MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tan

) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus märkis, et kaebajal tuli tasuda riigilõiv hiljemalt 28.11.2022, kuid kaebaja ei ole teavitanud kohut kaebuselt riigilõivu tasumisest ning Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X.X. esitas 26.12.2022 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.11.
2. a määruse peale. Kaebaja väitel ei ole tal vahendeid riigilõivu tasumiseks. Lisaks palus kaebaja osutada talle riiklikku juriidilist menetlusabi, sest tal on keeruline ennast esindada. Ta ei saa tutvuda või koostada dokumente eesti keeles, kuna ei valda piisaval tasemel eesti keelt. Tal on piiratud hulk paberit ja pastakaid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja määruskaebuse põhjendusi arvestades ja

§ 2

lg 4 teisele lausele tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 30.11.2022. a määruse tühistamist. 8.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. 9. Tartu Halduskohus tagastas 30.11.2022. a määruse kohaselt kaebaja kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel, kuna kaebuse esitamise eest on riigilõiv tasumata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et riigilõivu tasumata jätmine on puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. Riigilõiv summas 20 eurot tuli Tartu Halduskohtu 29.06.

1. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt tasuda 5 päeva jooksul nimetatud määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates. Halduskohus jättis 29.06.
2. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohtu 29.06.
3. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus ringkonnakohtu 15.11.
4. a määrusega, millega tagastati kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.06.
5. a määruse peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

Ringkonnakohtu 15.11.

1. a määrus ei olnud edasi kaevatav. Halduskohus märkis 30.11.
2. a määruses õigesti, et kaebuse puuduse kõrvaldamise ehk riigilõivu tasumise viimane päev oli 28.11.
3. Kaebaja ei ole halduskohtult palunud riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei ole halduskohtu poolt nõutud riigilõivu tasunud. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.11.
4. a määruse peale

§ 207lg 2 alusel tagastamisele.

10. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuse taotlust osutada talle riiklikku juriidilist menetlusabi, taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Käesolevas haldusasjas esitas kaebaja ringkonnakohtule tähtaegselt ja arusaadava määruskaebuse. Lisaks eeltoodule toetab kaebajale riigi õigusabi mitteandmist ka 2 asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip. Tulenevalt

§ 2

lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 2

lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Lisaks juhib ringkonnakohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et Tartu Halduskohus märkis 29.06.2022. a määruses (põhjenduste p 5.3), et kohus tõlgib kaebaja võõrkeelsed avaldused eesti keelde ning kohtu koostatud eestikeelsed dokumendid tõlgitakse kohtu tõlgi poolt kaebajale vene keelde. Sama põhimõte jätkub ka ringkonnakohtus. Seega ei oma asjas tähtsust kaebaja väide, et ta ei valda piisaval tasemel eesti keelt. Kõike eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul õigustatud kaebajale riigi õigusabi andmine. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3