Obsah (6)

§ 477§ 139§ 3401§ 172§ 150§ 14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuli 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-10943 Tsiviilasi EST Bygg OÜ avaldus pankroti välj

) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 3 lg 2 kolmas lause näeb ette, et ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine, nõuete tunnustamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks esitada võlgnik või võlausaldaja. Kohtule esitatud avalduses toodud andmed kogumis ei võimalda aru saada, kas EST Bygg OÜ pankroti väljakuulutamist taotleb võlgnik ise (keda esindab juhatuse liige H.R) või võlausaldaja H.R. Kohus selgitab, et võimalik ei ole esitada võlgniku ja võlausaldaja ühist avaldust.
2. Vastavalt PankrS § 13 lõikele 1 peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla (PankrS § 13 lg 2). Avaldaja ei ole kohtule esitanud pankrotiseaduses sätestatud nõuetele vastavat vara- ja võlanimekirja ja seletust maksejõuetuse põhjuste kohta. Kuivõrd avalduses on palutud kohtul kohustada võlgnikku esitama varade nimekirja ja muid nõutavaid dokumente, järeldab kohus, et pankrotiavalduse esitaja on võlausaldaja H.R. Võlgniku pankrotiavalduse korral peaks võlgnik ise koos avaldusega esitama kohtule vara- ja võlanimekirja, mitte taotlema vastavate andmete esitamist kohtu kaudu.
3. PankrS § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Avaldusele lisatud laenulepingu järgi on laenu tagasimaksmise tähtaeg hiljemalt 31.07.
4. Seega ei ole nõue veel muutunud sissenõutavaks, mistõttu ei ole PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud eeldused võlausaldaja pankrotiavalduse esitamiseks täidetud. Samuti ei ole avaldusele lisatud raha ülekandmist tõendavaid dokumente ega võlgniku maksejõuetust põhistavaid dokumente. 6.

§ 139

lg 2 sätestab, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot (RLS § 59 lg 8) ja võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel 420 eurot (RLS § 59 lg 9). Avalduselt on kolmas isik (T. L.) tasunud riigilõivu 100 eurot, mille avaldaja on palunud võlgnikult välja mõista. Kohus märgib, et tasutud riigilõiv ei ühti eelnimetatud riiglõivu määradega, mistõttu ei ole tuvastatav, kas on tegemist võlausaldaja või võlgniku avaldusega. 7. PankrS § 14 lg 1 sätestab, et kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. 8.

§ 3401

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui puudusi kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse (

§ 3401lg 2).

Kohus leiab, et avaldus EST Bygg OÜ pankroti väljakuulutamiseks on ebaselge, tõendamata ja niivõrd ulatuslike puudustega, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. See ei piira võlgniku ega võlausaldaja võimalust esitada kohtule seaduses sätestatud nõuetele vastav pankrotiavaldus. 9.

§ 172lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 10. Avalduselt on tasutud riigilõiv 100 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse.

§ 150

lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes 2 riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

Riigilõivu tagastamise otsustab kohus eraldi kohtumäärusega pärast vastava avalduse saamist. 11. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrusele võib esitada määruskaebuse (

§ 14lg 2).

Määruskaebus peab vastama seadusest sätestatud nõuetele ning määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3