Obsah (5)

§ 121§ 38§ 2§ 207§ 120

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mai

) § 37 lg 2 p-des 1-5 sätestatud nõuded, tuleb tal eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ning esitada kohtule seda tõendavad dokumendid. Kaebajal tuli selgelt märkida vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev ja number ning selgelt ja arusaadavalt põhjendada, milles vangla õigusvastane tegevus seisneb. Lisaks tuli kaebajal täpsustada, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses.

1. X.X. esitas 16.02.2023 Tartu Halduskohtule avalduse, milles ta selgitas, et tal ei ole võimalik ennast kohtus esindada. Tal on raske psüühilis-moraalne seisund. Kaebaja ei saa hagi koostada, sest vangla kulul saadetava kirja jaoks antakse kirjutamiseks üks A4 leht. Kaebaja ei saa kõike kirja panna, mida ta soovib. Kaebaja ei saa esitada kohtule kaebuse täpsustusi. Kaebaja palus määrata talle riigi õigusabi kõikideks toiminguteks, mida kohus palub. Halduskohus edastas 22.02.
2. a kirjaga kaebaja avalduse Tartu Ringkonnakohtule.
3. X.X. esitas 23.02.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta väljendas rahulolematust Tartu Halduskohtu 30.01.
4. a määrusega. Kaebaja väitel vajab ta riigi õigusabi. Kaebaja selgitas, et ta ei tea vangla poolt esitatud eestikeelsete paberite sisu distsiplinaarasjas ja talle ei esitatud materjale täies ulatuses temale arusaadavas keeles. Kaebaja väitel vajab ta riigi õigusabi nii kaebuse koostamiseks kui ka esindamiseks.
5. Tartu Ringkonnakohus tagastas 02.03.
6. a määrusega X.X.-i määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.01.
7. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale.
8. Tartu Halduskohus tagastas 28.03.
9. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1)

§ 121

lg 1 p 2 alusel ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kohus märkis, et puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema 16.03.2023 ja möödus 22.03.2023. Kaebaja ei kõrvaldanud puudusi. X.X.-i kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule teada andnud, millise nõude ta kohtule esitab ning millised on kaebuse põhjendused, ei ole kaebaja

§ 38

lg 1 p-dest 5 ja 7 tulenevalt märkinud kaebuse nõuet ega kaebuse faktilisi põhjendusi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X.X. palub 20.04.
2. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 28.03.
3. a määrus. Kaebaja väitel ei saa ta kirjutada asjas kõike vajalikus mahus või kõrvaldada puudusi, vaid vajab selleks esindajat, millest on kohut korduvalt informeerinud. Kaebaja märgib, et kuna asi toimus ammu, teeb see keerulisemaks võimaluse meenutada kõike. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotleb 2 Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist, millega halduskohus tagastas tema kaebuse. 9.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

1. Määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 28.03.
2. a määruse (tl 35-36) resolutsiooni p 1 kohaselt tagastas kohus kaebaja kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei andnud kohtule teada, millise nõude ta esitab ja millised on kaebuse põhjendused ning esinevad puudused takistavad asja läbivaatamist. Vaidlustatud halduskohtu määrusele eelnevalt jättis halduskohus 30.01.

1. a määruse (tl 12-13) resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse käiguta ja andis talle kaebuse täpsustamiseks 7 päeva määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates. Halduskohus jättis 30.01.
2. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, sest kaebusest nähtuvalt on kaebaja võimeline enda probleemi kirjeldama, seega on ta võimeline kaebust kohtule täpsustama. Kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.01.
3. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale tagastas Tartu Ringkonnakohus 02.03.
4. a määrusega (tl 33-33p). Kaebaja sai eelnimetatud ringkonnakohtu määruse ja selle tõlke kätte 15.03.2023 (tl 34). Seega halduskohtu poolt 30.01.
5. a määruses antud tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks möödus 22.03.2023, nagu halduskohus ka 28.03.
6. a määruses (põhjenduste p 7) õigesti märgib.
7. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse saamisel on kohtuniku esmane ülesanne teha vaidluse ese kindlaks (

§ 120lg 1 p 1).

Olukorras, kus halduskohtule ei ole arusaadav, mida kaebaja vaidlustab ja kohtult taotleb, tuli kaebus jätta käiguta. Halduskohus andiski kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, selgitades kaebajale üksikasjalikult 30.01.

1. a määruses (põhjenduste p-d 4-8), millised puudused tuleb kaebuse edasiseks menetlemiseks kõrvaldada. Kaebajal tuli selgelt märkida vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev ja number; põhjendada, milles vangla õigusvastane tegevus seisneb; täpsustada, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses ning esitada kohtule dokumendid. Halduskohtule 16.02.2023 esitatud avalduses (tl 19-19p, tõlge tl 20) selgitas kaebaja taaskord üksnes riigi õigusabi vajadust ning sellest tingituna edastas halduskohus avalduse ringkonnakohtule kui määruskaebuse halduskohtu 30.01.
2. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale (tl 27). Kaebaja 16.02.
3. a avalduses ka märgib, et ta ei esita kohtule kaebuse täpsustusi. Kaebaja 20.04.
4. a määruskaebuse väitel toimus asi ammu, mis teeb keerulisemaks võimaluse meenutada kõike. Halduskohus on 30.
5. ja 28.03.
6. a määruste asjaoludes kaebuses märgitu kokkuvõttena kirja pannud. Kaebaja on mõlema eelnimetatud määruse tõlked kätte saanud (vastavalt 10.02.2023, tl 18 ning 05.04.2023, tl 39). Seega eelnimetatud halduskohtu määrustest nähtus kaebajale selgelt, mida ta on kohtule esitatud kaebuses kirjutanud. Halduskohus märkis 30.01.
7. a määruses (põhjenduste p 9), et kohtu nõudmise tähtaegselt täitmata jätmise korral on kohtul õigus kaebus tagastada. Kuna kaebaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud, siis tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult, sest kohus ei saa menetleda kaebust, mille alus, põhjendused ja nõue ei ole selged ning neid ei saanud halduskohus välja selgitada mingil muul viisil uurimispõhimõtet kasutades. Kaebaja ei ole kohtule avaldanud vangla käskkirja ega vaideotsuse vmt numbreid või kuupäevi, ei ole neid dokumente ka kohtule esitanud ega teatanud, et nende esitamine ei ole kaebajal võimalik. Kaebaja ei ole ka asjas väitnud, et ta ei saanud halduskohtu poolt 30.01.
8. a määruses nõutust aru. Kaebaja ainuõigus on valida kaebuse nõude liik ja alus ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja 3 määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.03.
9. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale

§ 207lg 2 alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) 4