnevuselt (2685,94 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 13.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi intressi nõude 183,39 euro, lepingu haldustasu nõude 11,96 euro ja viivise nõude 132,46 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud jäeti 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 367,50 eurot (tasutud riigilõiv) koos seadusjärgse viivise hüvitamise kohustusega lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 4 2-24-141293 Maakohus märkis, et otsus kuulub viivitamata täitmisele (

§ 468

lg 1 p 2) ning toimetas tagaseljaotsuse kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. 5. Maakohus märkis, et

§ 442

lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

1. Maakohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leidis, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 17–26). Maakohus selgitas, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18, p 18; C495/19, p 17). Kostja arvelduskonto väljavõttest perioodil 02.05.2023–21.09.2023 nähtub, et kostja on sattunud n-ö laenuorjusesse (RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-169-13, p 21). Kostjal oli lepingu sõlmimisel mitmeid tarbijalepingutest tulenevaid kohustusi. Seega ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning maakohus leidis, et hagi kuulus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista 22.09.2023 tarbijakrediidilepingust nr CLEEC-23024193 alusel võlgnevus 2685,94 eurot (3500-814,06) ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates nõude esitamisest. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud tagaseljaotsuse osaliselt tühistada, s.o osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagiavalduses esitatud nõude 785,74 eurot, millest põhivõlgnevus on 457,93 eurot, intress 183,39 eurot, lepingu haldustasu 11,96 eurot, viivis 132,46 eurot ja edasiulatuv viivis määras 16,9% krediidisummalt ning teha uus otsus, millega hageja hagi rahuldatakse täies ulatuses. Apellatsioonimenetluses palub hageja jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
3. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega nagu varasemate krediidikohustuste olemasolu viitaks tingimata krediidisaaja krediidivõimetusele, makseraskustele või laenuorjusele. Krediidisaaja krediidivõimekust tuleb hinnata suhtarvudena, mitte üksnes üksikute kohustuste arvu või nende suurust. Kohustuste arv ja suurus on liiga subjektiivne informatsioon, mistõttu ei ole võimalik selliseid näitajaid kohaldada erinevatele inimestele – ühe jaoks on krediidikohustuse kuumakse 500 eurot suur summa, teise jaoks mitte; ühe jaoks on 3 laenukohustust liigsed, teise jaoks vajalikud. Mitmed varasemad kohustused ei tähenda, et krediidisaaja oleks laenuorjuses. Ei ole ebatavaline, et inimesel on mitmeid krediidikohustusi, nt telefon ja pesumasin ostetud järelmaksuga, auto soetatud laenuga või liisinguga ja kodu eluasemelaenu arvelt. Seetõttu tulebki hinnata krediidivõimelisuse hindamisel just suhtarve – krediidisaaja igakuiste finantskohustuste ja sissetulekute suhet ning krediidisaaja suutlikkust tagada piisavate rahaliste vahendite olemasolu minimaalsete elamiskulude katmiseks pärast võetud finantskohustuste õigeaegset tasumist. Laenukohustuste arv ei näita krediidisaaja krediidivõimetust.
4. Hageja tõendas hagiavalduses, et kostja arvelduskonto pinnalt tuvastati kolm varasemat krediidikohustust, millele lisandus elatise kohustus 260 eurot, kõik kokku igakuiselt summas 541 eurot. Krediidilepingust nr CL-EEC-23024193 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks arvestati 90,40 eurot. Kostjal oli varasem regulaarne kohustus hageja ees 137,97 eurot. Arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust summas 1630 eurot kuus, moodustas kostja igakuiste kohustuste osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt ca 47,20% [(541+90,40+137,97)/1630*100). Kostjale jäi igakuiste elamiskuludena kasutusse 52,8% sissetulekutest ehk 860,63 eurot. Hagiavalduses toodud selgituste kohaselt moodustasid 5 2-24-141293 arvelduskontolt nähtavad kostja majapidamiskulud keskmiselt 178,90 eurot kuus. Seega oli kostja võimeline kandma oma regulaarseid muid kulusid.
5. Nagu hagiavalduses selgitatud, siis mahtus kostja igakuiste finantskohustuste ja sissetulekute suhe panga krediidireeglitesse ning hinnates kostja majapidamiskulusid, ülalpeetavaid, eluaseme tüüpi ja teisi näitajaid kogumis, leidis hageja, et kostjal on piisavaid rahalisi vahendeid, et kanda finantskohustusi, majapidamiskulusid ja muid kulusid. Seega hinnati krediidilepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega, mistõttu tuleks hageja nõue rahuldada täies ulatuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu tagaseljaotsus tuleb hagi rahuldamata jäetud osas

