) § 477 lõike 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete järgi, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lõike 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.
lõike 6 järgi võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. 4. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik, kompromiss on täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Menetlusosalistel on õigus
477 lõike 6 mõttes menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kompromiss kuulub kinnitamisele
Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus tsiviilasja menetluse. 5. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
). Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitamise määrus on täitedokument. 6.
lõike 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud üksnes selles, et puudutatud isik hüvitab avaldajale riigilõivu 50% osas ehk osas, milles riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Muus osas ei ole menetlusosalised menetluskulude kandmises kokku leppinud. Menetlusosaliste menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad menetlusosaliste enda kanda, välja arvatud pool avaldaja tasutud riigilõivust, mille tagastamist taotleb avaldaja
2/ 3 2-24-19064 7.
lõike 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd käesolevas hagita asjas on selge, kelle õigusi määrus täpselt puudutab, ei ole praegusel juhul kaebeõiguse kokkuleppel välistamine või kaebetähtaja lühendamine. Menetlusosalised on kompromissi punktis 7 välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. 8. Kohus selgitab menetlusosalistele, arvestades kompromisslepingu punktis 3.2 kokku lepitud tasumise tähtaega, et
lõike 1 järgi tuleb käesolev määrus kui täitedokument toimetada menetlusosalistele kätte ning § 466 lõike 3 teise lause järgi jõustub kättetoimetatav määrus selle kättetoimetamisest. Seega jõustub käesolev määrus alles pärast seda, kui mõlemale menetlusosalisele on käesolev määrus kätte toimetatud. 9. Juhindudes
lg 2 punktist 1 tuleb avaldajale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Tagastamisele kuulub sellest pool ehk 25 eurot, mis tuleb kanda resolutsioonis näidatud arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik 2/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.