§ 646

, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ise sisulist otsust ei tee. 12.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium saab apellatsioonkaebusest aru nii, et hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäänud osas, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. 13.

§ 646

kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebus põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. 14. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas võis maakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 407, § 444 lg 3, § 405 lg 1 p 9).

Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus on teinud otsuse kirjeldava osata, kuid põhjendustega. Seetõttu ei kohaldu praegusel juhul

§ 448

lg 42, s.o hagejat ei saa lugeda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunuks. 15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, kuna maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (

§ 436lg 1, § 442 lg 8 viimane lause).

Maakohus on hagi osaliselt rahuldanud ja osaliselt jätnud rahuldamata, jättes oma otsustuse olulises ulatuses põhjendamata. 16. Maakohus on viidanud esiteks sellele, et kuna kohus rahuldab alternatiivse nõude, siis

§ 442

lg 8 neljanda lause kohaselt ei pea ta teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kolleegium märgib, et käesolevas asjas ei olnud esitatud põhi- ja alternatiivnõuet. Seega puudus alternatiivnõue, mille rahuldamata jätmist saanuks jätta põhjendamata. Hageja nõudis hagiavalduses põhivõlga 3143,87 eurot, intressi 183,39 eurot, lepingu haldustasu 11,96 eurot ja viivist 132,46 eurot. Hageja esitas võla ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

1. Teiseks on maakohus märkinud üldsõnaliselt, et kostja arvelduskonto väljavõttest perioodil 02.05.2023–21.09.2023 nähtub, et kostja on sattunud n-ö laenuorjusesse, sest kostjal oli lepingu sõlmimisel mitmeid tarbijalepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu pole järgitud 6 2-24-141293 vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus on jätnud sellest tulenevalt olulises ulatuses põhjendamata, kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis, sh pole viidatud mitte ühelegi õigusnormile ega hinnatud sisuliselt hageja selgitusi ning esitatud tõendeid (v.a hagi lisa 8.1) kostja krediidivõime hindamise kohta. Maakohus pole välja toonud, millised olid lepingu sõlmimisel kostja teistest tarbijalepingutest tulenevad kohustused, sh nende suurus, mis andsid aluse järeldada, et kostja oli lepingu sõlmimisel laenuorjuses.
2. Seega on maakohus selliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8), jättes otsuse olulises ulatuses põhjendamata.

Maakohus on küll põhjendused esitanud, kuid need ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, sh ei ole maakohus seisukohta võtnud asjas tähtsate asjaolude kohta, mille puhul on tegemist menetlusõiguse normi rikkumisega

§ 656

lg 2 teise lause mõttes, mis toob kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise (vt nt RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-131-14, p 17). 19. Ringkonnakohtul ei ole võimalik hinnata maakohtu otsust, milles puuduvad olulises ulatuses põhjendused. Asja uueks läbivaatamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud mh seetõttu, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Kuna ringkonnakohtul ei ole praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus

§ 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

20. Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (

§ 651lg 1).

Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata põhivõla nõude, mis ületab 2685,94 eurot, intressinõude, lepingu haldustasu nõude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude, sh edasiulatuva viivise nõude määras 16,90% tasumata krediidisummalt, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. 21. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus otsustatakse

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus sõltuvalt asja tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 7